-
Tunnustusi veel
*Legendaarne slovaki sopran Edita Gruberová kuulutati Herbert von Karajani preemia (50 000 eurot) vääriliseks. Ta debüteeris 1968 Bratislavas (debüüt Glyndebourne’is ja Metropolitan Operas oli vastavalt 1973. ja 1977. a), samal aastal esines ta esmakordselt ka Salzburgi festivalil Karajani käe all, viimatine kontsert-salvestus temaga on pärit 2010. aastast, mil ta Kölni Filharmoonias laulis Donizetti „Lucrezia Borgia” nimipartiid. Auhinnatseremoonial Baden-Badeni Festivalimajas esines 67aastane lauljatar nii kammerlaulude kui…
-
Ansambel Resonabilis alustas seda loomeaastat peamiselt uut muusikat esitava koosluse jaoks täiesti uue asja ehk vanamuusikaga. Neitsitorni muuseumkohviku katusealuses kellaviieteed õilistanud uue sarja „ReNaissance” avakontserdi „Armes, amours (relvad, armastus) – kontsert vanast ja uuest muusikast” raskuskese paiknes XIV sajandi heliloojate Guillaume de Machaut’, Solage’i, Mattheus de Sancto Johanne ja Franciscus Andrieu’ loomingul. Kuulda sai ka Thomas Morley ja Claudio Monteverdi laule renessansi ja baroki piirimailt ning…
-
Kord väljakujunenud esitustraditsiooni muutmine võtab aega, eriti veel sellise helilooja puhul nagu Mozart, kelle päralt on õhtumaise kultuuriteadvuse süvakiht. Seda enam väärib tähelepanu iga ettekanne, mis toob muusika hetkeks välja tõlgenduslikust mugavustsoonist. Just niisuguste võrdlemisi haruldaste esituste kategooriasse liigitub Tallinna Kammerorkestri hiljutine Mozarti-kava, mille esimeses pooles kõlas 1. sümfoonia Es-duur KV 16 ja Kalev Kuljuse soleerimisel oboekontsert C-duur KV 314 ning teise poole täitis 41. sümfoonia…
-
Eesti Rahvusmeeskoor on kuni viimase ajani olnud aastakümneid alalhoidliku (et mitte öelda konservatiivse) ja rahvusliku repertuaaripoliitika märgiline koorikollektiiv. Eks iga koor ole oma peadirigendi nägu. Ja näib, et RAMi praegune kunstiline juht, juba kolmandat hooaega peadirigent Mikk Üleoja on koori repertuaarivalikus pannud puhuma uued ja värskemad tuuled – suunaga uuema muusika ja teiste maade nüüdisheliloojate teoste ettekannete kunstilisel kursil.
Selle RAMi uue, nüüdismuusika kursi üheks õnnestunud tähiseks…
-
Muusikakriitikal on teiste kriitikaliikidega võrreldes mitu eripära. Asjaolu, et muusika toimib ka sõnalise väljenduse sfäärist sõltumatuna, teeb sellele keskenduva arutelu paratamatult mõneti spetsiifiliseks. Enamgi kui mitmed teised kriitika valdkonnad peab muusikakriitika looma teatava intersubjektiivse välja, kus lugeja oma kuulamiskogemusele ja taustateadmistele toetudes intuitiivselt aimab sõnadesse rüütatud muusikalist tegelikkust. Niisamuti on muusikakriitikal nagu esituskunstide kriitikal üldisemaltki oluline roll kultuurisündmuste valikulise jäädvustaja ja kultuurimälu toetajana. Eelnimetatuga muusikakriitika olemus…
-
Vajadus vokaaltekstide tõlgete korraliku andmebaasi järele on olnud suur ning idee küpses kaua. Lauljate põhirepertuaari kuuluvate aariate eestikeelsed tekstid on aastaid ringelnud käest kätte, ikka ja jälle otsitakse ladinakeelsete liturgiliste laulude tõlkeid; Toomas Siitani koostatud raamatuke „Liturgiliste laulude tekste ladina ja eesti keeles” (1992) on EMTA raamatukogus siiani üks nõutumaid trükiseid. Nii saigi Loreta loodud eeskätt õppeotstarbeliseks kasutamiseks. Andmebaasi vahendusel leiab suure hulga Bachi kantaate, olulisemad…
-
Tänu noorte energiale, siirusele ja väga headele professionaalsetele oskustele sündisid publiku ees nõudlike teoste haruldaselt kõrgel tasemel esitused, näiteks Brahmsi trio op. 87 C-duur (TMKK), Beethoveni trio op. 70 (Riia Dārziņši-nim MK) ning Schuberti trio op. 100 Es-duur (TMKK). Festivalil on traditsiooniks esitada ka oma maa muusikat: sügava mulje jättis leedu helilooja Kazimieras Viktoras Banaitise sonaat viiulile ja klaverile (Čiurlionise-nim kunstide kool, Vilnius). Helsingi konservatooriumi esindasid…
-
Päeva avades sõnastas Viljandi muusikakooli õppealajuhataja Marko Mägi kogunemise peapõhjuse. Tema sõnul on muusikakoolides tekkinud olukord, kus pilliõpetus ja muusikateooria õpetamine muusikakoolides uueneb, kuid muusikaajaloo õpetamine on jäänud kinni vanadesse mõttemudelitesse, seda nii aine sisu kui selle edasiandmise poolest. See omakorda on viinud muusikaloo kui aine kriisi: lapsed ei huvitu sellest, aine ei seostu õppekava teiste ainetega ning, mis ehk kõige olulisem, aine ei seostu ka…
-
Peeter, sinu muusikalised kiindumused on märksa eksootilisemad kui lähinaabritel pakkuda. Mis inspireeris sind läti muusikas? Päris huvitav, kas tulemus oli läti muusikalist nägu või avanes kontserdil kirev panoraam Indiast Norrani ja USAst Iisraelini?
Peeter Vähi: On tõsi, mu huviorbiidis on rohkem Aasia ja Aafrika, kuid paraku pole Tiibeti mägilased ja Lääne-Aafrika suguharupealikud kuigi agarad Euroopa heliloojatelt teoseid tellima. Seevastu enamiku Läti professionaalsete kollektiividega (Läti Rahvusorkester, Liepāja Sümfooniaorkester,…
-
Sel nädalavahetusel saavad kokku kontserdisarjad „Mõisamängud” ning „Heli ja keel”, tulemuseks kava nimega „Selle ilma kõlakojas” helilooja Andrei Volkonski ja poetess Helvi Jürissoni loomingust homme Raplamaal Tohisool ja pühapäeval Hiiumaal Suuremõisas. Diana Liivi eestvedamisel kõrvutab „Heli ja keel” juba teist hooaega eesti autorite heli- ja sõnakunsti. Sirp uurib, kuidas eraõigusliku kontserdikorraldaja töö laabub ja kas seni kogetu julgustab suuremaid sihte seadma.
Diana Liiv: Muusika ja sõnakunsti…
