-
Alates hetkest, kui heliteose lahtirullumist ajas hakati teadvustama kindlapiirilise nähtusena, on mõtlejaid jätkuvalt kütkestanud muusikalise vormi fenomen. Otsustavat rolli on selles mänginud XIX sajandil valitsevaks saanud formaalesteetiline paradigma, mis võrdsustas teose vormi selle sisuga. Ka suurem osa muusikateooriast, mida tuleks hiljemalt XIX sajandi keskpaigast vaadelda eelkõige muusikaesteetilise abidistsipliinina, püüdleb loomuldasa teose vormi (struktuuri) võimalikult adekvaatse ja täieliku kirjeldamise suunas.
Kummatigi ei ole muusikaline vorm nähtusena üheselt mõistetav…
-
Eesti klassikalist muusikat ja interpreete tutvustav kontaktsündmus koondas 22. jaanuaril Londonisse üle 40 muusikaprofessionaali Suurbritanniast. Sündmust raamis Eesti Filharmoonia Kammerkoor (EFK), kes tervitas etteastega St Giles’ Cripplegate’i kirikusse saabunud külalisi ning lõpetas Daniel Reussi juhatusel õhtu LSO St Luke’i kirikus täispika kontserdiga festivali „A cappella” raames väljamüüdud saalile.
„Eesti Filharmoonia Kammerkoor on erakordne!” vaimustus helilooja ja kooridirigent Eric Whitacre, kes osales eesti muusika esitluse õhtuses osas kammerkoori…
-
Eestis elab imelisi inimesi. Kahtlemata on üks neist Aleksander Sünter, sõpradele ja lähituttavatele Sünteri Sass. Jah, liigagi oluline osa temast lahkus siit ilmast jooksva aasta 26. jaanuaril. Jah, tal oli jagada meiega ülekohtuselt lühikest aega. Jah, see on valus, eriti lähedastele.
Siiski võib veendunult vaadata otsa tõele, et Sünteri Sassist on siia jäänud rohkem elu, kui mõnigi meie hulgast kaks korda pikema aja jooksul sisustada mõistaks.
Pärimuse kandjana…
-
Aleksander Sünter
30. XII 1971 – 26. I 2014
Sass oli muhe sõber, kolleeg, muusik, õppejõud ja visionäär. Ta tegevuses ja mõttemaailmas oli kogu aeg kaks tasandit: ta ammutas teavet esivanematelt ja arvestas globaalsete arengusuundadega. Tema oli üks Pärimusmuusika Teabekogu loojatest. Sellest sai valdkonna oluline edendaja, mis ühendab koostöö kaudu Eesti Rahva Muuseumi, Eesti Rahvaluule Arhiivi, Eesti Kultuuriloolise Arhiivi ja Viljandi Kultuuriakadeemia.
Sass oli ka UNESCO jaoks…
-
Rein Tiido
30. VI 1942 – 15. I 2014
15. jaanuari koidikul rändas teispoole Toonela jõge kauaaegne Rahvusooper Estonia orkestrant Rein Tiido.
1942. aastal Viljandis metsasarvemängija Herman Tiido perre sündinud Rein lõpetas kodulinnas lastemuusikakooli trompetierialal ning õppis seejärel aastatel 1959–1964 Tallinna muusikakoolis nii Helmut Orusaare klassis trompetit kui ka Kalju Terasmaa klassis löökpille. Just viimases leidis juba õpingute ajal Estonia orkestrisse tulnud muusik tõelise kutsumuse ning töötas…
-
Millised on helikunsti sihtkapitali nõukogu põhimõtted toetuste jaotamisel ja kas uue koosseisu kinnitamine on kaasa toonud muudatusi?
Marje Lohuaru, helikunsti sihtkapitali nõukogu esinaine: Leian, et kultuurkapitali üks suur eelis on see, et nõukogud roteeruvad. Eelmisest koosseisust jätkab kaks liiget: Helena Tulve ja mina. Veel kahel, s. o Toomas Siitanil ja Madis Kolgil on varasem kulka kogemus. Kolm täiesti uut liiget Peedu Kass, Toomas Olljum ja Virgo…
-
Kes te olete?
Roomet Jakapi: Eksistentsiaalne küsimus. Improvisatsiooni viljelev muusikagrupp.
Paula Mustikas: Inimesed, kes otsivad uusi helisid. Vokaalansambel. Me oleme kõik pea terve elu muusikat teinud, aga kokku saades sünnib alati midagi uut, avastad endas uusi külgi.
Ivi Rausi: Üllatused, mida teised minust välja pressivad.
Jakapi: Kokkukõlad.
Mis on teie meelest improvisatsioon?
Rausi: Aga mis on elu? Elamine.
Jakapi: Impro on surma eitus! (Jakapi on TÜ filosoofiateaduskonna vanemteadur –…
-
Miks nendest muusikaauhindadest nii palju räägitakse ja miks neid nii tähtsaks peetakse, on pikem jutt ja läheb üha segasemaks, mida pikemalt seda heietada. Siin on kaks peamist aspekti: esiteks on Ameerika Ühendriigid maailmas mõjukaim muusikaturg, kus liigub väga palju raha; teiseks on aastakümnete vältel korduvalt tõestunud, et Grammy kui loominguline tunnustus märgib väärikat sisu. Just viimane on teinud selle muusikaauhinna nii suureks ja tähtsaks. Rohkem kui…
-
Kodumaise muusika entusiast, pianist ja klaveripedagoog Martti Raide leiab, et maailm võidab sellest, kui jääb alles rahvuslik eripära. Peavooluga kaasaminek on ka õige ja vajalik, ent võib luua McDonald’si efekti: lähed uude linna ja vastu vaatab järjekordne McDonald’s. Kohaliku alternatiivi proovimine on riski väärt. Sama printsiip toimib muusikas. Mis teeb eesti muusika eriliseks ja milleks üldse muusikaga tegelda, küsisin Raidelt pärast konkurssi „Eesti kõla”, mida ta…
-
Aastavahetuse portreteeritavad pianistid olid Saksamaal tegutsevad Kalle Randalu ja Toomas Vana. Kuigi pärit eri põlvkonnast, ühendab neid asjaolu, et mõlemad on Bruno Luki õpilased.
Mõlemat kontserti kuulnult kandus mõte tahes-tahtmata aastakümnete taha, sinna, kus nad olid oma tee algul –
värsked, noored, saavutusjanused. Meenuvad Kalle Randalu säravad, tehniliselt täiuslikud kontserdid konkursiaegadest: Schumanni-nimeline Zwickaus (1981), ARD konkursi võit Münchenis (1985) ja Tšaikovski-nimelise IV koht Moskvas (1982, suurim saavutus eesti…
