-
Rein Tiido
30. VI 1942 – 15. I 2014
15. jaanuari koidikul rändas teispoole Toonela jõge kauaaegne Rahvusooper Estonia orkestrant Rein Tiido.
1942. aastal Viljandis metsasarvemängija Herman Tiido perre sündinud Rein lõpetas kodulinnas lastemuusikakooli trompetierialal ning õppis seejärel aastatel 1959–1964 Tallinna muusikakoolis nii Helmut Orusaare klassis trompetit kui ka Kalju Terasmaa klassis löökpille. Just viimases leidis juba õpingute ajal Estonia orkestrisse tulnud muusik tõelise kutsumuse ning töötas…
-
Millised on helikunsti sihtkapitali nõukogu põhimõtted toetuste jaotamisel ja kas uue koosseisu kinnitamine on kaasa toonud muudatusi?
Marje Lohuaru, helikunsti sihtkapitali nõukogu esinaine: Leian, et kultuurkapitali üks suur eelis on see, et nõukogud roteeruvad. Eelmisest koosseisust jätkab kaks liiget: Helena Tulve ja mina. Veel kahel, s. o Toomas Siitanil ja Madis Kolgil on varasem kulka kogemus. Kolm täiesti uut liiget Peedu Kass, Toomas Olljum ja Virgo…
-
Kes te olete?
Roomet Jakapi: Eksistentsiaalne küsimus. Improvisatsiooni viljelev muusikagrupp.
Paula Mustikas: Inimesed, kes otsivad uusi helisid. Vokaalansambel. Me oleme kõik pea terve elu muusikat teinud, aga kokku saades sünnib alati midagi uut, avastad endas uusi külgi.
Ivi Rausi: Üllatused, mida teised minust välja pressivad.
Jakapi: Kokkukõlad.
Mis on teie meelest improvisatsioon?
Rausi: Aga mis on elu? Elamine.
Jakapi: Impro on surma eitus! (Jakapi on TÜ filosoofiateaduskonna vanemteadur –…
-
Miks nendest muusikaauhindadest nii palju räägitakse ja miks neid nii tähtsaks peetakse, on pikem jutt ja läheb üha segasemaks, mida pikemalt seda heietada. Siin on kaks peamist aspekti: esiteks on Ameerika Ühendriigid maailmas mõjukaim muusikaturg, kus liigub väga palju raha; teiseks on aastakümnete vältel korduvalt tõestunud, et Grammy kui loominguline tunnustus märgib väärikat sisu. Just viimane on teinud selle muusikaauhinna nii suureks ja tähtsaks. Rohkem kui…
-
Kodumaise muusika entusiast, pianist ja klaveripedagoog Martti Raide leiab, et maailm võidab sellest, kui jääb alles rahvuslik eripära. Peavooluga kaasaminek on ka õige ja vajalik, ent võib luua McDonald’si efekti: lähed uude linna ja vastu vaatab järjekordne McDonald’s. Kohaliku alternatiivi proovimine on riski väärt. Sama printsiip toimib muusikas. Mis teeb eesti muusika eriliseks ja milleks üldse muusikaga tegelda, küsisin Raidelt pärast konkurssi „Eesti kõla”, mida ta…
-
Aastavahetuse portreteeritavad pianistid olid Saksamaal tegutsevad Kalle Randalu ja Toomas Vana. Kuigi pärit eri põlvkonnast, ühendab neid asjaolu, et mõlemad on Bruno Luki õpilased.
Mõlemat kontserti kuulnult kandus mõte tahes-tahtmata aastakümnete taha, sinna, kus nad olid oma tee algul –
värsked, noored, saavutusjanused. Meenuvad Kalle Randalu säravad, tehniliselt täiuslikud kontserdid konkursiaegadest: Schumanni-nimeline Zwickaus (1981), ARD konkursi võit Münchenis (1985) ja Tšaikovski-nimelise IV koht Moskvas (1982, suurim saavutus eesti…
-
Mozarti-nädal Arvo Pärdi ja kahe eesti dirigendiga
Juba 23 aastat toob publiku Salzburgi kuulus Mozartwoche, kus tänavu on rõõmustavalt ka mitmeid Eesti märke. Festival algas eile Glucki ooperiga „Orpheus ja Eurydike” Salzburgi Mozarti majas, dirigeeris pidustuste kunstiline juht Marc Minkowski. Täna on juba kolm kontserti, sh András Schiff oma Cappella Andrea Barcaga (teemaks Mozarti 1784. a, kokku 3 eri kava). Homme on 7. üritusena esimene kontsert Suures…
-
Kummalgi pole aega pikalt pidutseda: Paul Mägi on juba eeloleval neljapäeval Vanemuise Sümfooniaorkestri ja solist Ivari Iljaga Uppsala kontserdimaja publiku ees, Arne Mikk aga toob kevadeks Estonia kammersaalis välja Hindemithi lühiooperi „Pikk jõulueine” lavastuse, millega märgitakse legendaarse estoonlase 80. sünnipäeva.
Paul Mägi debüteeriski Estonias muusikajuhina Arne Miku lavastuses: 30. XII 1984 esietendus Donizetti „Lucia di Lammermoor”. Auhinnatud lavastaja ja dirigendi ühisele loometeele on enim jäänud Verdi oopereid.…
-
Muusika-aasta märksõnad olid eelmisest, kitsama ringi kohtumisest juba paigas, muusikanõunik Juko-Mart Kõlar kordas need üle: noored, regionaalsus, mitmekesisus, rahvusvahelisus. Siin pole midagi vaielda – märgid tulevad (muusika)elust enesest. Koolikontserdid pole ammu enam Eesti Kontserdi pärusmaa: neid teevad teisedki kontserdikorraldajad, aga ka heliloojate ja jazziliit ning Klassikaraadio. Samuti on tähelepanu all noorte endi muusikategemine ja -haridus, klassikatähtedest noortebändideni. Juba nende mõne näite tagant aimuvad ka teised eelnimetatud…
-
Lätlastel on palju säravaid muusikuid. Kõige sagedamini kuuleme Eestis nende koore: segakoori Latvija, kelleta me vokaalsümfoonilisi suurvorme ei taha (saa?) ette kanda, ja Läti Raadio koori, kes viimati rõõmustas meid Toivo Tulevi keerukate kooripartituuride vaimustava ettekandega. Raadiokoor osaleb sarjas „Bach. Passion. Riga” Taani dirigendi Lars Ulrik Mortenseni käe all koos maineka barokkorkestriga Concerto Copenhagen Bachi „Johannese passioni” ettekandel (18. IV), nende oma dirigent Kaspars Putniņš juhib…
