-
Kontserdi avalooks mängiti Stravinski süiti balletist „Pulcinella”, mille aluseks on itaalia helilooja Giovanni Battista Pergolesi (1710–1736). Helilooja varasematest, muusikaajaloos märgilise tähtsusega ballettidest nagu „Püha kevad” ja „Petruška” eristab „Pulcinellat” kindlasti esituskoosseis: suure orkestri asemel puhkpillidega kammerkoosseis, kus omakorda on keelpillirühmades esile tõstetud eraldi kvintett. Sellest johtuvalt esitab muusika üksikutele esitajale kõrgendatud nõudmisi. Eriti sümpaatse mulje jätsid puhkpillide täpsed soolod ja nende omavaheline ansamblimäng. Kohati läks aga…
-
Olli Mustonen (sünd 1967) on muidugi ainulaadne fenomen – mitte ainult Soome, vaid ka tänapäeva muusikamaailmas laiemalt. Nooruses Einojuhani Rautavaara juures heliloomingut ja Ralf Gothóni juures klaverit õppinud (dirigendina on ta iseõppija) Olli Mustoneni muusikaliste koostööpartnerite nimistu on päris aukartustäratav. Ta on esinenud pianistina näiteks Kurt Masuri, Kent Nagano, Daniel Barenboimi, Nikolaus Harnoncourt’i, Valeri Gergijevi, Paavo Järvi jpt dirigentide juhatusel ning soleerinud isegi Berliini Filharmoonikute ees.…
-
Maria Valdmaa: „Esimese vooru kava pikkuseks oli antud kümme, teine ja kolmas ehk finaal 18 minutit. Ühtlasi pidid esimeses voorus kindlasti kõlama aaria ja retsitatiiv, teises aga üks ingliskeelne aaria. Otsustamine ei olnud kerge: Händel on ju kirjutanud väga-väga palju, aga pidin lähtuma sellest, kus saan ennast näidata ja teha seda võimalikult mitmekülgselt. Finaalikava koostamisel meenus mu endise õpetaja kontratenor Michael Chance’i nõuanne, et finaalis tuleb…
-
Kammerkoor Voces Musicales esines Risto Joosti dirigeerimisel Londoni rahvusvahelise a cappella koorimuusika konkursi (London International A Cappella Choir Competition) finaalis. Esimest korda korraldatud konkurss tõi Ühendkuningriigi pealinna mainekasse kontserdipaika, St John’s Smith Square’i kirikusse kokku mitmeid kõrgel tasemel koore. Lisaks Eestile oli osavõtjaid veel Ameerika Ühendriikidest, Hispaaniast, Iirimaalt, Itaaliast, Poolast, Rootsist ja korraldajamaalt.
Maineka Briti vokaalansambli Tallis Scholars eestvedamisel algatatud konkurss kestis 21. – 26. aprillini pühendatuna…
-
Eesti kitarrist Kirill Ogorodnikov sai III koha Gevelsbergi XIV kitarrifestivali ajal (12.–18. IV) läbi viidud rahvusvahelisel kitarrikonkursil.
Kolme vooru ja üle 20 osavõtjaga võistlusel lubas Hans-Werner Huppertzi juhitud žürii 15. IV mängitud lõppvooru neli kitarristi, nende seas meie oma.
Kohtla-Järvelt pärit Kirill Ogorodnikov lõpetas 2013. aastal EMTAs Heiki Mätliku kitarriklassi ja jätkab haridusteed Kölni muusikakõrgkooli klassikalise kitarri magistriõppes (prof Gerhard Reichenbach). Osalenud varem konkurssidel Roomas ja Bolognas,…
-
Pärnu Linnaorkester lõpetas pidulikult ja tähtpäevaliselt oma kahekümnenda hooaja, millest 16 aastat on orkestri peadirigent olnud Jüri Alperten. Orkestri asutas 1994. aastal Loit Lepalaan, ühendades kutselise puhkpilliorkestri Pärnu tolleaegse KEKi kammerorkestriga, nii et kokku sai Pärnu Linnaorkester (PLO). Mõne aja pärast Lepalaan loobus ja 1998. aasta konkursi peadirigendi kohale võitis Alperten.
Võib-olla ei peakski sellest tähtpäevast nii pidulikult rääkima-kirjutama, kui see poleks esimene munitsipaalorkester Eestis ja…
-
23. aprillil Tallinnas esinenud hiina pianist Yúndí esindas parimas mõttes traditsioonilise klaveriõhtu vormi. Seda ainukordsem ja säravam oli sisu: tema mäng on poeetiline, esteetiline, „hoolitsetud”, kuid ühtaegu ka emotsionaalne ja mõjuv. Hämmastab pianisti tehniline täiuslikkus, mis on võtnud loomulikkuse vormi. Eriti nauditav on tema mängu kõlaline mitmekesisus.
Yúndí piano erinevaid värve kuulates tekkis mulje ainulaadsest „sisemiselt valgustatud” kõlast ning publik võis tajuda Estonia kontserdisaali häid akustilisi…
-
Kontsert algas Emanuele Casale’i looga „Studio 2b” altflöödile ja fonogrammile (2002). Need kaks tahku teoses, „elus” ja salvestatud heli, suhestusid omavahel väga selgelt ja mänguliselt. Kujundlikult öeldes oli see justkui liblika ja tema püüdja mäng. Liblikas, lõbusa ja meelitleva kergusega lendlemas sinna-tänna, ning püüdja, kes üritab teda enda valdusesse saada. Siis aga, kui püüdjale tundub, et liblikas on peaaegu käes, põikab väle meelitleja tema haardeulatusest välja.…
-
Donizetti ooper „Armujook” on eestlastele üsna hästi tuttav. Kindlasti mäletab vanem generatsioon Neeme Kuninga 1989. aasta lavastust ja paljud on näinud METi kinoülekannet. Mille poolest erineb Estonia uuslavastus traditsioonilisest?
Georg Malvius: Järgime opera buffa liini, püüame luua tegelaskujusid, kes oleksid ühtaegu usutavad ja naljakad. Kuna lugu on üsna lihtsakoeline, peab lavastus olema loov. Viisime tegevustiku 1930ndate Sitsiilia külakesse ja tõime mängu seal tegutsenud maffia, mis andis võimaluse…
-
Laura Mets: Ooper sai alguse minu initsiatiivil ja Peeter Raudsepp tutvustas mulle sellise koostöö võimalust. Nii algaski umbes aasta tagasi jaht, et leida libretist, helilooja, kunstnik, produtsent, muusikaline juht ja kõik teised vajalikud inimesed. Tulemuseks ongi ooper „Korduma kippuvad küsimused”.
Eelkõige tundus mulle põnev koostöö EMTA teiste õppesuundade üliõpilastega, sellises mastaabis koostööd pole EMTAs minu teada varem tehtud. Tekkis küsimus, miks? Tegelikult võiks selliste algusest peale…
