-
Televoorud on pealkirjastatud „Virtuoosne tulevärk”, „Unustamatu meloodia”, „Koos superstaariga”, „Parafraas” (kahe tuntud pala töötluse esitamine) ja „Finaal” (kolm kuni kolmeminutist pala). Kui ideega lagedale tuldi, kostis ka murelikke hääli, et noored muusikud pannakse väga raskesse olukorda: isegi tippmuusik suudab efektse miniatuuriga publikut lummata pigem lisapalaga, kui n-ö eelsoojenduseks juba esitatud tõsine kava . . . . Nüüd, kui kaheksa paremat juba valitud, saab öelda, kuidas ülesandega hakkama saadi.
Eesti…
-
Mõlemad kontserdid kuulusid ka sarja „Pariisi sümfooniad”, kus esitatakse hooaja jooksul Joseph Haydni kõik nn Pariisi sümfooniad (numeratsiooniga 82–87, nendel kontsertidel vastavalt sümfooniad nr 85 B-duur ja nr 86 D-duur). Olgu veel kord mainitud, et oma hüüdnime said need tellija La Loge Olympique (pr k Olümpialoož) järgi, mis oli XVIII sajandi II pooles Pariisis muu hulgas üks kontserte korraldavaid organisatsioone ning mille orkester oli palju suurem…
-
Kontserti alustas Lauri Ahone marimbal kahe soolonumbriga, kusjuures mõlemad teosed kokku mahtusid umbes viie minuti sisse! J. S. Bachi Tšellosüidi nr 1 Prelüüdi varjatud polüfoonia tuli marimba akustilistest järelkõladest tingituna hästi reljeefselt esile. Ja USA fusion-kitarristi Tosin Abbasi (1983) lugu „Modern Meat” (2009), mis originaalis on kirjutatud seitsmekeelelisele kitarrile, kõlas Ahose enda marimbaseades, kusjuures kitarrile iseloomulik tekstuur oli ka marimbal üsnagi hästi jälgitav. Päris intrigeeriv arranžeering.
Peter…
-
Sünnipäevakontserdile oli juubilar palunud külalisteks kaks ansamblit, kandle-harfi-klavessiini trio Una Corda (Kristi Mühling, Liis Viira, Ene Nael) ning spetsiaalselt peoks kokku tulnud Tri Akorda (Taavi Kerikmäe – klaver ja teremin, Taavo Remmel – bass, Tanel Ruben – löökpillid). WGT lood „18th Century Fox”, „Coca Inca”, „Eemal tuli lähedale ehk kui WGT oleks mesilasi pidanud” olid Una Cordale seadnud Mirjam Tally ja Liis Viira selle koosseisu pillide…
-
Härrasmehelikkus, soliidsus – need sõnad sobivad ehk kõige paremini iseloomustama lahkunut. Laitmatu käekiri, oskuslik sõnakasutus lisaks.
Aastate eest tuli käibele tore nali. Mis on mõtetevahetus? Kui lähed ülemuse juurde oma mõttega ja tuled tagasi tema omaga . . . . Horrega vaidlema minnes tuli alati oma tõed põhjalikult välja kujundada, sest muidu tegi ta sind oma argumentidega kohe pihuks ja põrmuks. Ja vaielda-diskuteerida talle meeldis.
Aleksander Suumani luuleridades peitub sügav sisu.…
-
Fotode kirjed kujutavad selles mälestusteraamatus sisu seisukohast enamasti sekundaarset tekstiosa, nagu see loomulik ongi. Võimalik, et paljusid isikuid fotodel, kellest pole juttu olnud ajakirjanduses ega arhivaalides, on koostaja käsitanud muusikaelus mingil määral marginaalsetena. Kuid vaadakem tähelepanelikult detaile. Kummalise argumendina mõjub üks ja sama pilt kolmes eri trükises. Tallinna Riikliku Konservatooriumi juubelikogumikus (toimetanud Andres Pung, 1989) on 32. lennu lõpuaktuse pildil kõiki isikuid nimetatud nimepidi nagu ka…
-
Seega vaatame juba üsna kaugeks jäänud aega, mis teeb tarvilikuks peategelast pisut „tutvustada”. Jaan Hargel (30. XI 1912 – 30. I 1966) sündis Tallinna Draamateatri näitleja Jaan Hargeli perekonda, õppis eraviisiliselt klaverit ja hakkas 15aastasena orkestrites flööti mängima. Konservatooriumis õppis ta oboed ja oli lõpetamise järel samas õppejõuks, kelle tuntuim õpilane Herman Talmre oli hiljem kauaaegne ER sümfooniaorkestri oboerühma kontsertmeister. Hargel mängis juba õppimise ajal paljudes…
-
Kunagi olla üks kuulus helilooja öelnud teise kuulsuse kohta, et mitte Oja, vaid Jõgi peaks ta nimi olema. Lausujaks oli Ludwig van Beethoven ning öeldu käis Johann Sebastian Bachi ja tema loomingu kohta. Juubilari kogu elutööd ja ettevõtmisi kokku võttes võime meiegi täie tõsidusega öelda, et mitte Ojakäär, vaid Jõekäär või hoopiski Merekäär peaks tema nimi olema.
Poja muusikateele viimine oli kahtlemata tema isa teene. Tehnikahuviline mees…
-
Kahe klavessiini kooskõla mõjus orkestraalselt, mängijatel oli hea teineteisemõistmine, imitatsioonilised kahekõned olid ilmekalt esil, vallatute ornamentide pits lõi mõttes paralleele rikkalike reljeefsete kujundite ja väänlevate sammastega vastava ajastu arhitektuurile. Kuigi kumbki mängija on omaette isiksus, ühendab sihiteadlikkus nad terviklikuks musitseerivaks koosluseks. Valitses põhiliselt positiivne toonus, rõõmus-reibas meeleolu, mõnus rütmiline pulseerimine.
Rameau’ muusika oli omamoodi teenäitajaks Haydnile ja Mozartile. Kavas mängitud palu oleme kuulnud erinevate pillidega kombinatsioonis (nagu…
-
Mis teeb ooperilavastaja elukutse haruldaseks, eriliseks?
See on väga ebatavaline amet ning selle erilisust on väga keeruline seletada neile, kes teevad nii-öelda normaalset tööd. Olen täielikult vabakutseline ega ole seotud ühegi konkreetse ooperiteatriga. Mind kutsutakse lavastama projektipõhiselt, tavaliselt sünnib leping paar aastat enne esietendust. Lavastusperioodide vahel kulub nädalate viisi aega, et arutada kunstnike, koreograafide, valguskunstnike ja assistentidega tulevaste lavastuste ideid ja arengusuundi. Aasta või pool enne…
