-
Üsnagi laialt on levinud arvamus, justkui eeldaks eksperimentaalmuusika „akadeemilisema” suunaga võrreldes erilist ettevalmistust. Interpreedi vaatenurgast on selles väites omajagu tõtt, sest uuema muusika katsetuslike pillimänguvõtete puhul tuleb tehniline lisapagas kahtlemata kasuks. Eksperiment võib aga seisneda ka nimelt soovis teha loome- ja esitusprotsess kuulajale eriti selgesti mõistetavaks. Selle püüdluse kujukas näide on Christian M. Fischeri teos „Brahmavihāra” viiulile, klarnetile ja live-elektroonikale, mis tuli ettekandele 9. jaanuaril Pärnu…
-
Teiselt poolt aga andis mullune laulupeoküsitlus märku, et küllalt suur hulk noori lauljaid näeb laulupeos pigem meelelahutuslikku seltsiüritust kui sisuliselt kaalukat omakultuuri tähtsündmust.
Nagu alati laulupeoeelsel aastal, tekkis vaidlus teemal, kas peorepertuaar pole mitte ülemäära keeruline, kas kava peaks olema rahvalik ja kõigile meeldima või on lubatud ka hariv ja pingutust nõudev aspekt. Ja kumb on olulisem?
Alustame inimesest. Koor koosneb lauljatest, aga algab enamasti dirigendist. Dirigent…
-
Eestimaal tegutseb ligi tuhat koorijuhti. Kogumiku koostajad on valinud nende hulgast 26 koorijuhti-muusikaõpetajat, kelle kogemused ja mõtted on nüüd talletatud kaunilt kujundatud raamatu kaante vahele. Koorijuhte esitletakse tähestikulises järjekorras: Kuno Areng, Ilme Indas, Lennart Jõela, Tõnu Kaljuste, Undel Kokk, Kadri Leppoja, Riho Leppoja, Tiia-Ester Loitme, Silvia Mellik, Annely Mäeots, Olev Oja, Lydia Rahula, Jüri Rent, Alo Ritsing, Aarne Saluveer, Leili Sarapuu, Ants Soots, Hirvo Surva, Raul…
-
„Mustonenfest” viiakse tänavu läbi Eestis ja Tel Avivis, kuhu jõuab kuus festivalikontserti. Kuidas festival laienes Iisraeli?
Mul on Iisraeli muusikutega täiesti müstiline kontakt. Olen seda muusikute seltskonda terve elu tundnud: endine Peterburi, Moskva ja Varssavi intelligents, kellest väga suur osa elab nüüd Iisraelis. Iisrael on muidugi eriline koht selles mõttes, et tunnen end olevat tuhandeid aastaid seal elanud. Seal on minu juured, minu mõttemaailm on seal sündinud,…
-
Alates hetkest, kui heliteose lahtirullumist ajas hakati teadvustama kindlapiirilise nähtusena, on mõtlejaid jätkuvalt kütkestanud muusikalise vormi fenomen. Otsustavat rolli on selles mänginud XIX sajandil valitsevaks saanud formaalesteetiline paradigma, mis võrdsustas teose vormi selle sisuga. Ka suurem osa muusikateooriast, mida tuleks hiljemalt XIX sajandi keskpaigast vaadelda eelkõige muusikaesteetilise abidistsipliinina, püüdleb loomuldasa teose vormi (struktuuri) võimalikult adekvaatse ja täieliku kirjeldamise suunas.
Kummatigi ei ole muusikaline vorm nähtusena üheselt mõistetav…
-
Eesti klassikalist muusikat ja interpreete tutvustav kontaktsündmus koondas 22. jaanuaril Londonisse üle 40 muusikaprofessionaali Suurbritanniast. Sündmust raamis Eesti Filharmoonia Kammerkoor (EFK), kes tervitas etteastega St Giles’ Cripplegate’i kirikusse saabunud külalisi ning lõpetas Daniel Reussi juhatusel õhtu LSO St Luke’i kirikus täispika kontserdiga festivali „A cappella” raames väljamüüdud saalile.
„Eesti Filharmoonia Kammerkoor on erakordne!” vaimustus helilooja ja kooridirigent Eric Whitacre, kes osales eesti muusika esitluse õhtuses osas kammerkoori…
-
Eestis elab imelisi inimesi. Kahtlemata on üks neist Aleksander Sünter, sõpradele ja lähituttavatele Sünteri Sass. Jah, liigagi oluline osa temast lahkus siit ilmast jooksva aasta 26. jaanuaril. Jah, tal oli jagada meiega ülekohtuselt lühikest aega. Jah, see on valus, eriti lähedastele.
Siiski võib veendunult vaadata otsa tõele, et Sünteri Sassist on siia jäänud rohkem elu, kui mõnigi meie hulgast kaks korda pikema aja jooksul sisustada mõistaks.
Pärimuse kandjana…
-
Aleksander Sünter
30. XII 1971 – 26. I 2014
Sass oli muhe sõber, kolleeg, muusik, õppejõud ja visionäär. Ta tegevuses ja mõttemaailmas oli kogu aeg kaks tasandit: ta ammutas teavet esivanematelt ja arvestas globaalsete arengusuundadega. Tema oli üks Pärimusmuusika Teabekogu loojatest. Sellest sai valdkonna oluline edendaja, mis ühendab koostöö kaudu Eesti Rahva Muuseumi, Eesti Rahvaluule Arhiivi, Eesti Kultuuriloolise Arhiivi ja Viljandi Kultuuriakadeemia.
Sass oli ka UNESCO jaoks…
-
Rein Tiido
30. VI 1942 – 15. I 2014
15. jaanuari koidikul rändas teispoole Toonela jõge kauaaegne Rahvusooper Estonia orkestrant Rein Tiido.
1942. aastal Viljandis metsasarvemängija Herman Tiido perre sündinud Rein lõpetas kodulinnas lastemuusikakooli trompetierialal ning õppis seejärel aastatel 1959–1964 Tallinna muusikakoolis nii Helmut Orusaare klassis trompetit kui ka Kalju Terasmaa klassis löökpille. Just viimases leidis juba õpingute ajal Estonia orkestrisse tulnud muusik tõelise kutsumuse ning töötas…
-
Millised on helikunsti sihtkapitali nõukogu põhimõtted toetuste jaotamisel ja kas uue koosseisu kinnitamine on kaasa toonud muudatusi?
Marje Lohuaru, helikunsti sihtkapitali nõukogu esinaine: Leian, et kultuurkapitali üks suur eelis on see, et nõukogud roteeruvad. Eelmisest koosseisust jätkab kaks liiget: Helena Tulve ja mina. Veel kahel, s. o Toomas Siitanil ja Madis Kolgil on varasem kulka kogemus. Kolm täiesti uut liiget Peedu Kass, Toomas Olljum ja Virgo…
