-
Esmalt mõni sõna muusika esindusorganisatsioonide kaasamisest sihtasutuste loomise protsessis. Ühe koosoleku kujul seda tõesti oli – EMNi aastakoosolek ja kohtumine tollase kunstide asekantsleriga 17. juunil. Pärast ministri vahetust detsembri algul tegid ka heliloojate ja interpreetide liidu ning muusikanõukogu juhid visiidi uuele kultuuriministrile. Viimane tõi kaasa lubaduse, et asutatavate sihtasutuste nõukogusse kaasatakse esindusorganisatsioonide esindaja. Sellega piirdusidki konsultatsioonid esindusorganisatsioonide ja loomeliitudega muusikavaldkonna mõlema eluliselt olulise asutuse fundamentaalse reformi…
-
Muusikamehe ja ajakirjaniku Harri Kiisa (1922–2000) mälestusteose „Harri Kiisk – eesti kultuuri vahendaja Rootsis” trükiarv on sada eksemplari,* kuid minu riiulisse jõudis see kohe, kui olin teose esitluselt muretsenud. Ma tundsin Harri Kiiska aastail 1990–2000 küllalt lähedalt kas Teataja toimetusest Stockholmi Eesti Majas või Asta ja Kalju Lepiku kodust Rågsvedis. Just seesama lähedus kammitseski mind Harri Kiisa tööst ja ettevõtmistest põhjalikumalt kirjutamast, sest Kiisk oli suhtumises…
-
Udo Kasemets
16. XI 1919 – 19. I 2014
19. jaanuaril lahkus siit ilmast 94aastaselt üks olulisemaid ja säravamaid nüüdisaegseid eesti heliloojaid Udo Kasemets. Kasemets oli väheseid siit pärit heliloojaid, kes tundis põhjalikult sõjajärgse muusika uusi suundumusi ja oli ka lääne heliloojate hulgas üks esimesi, kes hakkas neid oma loomingus rakendama ja propageerima.
Kasemets sündis 16. novembril 1919. aastal Tallinnas. Aastail 1940 – 1944 õppis ta Tallinna konservatooriumis…
-
Sinu uus album „Say Whaat?” näib olevat üles ehitatud parimas mõttes kantri, souli ja popi kompromissidele. Kuidas kontseptsioon sündis?
Kali Briis: Kui ma kitarri kätte võtan, siis ta tavaliselt ei hoiata mind ette, mis järgmisena tuleb. Seekord oli lisaks veel tunne õige. Kuna hiphopi ja puhta elektroonilise muusikaga olen ringi peale saanud, jäigi ainuke loogiline variant astuda maadele, kuhu varem jalga pole toetanud, proovida uusi retsepte ja…
-
Aasta albumiks pärjati Lenna „Teine”. Facelift Deeri „Facelift Deer” valiti aasta debüütalbumiks ja rokialbumiks. Kaks auhinda said ka Kõrsikud, kes valiti plaadiga „Heli jälgedes” aasta ansambliks ja nende „Sinu südames” aasta rahvuslikuks albumiks, ning Leslie Da Bass, kelle „Times New Roman” tõi aasta elektroonikaalbumi ja aasta meesartisti auhinna. Panuse eest eesti muusikasse tõsteti esile Anne Veski elutöö.
Aasta naisartistiks hääletati Birgit Õigemeel („Uus algus”), aasta jazzialbumiks Hedvig…
-
Auhinnatud plaadilt, mis nomineeriti kolmes, ka parima nüüdismuusikateose (teadagi Arvo Pärt) ja produktsiooni (Manfred Eicher) kategoorias, leiab veel mitu Pärdi väiksemat helitööd: „Beatus Petronius”, „Statuit ei Dominus”, „Alleluja Tropus”, „L’Abbé Agathon”, „Eesti hällilaul” ja „Jõulu hällilaul”. Esitajad on Kaljuste käe all solistid Tui Hirv ja Rainer Vilu, EFK, Sinfonietta Rīga, TKO, Läti Raadio Koor ja Vox Clamantis. Jagatud rõõm.
Tuleb uskuda, et Eesti tugevus on nimelt koorikultuuris:…
-
Üsnagi laialt on levinud arvamus, justkui eeldaks eksperimentaalmuusika „akadeemilisema” suunaga võrreldes erilist ettevalmistust. Interpreedi vaatenurgast on selles väites omajagu tõtt, sest uuema muusika katsetuslike pillimänguvõtete puhul tuleb tehniline lisapagas kahtlemata kasuks. Eksperiment võib aga seisneda ka nimelt soovis teha loome- ja esitusprotsess kuulajale eriti selgesti mõistetavaks. Selle püüdluse kujukas näide on Christian M. Fischeri teos „Brahmavihāra” viiulile, klarnetile ja live-elektroonikale, mis tuli ettekandele 9. jaanuaril Pärnu…
-
Teiselt poolt aga andis mullune laulupeoküsitlus märku, et küllalt suur hulk noori lauljaid näeb laulupeos pigem meelelahutuslikku seltsiüritust kui sisuliselt kaalukat omakultuuri tähtsündmust.
Nagu alati laulupeoeelsel aastal, tekkis vaidlus teemal, kas peorepertuaar pole mitte ülemäära keeruline, kas kava peaks olema rahvalik ja kõigile meeldima või on lubatud ka hariv ja pingutust nõudev aspekt. Ja kumb on olulisem?
Alustame inimesest. Koor koosneb lauljatest, aga algab enamasti dirigendist. Dirigent…
-
Eestimaal tegutseb ligi tuhat koorijuhti. Kogumiku koostajad on valinud nende hulgast 26 koorijuhti-muusikaõpetajat, kelle kogemused ja mõtted on nüüd talletatud kaunilt kujundatud raamatu kaante vahele. Koorijuhte esitletakse tähestikulises järjekorras: Kuno Areng, Ilme Indas, Lennart Jõela, Tõnu Kaljuste, Undel Kokk, Kadri Leppoja, Riho Leppoja, Tiia-Ester Loitme, Silvia Mellik, Annely Mäeots, Olev Oja, Lydia Rahula, Jüri Rent, Alo Ritsing, Aarne Saluveer, Leili Sarapuu, Ants Soots, Hirvo Surva, Raul…
-
„Mustonenfest” viiakse tänavu läbi Eestis ja Tel Avivis, kuhu jõuab kuus festivalikontserti. Kuidas festival laienes Iisraeli?
Mul on Iisraeli muusikutega täiesti müstiline kontakt. Olen seda muusikute seltskonda terve elu tundnud: endine Peterburi, Moskva ja Varssavi intelligents, kellest väga suur osa elab nüüd Iisraelis. Iisrael on muidugi eriline koht selles mõttes, et tunnen end olevat tuhandeid aastaid seal elanud. Seal on minu juured, minu mõttemaailm on seal sündinud,…
