Toeta

Muusika

  • Tähtsaim on muusika

    Veidi teistsuguse elamuse sain kontserdi teisest poolest: kanti ette Kolmikkontsert, kus solistideks seesama Jüri Alperten klaveril (aeg-ajalt habemega dirigeerides), Arvo Leibur viiulil ning Henry-David Varema tšellol. Kindlasti on selles üksjagu tõtt, kui teose kohta on öeldud ka Beethoveni tšellokontsert, sest peaaegu kõik uued teemad toob sisse tšello ning tšellopartii on tehniliselt kõige raskem (tegelikult ütelgem välja, et teiste kõrval on see ikka ulmeline). On vaja leida…
    Ardo Västrik
    1 minut

  • Uusi ideid barokklaulu esitamisest

    Mõni sõna Peter Kooijst. Alustanud muusikuteed kooripoisina, õppis ta hiljem Amsterdamis Max van Egmondi juures ning lõpetas sealse konservatooriumi soololaulu erialal. Lisaks aktiivsele kontserttegevusele nii solistina kui ansambli Ensemble Vocal Européen eesotsas on Kooij kahtlemata hinnatud õppejõud, kes tegutsenud aastaid Sweelincki konservatooriumis Amsterdamis ning töötab praegusel ajal paralleelselt Haagis ja Tōkyōs. Kuulsate baroki interpreteerijatega nagu Ton Koopman, Frans Brüggen, René Jacobs ja dirigent Philippe Herreweghe seob…
    Marju Riisikamp
    2 minutit

  • Pealelend. Tõnu Kõrvits

    Tõnu Kõrvitsa autorikontsert „Seitsme linnu seitse und” toob 6. veebruaril Metodisti kirikusse kava Anja Lechneri (tšello, Saksamaa), jazzlauljatar Kadri Voorandi, Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja Tallinna Kammerorkestriga. Dirigent Tõnu Kaljuste käe all kõlavad „Tasase maa laul”, „Seitsme linnu seitse und”, „Viimane laev” ja teised teosed. Helilooja ise mängib kannelt. Firma ECM salvestab kava plaadile. Sirp uurib, millistel otsinguteedel helilooja astub.
    Tõnu Kõrvits: Teen selle kava  oma parimate sõpradega…
    1 minut

  • Maarjamaa missapsalmid

    Võib öelda, et Margo Kõlar on võtnud südameasjaks viisistada kogu liturgilise kalendri psalmid. Esitletud psalmikogumik hõlmab B-aasta 56 pühapäevapsalmi ning lisaks veel kolm nädala sisse jäänud pühade psalmi. Selleks, et kogu liturgilise kalendri psalmirepertuaar ära katta, on heliloojal vaja veel viisis­tada ka A- ja C-aasta pühapäevade psalmid, mis kokku annab üsna mahuka mitmeköitelise teose.
    Liturgilise ja vaimuliku kontsertmuusika puhul lähtutakse täiesti erinevatest printsiipidest ja need täidavad ka…
    Lauri Jõeleht
    2 minutit

  • Kooripeegel

    Reval Ensemble üllatas Urmas Sisaski lugude vaimukate seadetega. Näiteks „Tähistaeva” lastetsükli osasse „Kapella – loojumatu täht” on juba sisse kirjutatud tuntud lastelaulude viisijupid, mida seekord kooritüdrukud mudilaste hääli imiteerides lustakalt kaasa laulsid.
    Neeme Punder esines mehena, kes on suurem kui orkester. Parema käega flööti ja vasakuga samal ajal mitmeid löökpille mängides jõudis ta ka näppida klaverikeeli, dirigeerida pillide ligi lastud kooritüdrukuid ja publikuga juttu puhuda.
    Vaatemängulisust lisasid mitmed…
    Anne Prommik
    2 minutit

  • Muusikamaailm

    Jaanuaris on viis uudist. 10. I Tšehhi presidendikandidaadi Vladimír Franzi „Sõda vesilikega” („Válka s mloky”, libr Karel Čapeki j) Praha Rahvusteatrilt (dir Marko Ivanović, lav David Drábek). 17. I Richard Gilli „Uinuv kaunitar” Melbourne’is, muusikaline muinasjutt kõigile alates 6. eluaastast. 22. I Philip Glassi „Täiuslik ameeriklane” („The Perfect American”, libr Rudy Wurlitzer P. S. Jungki romaani j) Madridi Kuninglikus Teatris (dir Dennis Russell Davies, lav Phelim…
    Priit Kuusk
    8 minutit

  • „Kaks väikest hanepoega …” kontserdilaval

    Olen seda ooperit siinmail elavas ettekandes kuulnud-näinud vaid EMTA tudengite kursusetööna Thomas Wiedenhoferi lavastatud „Hansukese ja Gretekese” adapteeritud variandina (Vanemuise lavastused 1989. ja 2001. aastal jäid vaatamata). Tookord kõlasid nukuteatri renoveerimata kuplisaali laval vaid põhilised laulunumbrid Ene Rindesaluga klaveril orkestrit imiteerimas. Tollane Greteke oli Alfia Kamalova, Hansuke Katrin Targo, Nõid Annaliina Pillak. Kõik kolm on nüüdseks  kujunenud  tublideks tegijateks ja suutnud tööd leida ka mujal maailmas.…
    Tiiu Levald
    2 minutit

  • Põhjamaine kava eestimaiselt duolt

    On arvamusi, et Valge saali akustika ei soosi kammermuusika (koos klaveriga) esitamist. Sel kontserdil olid esitajad leidnud väga soodsa akustilise punkti ning balanss oli vaat et ideaalne. Teksti oli süvenetud interpreetidele omase põhjalikkusega, mis tagas nauditava ettekande. Sibeliuse teosele järgnes meie eesti klassiku Heino Elleri Sonaat nr 1 a-moll, mis tuli esiettekandele loomisele järgnenud 1923. aastal Vanemuise aias helilooja esimesel autorikontserdil, esitajateks Vladimir Samõko (viiul) ja…
    Toomas Velmet
    2 minutit
  • EK tegevusväli on erakordselt paljuharuline

    EK tegevusväli on erakordselt paljuharuline

    Kõigil EK produtsentidel on kaalukaid ettevõtmisi. Neeme Punder valmistab ette Britteni hiiglaslikku „Sõjareekviemi” ning peab koostaja Kalle Randaluga nõu suure pianistide sarja üle. Tuuli Metsoja tegevuse hulgas on eripäraseid vokaalansambleid koondav sari „Müstilised hääled”, Sardiinia tenorite, traditsioonilise kopti koori ja Bulgaaria…
    Tiina Mattisen
    6 minutit

  • Õhtu avaras vaimuruumis

    Kontserdi algus, kui Vox Clamantise esituses hakkas kõlama gregoriaani muusika traditsioonis „Lugemine prohvet Jesaja raamatust”, näitas, kui hästi sobivad tegelikult tämbriliselt kokku gregooriuse koraal ja hiljem lisandunud saksofonide kõlavärvid. Monoodia, siis heterofoonia, seejärel juba vokaalansambli ja saksofonide imitatsiooniline dialoog – kõik see mõjus ütlemata orgaaniliselt ja isegi ajastutruult (!). Selles mõttes, et ehkki hiliskeskaja sakraalmuusikas saksofone mõistagi ei tuntud, oli improvisatsiooniline mõtlemine (ja ka komplementaar­sete häälte lisamine)…
    Igor Garšnek
    2 minutit
Sirp