-
Ibseni näidendit algallikaks valides oli mulle oluline, et tajun ühtekuuluvustunnet Põhjamaadega, selle maailmatunnetuse, teatrikultuuri ja mõtlemisega, mis on ka Ibsenil väga tugev. Põhjamaine mõtlemine on suures osas ka minu mõtteviis. Palju on siin aidanud kaasa seosed Stockholmiga – minu Stockholmi aastad on tugevaks aluseks „Peer Gyntile”. Mind on tsentraalselt mõjutanud Ingmar Bergman nii isiksuse kui ka kunstnikuna. Kui tutvusin temaga Stockholmis, lavastas ta just „Peer Gynti”…
-
Sündmusi mujalt
Kaija Saariaho 60. sünnipäeva tähistasid Milano-Torino festival, Helsingi esindusorkestrid („Emilie süidi” Soome esiettekanne jm) ja Muusikakeskus oma festivalidega, helilooja käis İstanbulis viiuliteose „Friisid” esiettekandel, viimane orkestriteos „Circle Map”(„Sõõrkaart”) kõlas Taanis, USAs, Rootsis, mono-ooper Karita Mattilale „Emilie” oli kavas USAs Spoleto festivalil ja New Yorgis ning jaanuaris kuuleb seda Lissabonis, kevadel toimub Pariisis sarjas „Domaine Privé” viis tema tähtpäevakontserti.
Nürnbergis esietendus 8. XII (homme neljas õhtu) Lera…
-
Kontserdi jooksul tehti mitmeid vangerdusi, näiteks sai meie tulevikutegija Joel-Rasmus Remmel kaasa mängida vaid mõne loo kontserdi algusosas, misjärel teda asendas Ellingu tuurikaaslane Laurence Hobgood. Ühe väga lühikese ja ilmselt üsna spontaanse etteaste tegi ka Hedvig Hanson. Eriliselt sai Ellingult soolode eest kiita Raivo Tafenau, kuid oodatud tasemel esines kogu Estonian Dream Big Band. Kuigi niisugust sünergiat nagu näiteks viimati Dave Liebmani külaskäigul, kui USA tipu…
-
Kontserdi teine pool oli pühendatud Ernest Chaussoni Kontserdile D-duur op. 21, mille esitust võib pidada väga õnnestunuks. Solistide ja kvarteti vahekord oli heas tasakaalus; vahel kipub kvartett kahe solisti vahel liigselt tagaplaanile jääma, mille tõttu on teost parema kõlalise tasakaalu saavutamiseks esitatud ka kammerorkestriga (R. Capuçon). Ettekandest ei saanud pideva pinge demonstratsiooni, mida sageli ette tuleb ja mis väsitab, vaid jäeti ruumi ja aega teoses peituva…
-
Geniaalset teksti üha uuesti lugedes hakkas tekkima muusikaline vorm. Selle aluseks on vanavene znamennõi raspev (’märgilaul’). Arvan, et igasuguse vaimuliku ja kirikumuusika aluseks on gregoriaani koraal katoliku kirikus ja sellega väga sarnane znamennõi raspev õigeusukirikus. Nende helikeel kajastab kõige rohkem kiriku vaimu, palvemeeleolu. Teost seob läbiv sümboolika: kuna Deržavini poeemi igas osas peituvad Isa, Poeg ja Püha Vaim, siis olen kantaadis need sümboolsed rollid andnud solistidele:…
-
Pigem ühendabki kolme albumit see, et ükski neist ei mahu tavapärase popmuusika raamistikku, kui sõna „tavapärane” all silmas pidada lihtsakoelise popi ühetähenduslikult meelelahutuslikku ja tantsulist stiilisuunda. Mingis mõttes asuvad Mäe, Johansonide ja eriti Koiksoni album stiilipiire ületades-segustades justkui „muusikalisel eikellegimaal”. Ent vaatame neid stiilijooni nüüd lähemalt.
Tõnis Mäe ja Kärt Johansoni plaat „Teine ruum” on ehk natuke petliku pealkirjaga, sest Mäe muusikaline ruum on ikkagi ja endiselt…
-
Proge rock’i ideaalidest lähtudes ülimalt tehnilist ja kontseptuaalset death metal’it viljelev Nile oli Eestis juba teist korda. Õhtut alustanud ja lõpetanud sirgjoonelise ning suhteliselt primitiivse thrash’i kõrval kõlas nende looming küll intellektuaalselt, ent natuke punnitatult ja kuivalt.
Tuuri esinejate nimekirjas ületas kohalike karvaste jaoks kõige enam uudisekünnise death metal’i pioneer Morbid Angel, kes meid varem külastanud ei ole. Grupi klassikaks saanud esimesed albumid ei kujuta enesest mitte…
-
Mis puutub lavastuse kui terviku hoogsasse temposse, vaimukatesse kalambuuridesse, humoorikatesse tantsunumbritesse ja ka publiku kaasamisse nutikate viktoriiniküsimuste näol, siis selline meelelahutus ei saa küll kedagi külmaks jätta. Loomulikult see naerutab ja paneb kaasa elama. Kui aga rääkida muusikast ja musitseerimisest, siis Linnateatri näitlejate mitmehäälne a cappella puhtalt laulmine on juba päris tõsine asi. Sai ju etendusel kuulda erisuguseid a cappella kooslusi: alates kolme näitlejanna triost (Viktor…
-
Plaadikavast äratavad suuremat tähelepanu Evald Vainu palad, sest taasesitused ja -plaadistused saavad meie varasemale muusikale osaks paraku üsna harva. Seepärast uurimegi ettevõtmise kunstiliselt juhilt Maano Männilt, kuidas plaadi idee sündis. Kuuldavasti avastasid Vainu muusika „juhuslikult”?
MAANO MÄNNI: Kuulasin aasta alguses raadiost saadet „Jossif Šagal 90” mitmekülgsest viiuldajast, kes oli „kodus” nii klassikalises kui ka kergemas žanris. Saates kõlas akadeemilise viiulimuusika kõrval midagi mulle täiesti uut. Selleks „uueks” oli…
-
Koos filharmoonia kammerkoori ja solistidega ette kantud „Kroonimismissa” tuli arvatavasti esiettekandele 1779. aasta aprillis lihavõtteteenistusel Salzburgi toomkirikus. Pärast Mozarti surma kasutati suurejoonelist teost keisrite ja kuningate kroonimise auks peetud jumalateenistustel, mis ongi missale andnud sellise hüüdnime.
Üldmulje missast oli vägagi ülev, isegi furoorikas. Koori-orkestri volüümikatele tutti’dele vastandusid meeldivad solistide kooslused. Eriti tahan ära märkida Kaia Urbi esituses Agnus Dei’d, mis oli lihtsalt vaimustav. Soprani ettekannet iseloomustas kaunis…
