-
Huvi kasv autentse ajaloolise esituspraktika vastu juurutas XX sajandil nii-öelda Urtext’i tüüpi väljaande, mis on teatavas mõttes eelkirjeldatud väljaandetüübi vastand. Sellistes trükistes püüti helilooja kirja pandud teksti reprodutseerida võimalikult algupäraselt, koos kõigi seal sisalduvate vastuolude ja küsitavustega. Kuid aegamööda sai selgeks, et ka Urtext ei pruugi olla helilooja algupäraste taotluste väljendamisel kõige parem formaat, mis tuli ilmsiks eriti siis, kui mõnest kirjastatavast teosest oli mitu erinevat,…
-
Kvantfüüsika ja stringiteooria seisukohalt on samuti selge, et vormide ja mateeria tekkimisel on primaarsed võnkeprotsessid. Kõige parema definitsiooni võngete mateeriat loova olemuse kohta olen leidnud saksa füüsikult Gabi Müllerilt: „Tahke mateeria koosneb kõrgkoherentsetest eetripööristest, mis magnetilistest vooludest pärinevate seisvate skalaarlainete näol on üksteisega võrgustikulaadses ühenduses. Liikumise tõttu pole see korrastatus aga kunagi perfektne, alati leidub teatud annus sublimeerumist ja tagasipöördumist kuuma kaosesse väljaspool võrgustikku.”2
Inimkõrvale kuuldavas…
-
Kas kaks vaatust ja kestus kuni kaks tundi on ainus piirang? Või ootate mingit kokkukõlamist Eesti ajalooga (nagu Estonia maja 100. aastapäeva tähistanud „Liblikas” vaatab tagasi teatri algusaegadesse) või hoopis piirate solistide arvu või orkestri suurust?
Selline pikkus tundub tänapäevase teatripubliku jaoks igati optimaalne, piiranguid solistide arvu või koori ja orkestri suuruse osas ei ole põhjust kehtestada. Siinsed heliloojad teavad eeldatavasti meie võimalusi niigi ja konkreetsete…
-
„Mulle on oluline tänaste väljendusvahenditega loodud mõte,” selgitab Steiner, mõtiskledes EMPi koha üle Eesti ühiskonnas: „Igapäevaelus puutume palju kokku verbaalse materjaliga, aga muusika puhul tuleks esile tuua võime väljendada seda, mida me sõnade abil ei suuda. Beethoveni teoseid võib ükskõik mispidi mängida, aga ei saa seda kuulates informatsiooni, kuidas meie mõte võiks praeguses maailmas liikuda. Seetõttu on uus muusika hädavajalik. Reaalselt kogesin seda tunnet hiljuti kontserdil,…
-
Märt-Matis Lille „Põhjanaela paine” on ulatuslik, nelikümmend minutit kestev teos, mis on kirjutatud Wimmele ja orkestrile. Teos on helilooja sõnul „muusikaline teekond läbi boreaalse maailmatunnetuse eri kihistuste ning ühtlasi austusavaldus selle tunnetuse abil kujunenud kultuuripärandile ja selle pärandi kandjatele. Mõte tekkis mul 2012. aastal, mil kuulasin Wimmet Viljandi folgil esinemas. Wimme kannab endas boreaalset energiat, introvertset intensiivsust, lummust. Algselt oli kavas panna teosele soomekeelne pealkiri, soome…
-
Tüüril on see kuues ja Tulvel teine autoriplaat firmalt ECM. Mõlemad on salvestatud aastail 2009-2010. Mõlemal on kõik maineka plaadifirma omadused, nagu teoste läbimõeldud järjestus, hoolega koostatud buklet ja muidugi salvestuste kvaliteet. Muusika kõlab otsekui eriliselt puhtas ja läbipaistvas õhus, kus helidel on kerge hingata, kõik hääled on kuulda ja kõlatasakaal loomulik. Peale selle, tänu arukalt reguleeritud pausidele pole kunagi vaja kontrollida mahamängijast, kas mitte ei…
-
Kust jookseb piir kunstilise taotlusega majanduslikult toime tuleva kultuuri ja sisutühja kommertsi vahel?
Seda piiri pole lihtne määratleda: Arvo Pärt või ka minu endine õpetaja John Adams on mõlemad majanduslikus mõttes edukad heliloojad. Arvan, et on mõistlik meeles pidada: mitte kogu „klassikaline kunstmuusika” pole tegelikult kunst nagu ka helilooja diplom ei tee veel heliloojaks. Seejuures leian, et iga end tõsiselt võtva helilooja eesmärk peaks olema eneseväljendamine,…
-
Seda, et hea filmimuusika on ka hea kontsertmuusika, tõestas ERSO 14. märtsil kell 13 ja 19 kontserdiga John Towner Williamsi loomingust. Kaht kontserti päevas ei saa endale lubada just paljud autorid, kuid tema, kelle muusikat 75 filmile on pärjatud 5 Oscari, 4 Kuldgloobuse, 7 Briti filmiakadeemia auhinna ning 21 Grammyga, on selle ära teeninud. Helilooja, pianist ja dirigent Williams (sünd 1932) on äärmiselt viljakas looja, kes…
-
„Geenius!” ütelnud Gustav Mahler, kui kuulnud kümneaastast Erich Korngoldi klaverit mängimas. Viimase peaaegu et sissetoojaks on tenor Mati Turi, kes sai Soomes Korngoldi ooperis „Surnud linn” Pauli lauldes tõuke tuua päevavalgele soololaulud heliloojalt, kes lauluaabitsat laiendanud kolmandiksaja looga, neist suur osa küll metsosopranile. „Korngoldi ilus maailmanägemine imponeerib,” tunnistab Turi. Filmiheliloojana ajalukku kirjutatud hilisromantiku muusika heakõlalisus mõjub kuidagi ajatuna.
„Neis lauludes on mingi ebatavaline musikaalsus, tänapäevasena mõjuv…
-
RIINA GERRETZ
8. VII 1939 – 22. III 2014
Pärast pikki ränki haigusaastaid lahkus jäädavalt üks meie säravamaid pianiste Riina Gerretz.
Saanud muusikalise alghariduse Leelo Kõlarilt, Helju Agurilt ja Erna Saarelt, lõpetas Riina Gerretz tollase konservatooriumi 1963. aastal Bruno Luki juhendamisel. Kuigi noor pianist võlus kuulajaid ka oma sooloesinemistega, sai tema elutööks tegutsemine kontsertmeistri ja ansamblipartnerina ning selles valdkonnas oli ta võrreldamatult meisterlik. Tema erakordselt musikaalset, peenetundelist ja maitsekat…
