-
Salme Lohuaru
1. X 1919 – 7. I 2014
Uue aasta alguses saabus kurb teade väliseesti muusikute seast: oma 95 eluaastal on lahkunud teenekas pianist ja ansamblist Salme Lohuaru (neiupõlves Andre).
Pärnus sündinud Salme Lohuaru astus 1935. aastal Tallinna konservatooriumi Helmi Viitoli klaveriklassi ja lõpetas samas 1943. aastal prof Artur Lemba käe all. Lahkunud sõjaajal Eestist, jätkas ta aastatel 1944–1946 õpinguid Viini muusikaakadeemias Bruno Seidlhoferi juures. Kui Lohuaru…
-
Peeter Lokk
15. I 1927 – 3. I 2014
Uue aasta algul lahkus meie hulgast oma 87. eluaasta eel tunnustatud koorijuht, organist ja muusikaõpetaja Peeter Lokk.
Peeter Lokk sündis Tartus koolmeistrite kümnelapselise pere esiklapsena. 1943. aastal läks ta Tartu muusikakooli Jaak Karise ja Valmar Kajara juurde orelit õppima. Oreliklass oligi ainus, mis sõja ajal töötas. Usulis-poliitilistel kaalutlustel see peagi suleti ning Peeter Lokk pidi vahetama eriala. Sellegipoolest jätkas…
-
Avo Hirvesoo
23. IX 1935 – 10. I 2014
Lahkunud on muusikateadlane, muusikategelane ja -ajakirjanik Avo (Aavo-Valdur) Hirvesoo. Ta sündis Võrus tuntud muusikamehe, Tartu Kõrgema Muusikakooli kompositsiooni ja oreli erialal lõpetanud Valdur Hirvesoo peres. Pereisa hukkus punaterrori ohvrina Tartu vanglas 1941. aasta juuli algul, ema vangistati pärast sõda. Siiski suutis nende poeg poolenisti omal käel õppima asuda Tallinna Arhitektuuri- ja Ehitustehnikumi, seejärel viis muusikahuvi ta Tallinna Muusikakooli…
-
Salme Lohuaru
1. X 1919 – 7. I 2014
Uue aasta alguses saabus kurb teade väliseesti muusikute seast: oma 95 eluaastal on lahkunud teenekas pianist ja ansamblist Salme Lohuaru (neiupõlves Andre).
Pärnus sündinud Salme Lohuaru astus 1935. aastal Tallinna konservatooriumi Helmi Viitoli klaveriklassi ja lõpetas samas 1943. aastal prof Artur Lemba käe all. Lahkunud sõjaajal Eestist, jätkas ta aastatel 1944–1946 õpinguid Viini muusikaakadeemias Bruno Seidlhoferi juures. Kui Lohuaru…
-
Lõppenud aastal juhtus üsna palju huvitavat. Estonia tähistas oma maja saja aasta juubelit ja sellega seoses tuli lavale Tõnu Kõrvitsa ooper „Liblikas”. Toimusid ERSO ja Eesti Filharmoonia Kammerkoori ulatuslikud turneed USAs. Võib julgelt öelda, et eesti helilooming, sh ka esiettekandes ja nii eesti kui välisinterpreetide esituses, kõlas üle maailma: peale USA ka Põhjamaadel ja paljudes Euroopa riikides, Venemaal ja Kanadas, Jaapanis, Hiinas, Iisraelis ja Austraalias.
Aasta…
-
Tauno Aints
„Rehepapp”, ooper solistidele, koorile ja sümfooniaorkestrile (Urmas Lennuki tekst Andrus Kiviräha romaani ainetel)
„Lauritsa lubadus”, lavateos solistidele, segakoorile ja sümfooniaorkestrile
(Urmas Lennuki libreto)
Kontsert elektrikitarrile ja segakoorile
(eesti rahvapärimus)
Mari Amor
„Unemetsades” lastekoorile ja löökpillidele (vihmapill, marakad, kellukesed) ad libitum (Ott Arder)
René Eespere
„Reditus” („Tagasipöördumine”) klarnetile, tšellole ja klaverile või flöödile, tšellole ja klaverile
„Unsere Wiegenlieder” („Meie hällilaulud”) kitarriorkestrile
„Ante diem” („Enne (õiget) aega”) 2 kitarrile
„Dies natalis” („Sünnipäev”) vanamuusikaansamblile
„Curriculum annorum”…
-
Kitarriehituses on tagasisidet traditsiooniliselt nähtud probleemina, mis on sama vana kui elektrikitarr ise. 1930ndatel tekkisid esimesed poolakustilised kitarrid, mis suutsid juba võistelda puhkpillide helivaljusega, kuid läksid kergesti vilesse ning näiteks svingibändis polnud see üldsegi soovitav. Probleemi lahendas Les Paul (Lester William Polsfuss), kes taipas, et probleem on õõnsas kõlakastis, mis korjab üles soovimatuid vibratsioone, ning viis oma esimese täispuidust elektrikitarri prototüübi Gibsoni firmasse 1946. aastal.
Millal…
-
Georg Friedrich Händeli oratoorium „Messias” on üks suurepärane ja ajatu teos, mis sobib temaatika poolest igasse aega: esimene osa algab jõuludega, ent edaspidi jõutakse ka lihavõteteni. Teose universaalsus ja aegumatu ilu koos väga konkreetse sõnumiga, mis on puudutanud erinevate epohhide inimesi, on teinud sellest tõelise barokkmuusika hiti. Seda suurem on rõõm, kui dirigendil õnnestub „Messia” järjekordse esituse puhul läheneda sellele värskest vaatepunktist. „Messiast” on umbes 25…
-
Minu kuulatud kontserdid olid 16. novembril Pärnu Linnaorkestri oma sealses kontserdimajas sarjas „Taaskohtumised”, 4. detsembril Tšaikovski-nimelise Suure Sümfooniaorkestri Nokia kontserdimaja ülesastumine ja 31. detsembril Berliini Filharmoonikute etteaste Budapesti kunstide palees. Esialgu tundub, et mida siin võrrelda või järeldada – suhted paneb paika juba must valgel kirjutatu. Muusikast saadav elamus oleneb aga tuhandeist tegureist ja tulemus võib olla päris ootamatu.
Alustan eelreklaamist. Pärnu Linnaorkestril oli see traditsiooniline…
-
Ansambel Vox Clamantis läbis aastal 2013 pika tee: käis risti-rästi läbi Maarjamaa kirikute-kontserdisaalide ning ringiga ümber maailma. Peale mitme Euroopa riigi sai Jaan-Eik Tulve juhitavat ansamblit läinud aastal kuulata Jaapanis, Colombias ja Iisraelis, eriilmelised olid kavad ja muusikalised partnerid. Gregoriaani laulu, varase polüfoonia ja nüüdismuusika kõrval paistsid clamantislased möödunud aastal eriliselt silma Liszti „Via crucis’e” tõlgendusega. Selle teose plaadistus, kus koos Vox Clamantisega musitseerib prantsuse pianist…
