-
Kui 2007. aastal kaks reaalkooli gümnasisti Edmar Tuul ja Rasmus Puur pärast üht kooli puhkpillibändi jõulukontserti mõtlesid, et kevadkontserdiks võiks paar viiulit koosseisu juurde võtta, polnud neil kindlasti vähimatki ettekujutust sellest, et nende ettevõtmine ei jää kooliseinte vahele, vaid sellest kujuneb Eesti muusikaelus mitmeski mõttes ainulaadne noorteorkester Reaalmažoor, mis hakkab välja andma singleid ja plaate, esinema üle Eesti ja tegema koostööd tuntud muusikutega, astudes kuus aastat…
-
Paar aastat tagasi loodud projektiorkester LAB Orkester tõi Mederi saalis publiku ette kava „Sümfoonia solistidele” XIX sajandi sümfoonilise muusikaga. Kavas olid Mendelssohni „Suveöö unenäo” avamäng, Fauré „Pavaan” ja avaosad Beethoveni 3. sümfooniast ning Schuberti 8. sümfooniast. Kogu kava oli seatud ebakonventsionaalsele kammerkoosseisule, nii esitasid näiteks Schuberti „Lõpetamata” sümfooniat klaverikvintett, akordion ja kontrabass.
Kollektiivi dirigendi Tanel Nurga sõnutsi on LAB Orkestri eesmärk murda barjäär publiku ja muusiku vahel,…
-
Jazziliidu avakoosolek peeti Otsa kooli saalis 2004. aasta 26. aprillil, mis oli festivalile „Jazzkaar” järgnenud esmaspäev. Liidu esimene ülesanne oli käivitada regulaarne jazziklubi kontserdisari Tallinnas ning veel samal õhtul läksime vaatama Reigo Ahvena soovitatud Teater NO99 keldrisaali. Koht tundus sobiv ning oluline oli ka mulje, et väga vähese publiku puhul ei teki seal kõledat tunnet. NO99 jazziklubi avajämm sai teoks sama aasta 15. oktoobril ning sellele…
-
Jazziliidu juhatuse esimehel trummar Tanel Rubenil oli tuline õigus, kui ta ütles nädala eest Postimehele antud intervjuus, et eesti jazzis pole kunagi olnud nii huvitavat aega kui praegu. Tänane jazzipõlvkond naudib täielikku vabadust, mida aastakümnete-tagustel tippudel polnud: loomingulist sõnavabadust, liikumisvabadust, vabadust õppida meelepärast eriala kas kodus või kaugemal. Ent kõige sellega on kaasnenud ka muusikalise maastiku tihenemine, konkurents, vajadus oma muusikaline mina kehtima panna ja teha…
-
Dhafer Youssefi uue albumi „Birds Requiem” ehk „Lindude reekviem” peateos ja selgroog on samanimeline süit, mis autori sõnul on rännak läbi isiklike kogemuste, leidude ja kaotuste. Süidi neli osa on variatsioonid ühel teemal ning plaadil paigutatud laiali teiste palade vahele. Lindude kujundit seletab Dhafer kui hinge lendu ja rändamist maisest väljaspoole.
Dhaferi müstiliselt kõrge ja pikkade toonidega „ninahääl” seostub tõepoolest linnulennuga. Mitmes loos sulandub tema võluhääl…
-
23. jaanuaril kohtus kammersaali jagu publikut Estonia kontserdisaalis nelja inimesega, kes pakkusid erakordselt intrigeerivas variandis Hugo Wolfi 29 miniatuurset laulu kogumikust „Itaalia vihik”. Teostajad olid muusikud Siim Selis, Maris Liloson ja René Soom ning nõustaja rollis Andrus Vaarik, kes kompositsiooni ka lavastas.
Laval oli pikk diivan, diivanilaud veekarahvini ja pabertaskurättide karbiga, tugitool nõustaja tarbeks, seljaga publiku poole. Lavastuslik idee viia kaks noort inimest, kes on ilmselt…
-
28. jaanuari salongiõhtul „Ester Mägi. Lugu vanalinnast” esitas ansambel Corelli Consort koos külalismuusikutega 10. jaanuaril 92aastaseks saanud helilooja lapsepõlvest inspireeritud partiita „Vanalinn” tema sünnikodus Toompeal Stackelbergide majas. Klassikaraadio tegi teosest ka uue salvestuse.
Sooloflöödile kirjutatud partiita „Vanalinn” tellis legendaarne flötist Samuel Saulus ning see tuli esiettekandele aastal 1988. Teose teises osas on helilooja kasutanud riigiarhiivist leitud muusikalist materjali, mis pärineb XVII sajandi algusest. Õhtu kunstiline juht…
-
Järvi oli kava koostades keskendunud kahele suurele, saksa ja vene muusikatraditsioonile. Ilma vaheajata kontserdil kõlasid alguse- ja lõpuloona vastavalt Richard Straussi „Don Juan” ja Skrjabini „Ekstaasipoeem” ning nende keskel kaks solistiga numbrit: Rahmaninovi „Rapsoodia Paganini teemale” (klaveril Valentina Lissitsja) ja Bachi viiulikontsert a-moll (Julia Fischer). Kava tõi esile orkestri tugevaimad küljed: nooruslik vaimustus, virtuoossus, energia, valmidus ennast pidevalt ületada. Iga mängija näis end tundvat ühtaegu solistina,…
-
Klavessinist Saale Fischeri idee nimetada uus neljaliikmeline ansambel Georg Friedrich Händeli 1721. aastal loodud ooperi järgi on kahtlemata tore leid, sest tegemist on 1719. aastal avatud Londoni Royal Academy lavale loodud teosega. Händeli viljakas Itaalia periood oli lõppenud ning alanud uus etapp tema loometöös. See fakt haakub hästi meie praegu veel stardipositsioonis ansambli Floridante tegevusega, samuti on sõnadele floridus ja florens eesti keeles hulk kauneid vasteid:…
-
Kui vene heliloojatest Alfred Schnittke (1934–1998) teoseid võib meie kontserdilavadel siiski mõnikord kuulda, siis Dmitri Bortnjanski (1751–1825) helitööd tuleks küll kanda väljasurnud komponistide „punasesse raamatusse”. Ja nagu Eesti Filharmoonia Kammerkoori (EFK) laupäevane kontsert „Vene kirikumuusika šedöövrid” Jaani kirikus Risto Joosti dirigeerimisel veenvalt näitas, ilmaaegu.
Bortnjanski raius (nagu enne teda Peeter I) Venemaale „akna Euroopasse”, ainult et muusikalises mõttes ja Katariina II valitsemisajal. Õppis ju noor Dmitri Bortnjanski…
