-
Lõppenud aastal juhtus üsna palju huvitavat. Estonia tähistas oma maja saja aasta juubelit ja sellega seoses tuli lavale Tõnu Kõrvitsa ooper „Liblikas”. Toimusid ERSO ja Eesti Filharmoonia Kammerkoori ulatuslikud turneed USAs. Võib julgelt öelda, et eesti helilooming, sh ka esiettekandes ja nii eesti kui välisinterpreetide esituses, kõlas üle maailma: peale USA ka Põhjamaadel ja paljudes Euroopa riikides, Venemaal ja Kanadas, Jaapanis, Hiinas, Iisraelis ja Austraalias.
Aasta…
-
Tauno Aints
„Rehepapp”, ooper solistidele, koorile ja sümfooniaorkestrile (Urmas Lennuki tekst Andrus Kiviräha romaani ainetel)
„Lauritsa lubadus”, lavateos solistidele, segakoorile ja sümfooniaorkestrile
(Urmas Lennuki libreto)
Kontsert elektrikitarrile ja segakoorile
(eesti rahvapärimus)
Mari Amor
„Unemetsades” lastekoorile ja löökpillidele (vihmapill, marakad, kellukesed) ad libitum (Ott Arder)
René Eespere
„Reditus” („Tagasipöördumine”) klarnetile, tšellole ja klaverile või flöödile, tšellole ja klaverile
„Unsere Wiegenlieder” („Meie hällilaulud”) kitarriorkestrile
„Ante diem” („Enne (õiget) aega”) 2 kitarrile
„Dies natalis” („Sünnipäev”) vanamuusikaansamblile
„Curriculum annorum”…
-
Kitarriehituses on tagasisidet traditsiooniliselt nähtud probleemina, mis on sama vana kui elektrikitarr ise. 1930ndatel tekkisid esimesed poolakustilised kitarrid, mis suutsid juba võistelda puhkpillide helivaljusega, kuid läksid kergesti vilesse ning näiteks svingibändis polnud see üldsegi soovitav. Probleemi lahendas Les Paul (Lester William Polsfuss), kes taipas, et probleem on õõnsas kõlakastis, mis korjab üles soovimatuid vibratsioone, ning viis oma esimese täispuidust elektrikitarri prototüübi Gibsoni firmasse 1946. aastal.
Millal…
-
Georg Friedrich Händeli oratoorium „Messias” on üks suurepärane ja ajatu teos, mis sobib temaatika poolest igasse aega: esimene osa algab jõuludega, ent edaspidi jõutakse ka lihavõteteni. Teose universaalsus ja aegumatu ilu koos väga konkreetse sõnumiga, mis on puudutanud erinevate epohhide inimesi, on teinud sellest tõelise barokkmuusika hiti. Seda suurem on rõõm, kui dirigendil õnnestub „Messia” järjekordse esituse puhul läheneda sellele värskest vaatepunktist. „Messiast” on umbes 25…
-
Minu kuulatud kontserdid olid 16. novembril Pärnu Linnaorkestri oma sealses kontserdimajas sarjas „Taaskohtumised”, 4. detsembril Tšaikovski-nimelise Suure Sümfooniaorkestri Nokia kontserdimaja ülesastumine ja 31. detsembril Berliini Filharmoonikute etteaste Budapesti kunstide palees. Esialgu tundub, et mida siin võrrelda või järeldada – suhted paneb paika juba must valgel kirjutatu. Muusikast saadav elamus oleneb aga tuhandeist tegureist ja tulemus võib olla päris ootamatu.
Alustan eelreklaamist. Pärnu Linnaorkestril oli see traditsiooniline…
-
Ansambel Vox Clamantis läbis aastal 2013 pika tee: käis risti-rästi läbi Maarjamaa kirikute-kontserdisaalide ning ringiga ümber maailma. Peale mitme Euroopa riigi sai Jaan-Eik Tulve juhitavat ansamblit läinud aastal kuulata Jaapanis, Colombias ja Iisraelis, eriilmelised olid kavad ja muusikalised partnerid. Gregoriaani laulu, varase polüfoonia ja nüüdismuusika kõrval paistsid clamantislased möödunud aastal eriliselt silma Liszti „Via crucis’e” tõlgendusega. Selle teose plaadistus, kus koos Vox Clamantisega musitseerib prantsuse pianist…
-
Traditsiooniliselt koonduvad uue muusika huvilised aasta algul Pärnusse, kus Eesti Arnold Schönbergi Ühing korraldab Pärnu nüüdismuusika päevi (PNP). Tänavusel, performatiivsust vaatleval PNPl asendab teoreetilist sümpoosioni oluliselt laiahaardelisem sündmus – VII rahvusvaheline muusikateooria konverents, mis viiakse seekord läbi kahes kohas: 8. ja 9. jaanuaril Tallinnas EMTAs ning täna-homme Pärnu keskraamatukogu saalis. Sündmustele heidavad valgust ürituste korraldajad helilooja Andrus Kallastu ning muusikateadlased Kerri Kotta ja Gerhard Lock.
Andrus Kallastu:…
-
Mustpeade majas oli eelmisel laupäeval üks tuumakas ja muusikaliselt särav, kahe poolega sünnipäevakontsert, kus kõlas René Eespere looming.
Kuna kuuendat kümnendit tähistanud autor on loomingulises sõiduvees, siis kandsid seitse kavas olnud teost üsna lähedasi aastaarve. Ajaliselt kaugeimad olid II kontsert flöödile ja kammerorkestrile (2003) ning kontsert trompetile ja kammerorkestrile (2008). Kaks oopust oli pärit lähiminevikust: „Iidsed õpetussõnad” („Sententiae veteres”, 2011), „Rõõmu ja kurbuse laulud” („Carmina gaudii…
-
Aasta viimasel „Eliitkontserdil” astus peaesinejana üles Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri fagotirühma kontsertmeister Peeter Sarapuu ning koos temaga kolleegid ERSOst: Arvo Leibur, Kaido Välja, Rain Vilu, Tõnu Jõesaar, Mati Lukk ja Madis Metsamart. Sisutihedas programmis „Ühised huvid” tulid esitusele Olga Neuwirthi, Gernot Wolfgangi, Alexandre Ouzounoffi ja Jean Françaix’ teosed, eesti muusikat esindasid Helena Tulve „Ja valgusest pimedus” („Und von Liehte Vinster”, 2013) fagotile ja keelpillikvartetile ning Tatjana Kozlova-Johannese…
-
Benjamin Britteni sajas sünniaastapäev on tänavu ajendanud pöörama tema loomingule tavalisest märksa laiemat tähelepanu. Ka Eestis tuli aasta jooksul ettekandele arvestatav hulk Britteni teoseid, sealhulgas ooper „Albert Herring”, kuid austusavaldused näisid kohati lahustuvat kontserdielu üldises kirevuses. Tõsi, muusikalise numbrimaagia poolest oli aasta niigi võrdlemisi rikas, mistõttu märksõna „Britten 100” alla koondunud kontserdid pidid paratamatult võistlema selliste tähtpäevadega nagu „Wagner ja Verdi 200” või juba praegu etteruttavalt…
