-
Kust jookseb piir kunstilise taotlusega majanduslikult toime tuleva kultuuri ja sisutühja kommertsi vahel?
Seda piiri pole lihtne määratleda: Arvo Pärt või ka minu endine õpetaja John Adams on mõlemad majanduslikus mõttes edukad heliloojad. Arvan, et on mõistlik meeles pidada: mitte kogu „klassikaline kunstmuusika” pole tegelikult kunst nagu ka helilooja diplom ei tee veel heliloojaks. Seejuures leian, et iga end tõsiselt võtva helilooja eesmärk peaks olema eneseväljendamine,…
-
Seda, et hea filmimuusika on ka hea kontsertmuusika, tõestas ERSO 14. märtsil kell 13 ja 19 kontserdiga John Towner Williamsi loomingust. Kaht kontserti päevas ei saa endale lubada just paljud autorid, kuid tema, kelle muusikat 75 filmile on pärjatud 5 Oscari, 4 Kuldgloobuse, 7 Briti filmiakadeemia auhinna ning 21 Grammyga, on selle ära teeninud. Helilooja, pianist ja dirigent Williams (sünd 1932) on äärmiselt viljakas looja, kes…
-
„Geenius!” ütelnud Gustav Mahler, kui kuulnud kümneaastast Erich Korngoldi klaverit mängimas. Viimase peaaegu et sissetoojaks on tenor Mati Turi, kes sai Soomes Korngoldi ooperis „Surnud linn” Pauli lauldes tõuke tuua päevavalgele soololaulud heliloojalt, kes lauluaabitsat laiendanud kolmandiksaja looga, neist suur osa küll metsosopranile. „Korngoldi ilus maailmanägemine imponeerib,” tunnistab Turi. Filmiheliloojana ajalukku kirjutatud hilisromantiku muusika heakõlalisus mõjub kuidagi ajatuna.
„Neis lauludes on mingi ebatavaline musikaalsus, tänapäevasena mõjuv…
-
RIINA GERRETZ
8. VII 1939 – 22. III 2014
Pärast pikki ränki haigusaastaid lahkus jäädavalt üks meie säravamaid pianiste Riina Gerretz.
Saanud muusikalise alghariduse Leelo Kõlarilt, Helju Agurilt ja Erna Saarelt, lõpetas Riina Gerretz tollase konservatooriumi 1963. aastal Bruno Luki juhendamisel. Kuigi noor pianist võlus kuulajaid ka oma sooloesinemistega, sai tema elutööks tegutsemine kontsertmeistri ja ansamblipartnerina ning selles valdkonnas oli ta võrreldamatult meisterlik. Tema erakordselt musikaalset, peenetundelist ja maitsekat…
-
Tunnustusi veel
*Legendaarne slovaki sopran Edita Gruberová kuulutati Herbert von Karajani preemia (50 000 eurot) vääriliseks. Ta debüteeris 1968 Bratislavas (debüüt Glyndebourne’is ja Metropolitan Operas oli vastavalt 1973. ja 1977. a), samal aastal esines ta esmakordselt ka Salzburgi festivalil Karajani käe all, viimatine kontsert-salvestus temaga on pärit 2010. aastast, mil ta Kölni Filharmoonias laulis Donizetti „Lucrezia Borgia” nimipartiid. Auhinnatseremoonial Baden-Badeni Festivalimajas esines 67aastane lauljatar nii kammerlaulude kui…
-
Ansambel Resonabilis alustas seda loomeaastat peamiselt uut muusikat esitava koosluse jaoks täiesti uue asja ehk vanamuusikaga. Neitsitorni muuseumkohviku katusealuses kellaviieteed õilistanud uue sarja „ReNaissance” avakontserdi „Armes, amours (relvad, armastus) – kontsert vanast ja uuest muusikast” raskuskese paiknes XIV sajandi heliloojate Guillaume de Machaut’, Solage’i, Mattheus de Sancto Johanne ja Franciscus Andrieu’ loomingul. Kuulda sai ka Thomas Morley ja Claudio Monteverdi laule renessansi ja baroki piirimailt ning…
-
Kord väljakujunenud esitustraditsiooni muutmine võtab aega, eriti veel sellise helilooja puhul nagu Mozart, kelle päralt on õhtumaise kultuuriteadvuse süvakiht. Seda enam väärib tähelepanu iga ettekanne, mis toob muusika hetkeks välja tõlgenduslikust mugavustsoonist. Just niisuguste võrdlemisi haruldaste esituste kategooriasse liigitub Tallinna Kammerorkestri hiljutine Mozarti-kava, mille esimeses pooles kõlas 1. sümfoonia Es-duur KV 16 ja Kalev Kuljuse soleerimisel oboekontsert C-duur KV 314 ning teise poole täitis 41. sümfoonia…
-
Eesti Rahvusmeeskoor on kuni viimase ajani olnud aastakümneid alalhoidliku (et mitte öelda konservatiivse) ja rahvusliku repertuaaripoliitika märgiline koorikollektiiv. Eks iga koor ole oma peadirigendi nägu. Ja näib, et RAMi praegune kunstiline juht, juba kolmandat hooaega peadirigent Mikk Üleoja on koori repertuaarivalikus pannud puhuma uued ja värskemad tuuled – suunaga uuema muusika ja teiste maade nüüdisheliloojate teoste ettekannete kunstilisel kursil.
Selle RAMi uue, nüüdismuusika kursi üheks õnnestunud tähiseks…
-
Muusikakriitikal on teiste kriitikaliikidega võrreldes mitu eripära. Asjaolu, et muusika toimib ka sõnalise väljenduse sfäärist sõltumatuna, teeb sellele keskenduva arutelu paratamatult mõneti spetsiifiliseks. Enamgi kui mitmed teised kriitika valdkonnad peab muusikakriitika looma teatava intersubjektiivse välja, kus lugeja oma kuulamiskogemusele ja taustateadmistele toetudes intuitiivselt aimab sõnadesse rüütatud muusikalist tegelikkust. Niisamuti on muusikakriitikal nagu esituskunstide kriitikal üldisemaltki oluline roll kultuurisündmuste valikulise jäädvustaja ja kultuurimälu toetajana. Eelnimetatuga muusikakriitika olemus…
-
Vajadus vokaaltekstide tõlgete korraliku andmebaasi järele on olnud suur ning idee küpses kaua. Lauljate põhirepertuaari kuuluvate aariate eestikeelsed tekstid on aastaid ringelnud käest kätte, ikka ja jälle otsitakse ladinakeelsete liturgiliste laulude tõlkeid; Toomas Siitani koostatud raamatuke „Liturgiliste laulude tekste ladina ja eesti keeles” (1992) on EMTA raamatukogus siiani üks nõutumaid trükiseid. Nii saigi Loreta loodud eeskätt õppeotstarbeliseks kasutamiseks. Andmebaasi vahendusel leiab suure hulga Bachi kantaate, olulisemad…
