-
Esmalt heidame põgusa pilgu „Roosikavaleri” ooperirollide eripärale. Kuigi seda lavateost tavatsetakse nimetada koomiliseks ooperiks, väljuvad mitmed Richard Straussi ja libretist Hugo von Hofmannsthali tegelased sellest ampluaast päris märgatavalt. Libreto põhiline tegevusliin meenutab tõepoolest veidi itaalia commedia dell’arte’t: siin on küpses eas marssaliproua ja tema noor armuke aadlik Octavian, kes armub kaunisse Sophiesse, keda omakorda tahab aga kosida brutaalne ja vana parun Ochs. See muidugi ei õnnestu,…
-
Kas uudisteos – Tulevi „Hõõgvel” („Aglow”) on tellitud kõnesolevaks kontserdiks ja kavandatudki selle telge silmas pidades?
Sellel kontserdil on kaks esiettekannet . . . .
Jah, ka Liisa Hirschi „Rahutu” („Restless”).
Mõlemad heliloojad olid teadlikud, millest see kava ideelises mõttes koosneb. Alguses, natuke rohkem kui aasta tagasi pöördusingi selle jutuga Toivo poole, et kuidas talle sobiks kava koos Gesualdoga. Ta leidis, et miks mitte, väga huvitav. Mingeid kava kontekstist lähtuvaid piiranguid me…
-
Juba harjunud üllatuste nimekirjas peakülalisdirigendi puhul on asjaolu, et ERSO istub laval peaaegu nn Viini istes, s.t vasakult I viiul, altviiul, tšello, II viiul ja kontrabass, ning seejuures mõnevõrra vähendatud koosseisus (keelpille rühmas pult või kaks vähem). Vaba nädala olid saanud kõik (ühe erandiga) rühmakontsertmeistrid ja ka orkestri kontsertmeister, kelle kohal oli seegi kord külalisena Sandis Šteinbergs (Läti). Kindlasti tekitab see orkestris elevust, tõenäoliselt heatahtlikku, ja…
-
Esimesest festivalist on möödunud 14 aastat ja selle aja jooksul on tekkinud palju avaramad võimalused olla kursis maailma muusikaeluga. Kui algusaastatel oli festivali roll pakkuda uut informatsiooni, avada uksi ja ehk pakkuda meie publikule koguni esimest elusat kokkupuudet ühe või teise kuulsa artistiga, siis nüüd on festivali ülesanne pigem valida suurest infohulgast välja see, mis esindab head maitset ja kõrget taset. Tänavuse festivali kavast võis leida…
-
Eesti muusikaringkonda kindlasti huvitab, kuidas meie helilooming sellest võidab, et ISCMi juhatuses on oma inimene?
Juba juhatuse liikmekandidaadiks esitamine toob Eesti kindlasti paremini pildile. Niivõrd suure liikmeskonnaga ühenduste puhul ongi ju üks oluline printsiip alustuseks oma riigi n-ö kaardile asetamine. Praegu on Eesti kogu Põhjamaade ja Baltimaade piirkonna ainuke esindaja juhatuses ja peab niisiis püüdma hea seista kogu regiooni huvide eest. See annab ühtlasi põhjust luua tugevamaid…
-
Pühapäeval lõppes Pärnus 1. – 4. novembrini kestnud II Tiit Kuusiku nimeline rahvusvaheline kammerlauljate konkurss. Võistlema saabus 19 osavõtjat Eestist, Lätist, Leedust, Venemaalt ja Belgiast, neist kolmteist lauljat I, kuni 35aastaste ja kuus II, staažikate vokalistide grupis.
Konkursi juhatas sisse Valgevene noorte solistide kontsert, kus esinesid Georgi Jurevitši ja Margarita Vassiljevitši lauluklassi õpilased. Kahel järgmisel päeval kõlas kammermuusika klassika Kuninga tänava põhikooli aulas, kus maestro Kuusik kunagi…
-
Kuid asugem siiski värske heliplaadi juurde. Mati Lukk on ERSO kontrabassirühma kontsertmeister aastast 2000, lisaks mänginud paljudes koosseisudes ja ansamblites ning tegelikult ei kujutaks siinset muusikaelu tema panuseta hästi ettegi (sellest räägib kas või Eesti Kultuurkapitali aastapreemia 2002. a). Paratamatult on Eesti väga väike ning enamik muusikuid teab üksteist rohkemal või vähemal määral. Seetõttu julgen arvata, et plaat on tõeline õnnestumine. Seda sellepärast, et nii salvestatud…
-
Allikapublikatsioon on teadupärast spetsiifiline, kuid ikkagi mitmete võimalustega üllitis, mille puhul tingivad lähenemisnurga materjali valikuprintsiibid, ka kommentaarid ja nende põhjalikkuse aste. See omakorda lähtub alusküsimusest, s.t eeldatava lugeja ehk adressaadi määratlemisest. Neid aspekte „Elaviku” puhul järgnevalt vaatlengi.
Mida on siiani välja antud
Alustan arhiivimaterjalide selektsioonist ehk sellest, mida on siiani välja antud. Isikud, kelle kirju, mõtteid, mälestusi, fotosid jm on avalikustamise vääriliseks peetud, kuuluvad tunnustatud, suurte muusikute, Juri…
-
Saksakeelsetest entsüklopeediatest peetakse kõige usaldusväärsemaks väljaannet „Pipers Enzyklopädie des Musiktheaters. Oper. Operette. Musical. Ballett” (1986), mis sobib nii muusikateadlastele kui ka lihtsalt muusikateatri-huvilisele. Ehkki ilmumisaasta on ühe põlvkonna kaugusel, peetakse seda senini kõige põhjalikumaks muusikateatri entsüklopeediliseks käsitluseks. See koosneb kuuest köitest ning sisaldab heliloojate ja teoste kohta detailset teavet (sh saamislugu, süžee, koosseis, muusika ja stiil, vastuvõtt, olulisemad esitajad, lavastamistraditsioon). Entsüklopeedia vastutav toimetaja oli eelmise sajandi…
-
John Kanderi muusikali „Cabaret” vaadates tekkis vastandlikke mõtteid ja küsimusi rohkem kui „Kuuvalguse” puhul. Vähemalt minu põlvkonnale on „Kabaree” koos filmiversiooniga nii tuttav, et mõnigi muusikanumber on peaaegu et peas ja eredad rolliesitajad vilksavad silme ette iga kerge vihje peale. Kas või näiteks Liza Minnelli filmiversioonis ja Helgi Sallo Estonia lavastuses. Kogenud vaataja lootused on siiski iga uue lavastusega seotud uute ootusega: kas on midagi teisiti…
