-
Tallinnas anti kokku seitse kontserti, esineti veel ka Jõhvi ja Vanemuise kontserdimajas. Festivalil vaheldusid peamiselt kahte liiki kontserdid: ühed olid lihvitud helikeelega ja sissepoole, hingesügavustesse suunatud programmid, teised aga n-ö laiapõhjalised suurprojektid, kantud ekspansiivsest hoost ja suunatud laiemale kuulajaskonnale. Traditsioonilist avatuse ja üha suurema universaalsuse taotlust õhkus ka selle aasta muusikaelu suursündmusest, mis päädis Eesti Kontserdi 70. aastapäeva tähistamisega Estonia kontserdisaalis. Allpool muljeid kontsertidelt, mida õnnestus…
-
Plaadi sündimine on seda märkimisväärsem, et olete Eesti jazzis viimastel aastatel olnud pigem varjus . . . .
Jah, olen aktiivsest jazzielust pisut eemal olnud vist sellepärast, et ei tegele üksnes jazzmuusikaga, vaid ka muude põnevate muusikaliste väljunditega. Kui midagi süvenenult teha, siis võtab see paratamatult palju aega. Aega ei saa aga võtta millegi sama tähtsa arvelt. Aga jazz on mu suur armastus ja kuna eelmiseks suveks olin siin…
-
Räägitakse, et maailmas on iga viie miljoni elaniku kohta üks klavessiinimeister. Meil on olnud õnne, et Baltimaade ühtekokku umbes seitsme miljoni elaniku hulka sattunud ainus klavessiinimeister Peeter Talve sündis just Eestisse. 7. veebruaril möödus sellest sündmusest 50 aastat, mida Eesti klavessiinisõprade tsunft otsustas koostöös Eesti teatri- ja muusikamuuseumiga pidulikult tähistada. Muuseumi väike saal sai otsast otsani täis Peeter Talve valmistatud pille ja huvilistel oli võimalus neid…
-
Obraztsova tegevust muusikateadlasena on lihtsam jälgida kui heliloojana. Tema sulest on aastatel 1952– 1988 kokku ilmunud viis raamatut ning mõned artiklid. Uurijana on ta huvide keskmes asunud nn võimsa rühma tegevus. Obraztsova kui muusikateadlase tööd kroonib koos Albina Krutšininaga koostatud ning 1988. aastal Moskva kirjastuses Muzõka välja antud RimskiKorsakovi elu ja loomingut käsitlev album, mis tolle aja raskete olude kiuste on teostatud eeskujulikul sisulisel ja trükitehnilisel…
-
Kalkun on leidnud vähe tuntud Võru luuletajate tekstides tänuväärse ainese, mille ümber meloodiajuppe põimida. Südamelähedaste autorite kohta pidas Kalkun vajalikuks märkida, et saatuse traagika tõttu pidid paljud neist II maailmasõja keeristes kodumaa selja taha jätma ega saanud enam võõrsil oma kutsumusega edasi minna.
Kalkuni viiside laulusõnu pärines ka anonüümseid suleseppi koondavalt Interneti-lehelt ja muumitrollide epopöa loojalt Tove Janssonilt, teemaks ikka armastus, õnn, loodus . . . . ka ilmastikunähtused. Kui…
-
Erilist publikuhuvi pälvisid meil harva kuuldud Karol Szymanowski kolm poeemi „Maskid” op. 34. Need tõid kavasse elevust ja värskust, olles sellisena kahtlemata väärt ettevõtmine. „Maskid” on kirjutatud 1916. aastal, mil peale Venemaa külastamist ja seal vene muusikaga tutvumist hakkasid Szymanowskile senise Chopini-armastuse kõrval mõju avaldama Debussy ja prantsuse impressionism. Lisandus orientaalfilosoofia ja müstitsismi ning veel atonaalsuse ja polütonaalsuse huvi. See uue otsimine kujundas tema oma stiili,…
-
Duo tegutseb juba aastaid ja äsjane kontsert oli seega küpsete muusikute ettevalmistatud kava, mille nad olid valinud kahelt autorilt: Erkki Salmenhaaralt (1941–2002) ja Dmitri Šostakovitšilt (1906–1975). Salmenhaara „Kolm ööstseeni” („Trois scènes de nuit pour violon et piano”) on kirjutatud 1970. aastal. Esiettekande tegid Paavo ja Liisa Pohjola samal aastal Stockholmis. Meile on teose tuttavaks teinud Urmas Vulp ja Lille Randma, kes on seda tsüklit korduvalt esitanud…
-
Ei pea end veel vanaks, kuid pean tunnistama, et olen küllalt kaua elanud, kui minu selektiivne mälu on säilitanud väga eredad mälestused 1945. aasta „Butterflyst” Estonia teatris! Mäletan end etenduse lõppedes lohutamatult nutmas ja kui siis ema käe kõrval siirdusime lavatagustesse labürintidesse (minu isa oli teatri orkestrant) ning ühe uks avanedes seisis minu ees täiesti elus Butterfly Elsa Maasiku näol, siis seda rõõmulahvatust ja karjatust „Tädi,…
-
Pühapäevasel kammerkontserdil esitatakse teie teos „lumineux/opaque” triole ja klaasidele. Miks just klaasiteema, kust on pärit helilooja tutvustav tekst („Valgus ja aine mõjutavad üksteist vastastikku. Aine võib valgust neelata, peegeldada, murda, hajutada ja kiirata. Objekt, mis neelab kogu valguse ning ei peegelda midagi, on absoluutselt must. Päike on absoluutselt must keha, tema sära on soojus. Iga keha kiirgab”)?
„lumineux/opaque” tähendab tõlkes „särav/ läbipaistmatu” ja selle loomise üks…
-
Kontserdi avaloona kõlanud sonaat andis võimaluse saada osa vioolamängijana tuntud Arvo Haasma debüüdist viola da gamba’l. Oli rõõm tõdeda, et selle sulnikõlalise, inimhäälega kõige sarnasema kõlaga pilli valdajate väike hulk Eestis on kasvanud ühe andeka ja tundliku muusiku võrra. Sonaat kõlas kindlalt ja kaunilt ning tekitas mõttes paralleeli teose autoriga, kes oli teatavasti samuti multiinstrumentalist. Teose viimase osa algus sundis korraks heitma pilku kavalehele – kõrvale…
