-
Kas suur meeskoor on piisavalt paindlik ja tundlik, et adekvaatselt edasi anda teie teoste läbipaistvat kõlapilti, teie tähelepanelikkust üksikintervalli ja kõlavärvi vastu, nagu iseloomustab Evi Arujärv plaadibukletis?
See oligi üks keerukamaid interpretatsioonilisi ülesandeid. Mäletan, kuidas tegime üht viimast, „Diptühhoni” salvestust: see teos kulgeb peaaegu tervenisti piano’s, isegi pianissimo’s ja salvestuse ajal püsis nii pingestatud vaikus, et kui lõpunoot oli ära kõlanud, kostis koori pingest vabastav hingetõmme valjemalt…
-
Senistes juubelilugudes on ikka üks teema olnud uus teatrimaja. Millises valguses paistab linnahalli perspektiiv?
1980. aastal lavastasin linnahalli avamise kontserdi. Hall ei olnud valmis, proovi ajal kukkus üks raudplaat laest alla, orkester keeldus lavale minemast. Kontsert ikkagi toimus. Ei osanud siis küll mõelda sellest kui ooperimajast.
Aivar Mäele, kes on meil üle mõistuse fantastiline ehitaja, on uue ooperimaja teema väga oluline. Varasem mõte oli, et 2013, kui vana…
-
Eesti riigil ei ole minu teada muusikaekspordi arendamiseks strateegiat (mille taga oleks ka raha selle elluviimiseks). See muidugi ei tähenda, et ekspordiga poleks tegeldud. Aastast 2009 on meil olemas koguni valdkondlik arenduskeskus (EMAK), kelle üks peamisi tegevussuundi ongi eesti muusika viimine rahvusvahelisele areenile. Viimasel ajal on mitmesuguseid samme ka tehtud, praegu käib tulemuste fikseerimine ja analüüs.
Mida üldse võiks tähendada riiklik muusikaeksport? Esiteks mõistmist, et riiklikul tasemel…
-
Mis muusika see on? Džässmuusika staatus Eestis (ja veel mitmel pool mujal) on ebaselge. Paljud hindavad seda väga kõrgelt, nautides interpreetide oskust improviseerida ja muuta seeläbi iga kontsert ainukordseks. Teistele on see vaid nn kerge muusika, mille mängijad peidavad end improvisatsiooni nime taha (à la „mängivad vaid seda, mis välja tuleb”). „Jazzkaar” on olnud džässi maine tõstmisel väga olulisel kohal, meelitanud kontsertidele ka muusikakaugemaid inimesi ja…
-
Viimastel aastatel on EASi loomemajanduse tugistruktuuride meede andnud võimaluse laiendada eksporditegevust ja luua tingimusi kogu ekspordivaldkonna professionaalsemaks muutmiseks. Tulemuseks on koolitused, messid ja kontaktüritused Eestis ja välismaal, klassikalise muusika alal ka lepingud agentuuridega (nt Oliver Kuusikule ja Anna-Liisa Bezrodnyle), festivalidel osalemine ja kontserdipakkumised. Eesti jazzi rahvusvaheline kandepind on laienenud (kutsed mainekatele festivalidele, edukad tuurid). Tallinna muusikanädala (Tallinn Music Week) tulemusel on popmuusika valdkonnas teinud läbimurde Ewert…
-
Klassikaosa esimesel õhtul 27. III Nokia kontserdimajas eristusid esmajoones muusikud, kes pole meie suurematel lavadel veel soleerinud, seda siis noore ea või välismaal õppimise tõttu. Nii jäi silma Londoni Guildhalli muusika- ja draamakooli magistrant Siret Lust, kes näitas kontrabassil üles suisa harfimängijalikku graatsilisust. Keeruka kava esitas Lust mängleva kergusega, etteastele lisasid efektsust rohked flažoletid ja mäng kõrgetes positsioonides. Samamoodi esitas tehniliselt nõudlikke lugusid nauditava pillivalitsemisega ka…
-
Vaikuse ja bossa piiril
Proov saab läbi. Saal hingab välja. Unerežiimil mikrofonid imavad endasse tihedat vaikust. Loomingukonkurss, mille laureaate kohe algav kontsert ridamisi kuuldele toob, pole pelgalt Naissoo jälg muusikas, vaid palju enamat: kosmiline kiirendi, mis saadab orbiidile noori heliloojaid ja artiste – ning seda juba kolmkümmend aastat järjest.
Pärast sõnalist sissejuhatust ja pisukest instrumentaali saabub lavale Helin-Mari Arder, Teet Raik kaasas, ja esitab bossa nova. Nad täidavad…
-
Rütmimuusika haridusele Eestis pani aluse Uno Naissoo aastal 1977, algatades Otsa-nimelises muusikakoolis estraadiosakonna (hiljem pop/jazzi, praegu rütmimuusika osakond). Niisamuti on olulist rolli rütmimuusika arengus edaspidi mänginud temanimeline konkurss – pikka aega noortele bänditegijatele sisuliselt ainus koht, kus oma loomingut avalikkuse ette tuua. Selle kõrval, et võisteldakse heliloomingus, on alati olnud tähtis roll ka esitajatel. Eriti puudutab see muusikat, kus on ka improvisatsiooniruumi. Seetõttu on igal aastal…
-
Stamitz, Mozart, Kramář, Crusell, Spohr, Weber, Nielsen, Copland – sellise arengutelje saame, kui järjestame kronoloogiliselt ja loomulikult väga valikuliselt mõned olulisemad klarnetikontsertide krestomaatiasse panustajad. Eesti muusikas tähistab žanri algusaega Uno Naissoo klarnetikontsert (1955), ehkki unustada ei maksa ka sellest kümmekond aastat varem loodud Artur Kapi topeltkontserti. Uuemal ajal on repertuaari täiendanud näiteks René Eespere ja Urmas Sisask, eriti on meelde jäänud Eino Tambergi „Tundeline teekond klarnetiga”…
-
Dirigent Marc Minkowski võttis läinud Wagneri aasta puhul ette erakordse projekti. Ta juhatas Euroopa tähtsamates kontserdisaalides prantsuse helilooja Dietschi ooperit „Kummituslaev” (Pariis, november 1842) koos Wagneri ooperiga „Lendav hollandlane” (esietendus Dresdenis 1843. aasta jaanuaris). Teatavasti põhineb „Kummituslaev” Wagneri „Lendava hollandlase” proosavisandil, mille rahahädas Wagner müüs 1841. aastal Pariisi Opéra’le. Kui Wagneri „Lendav hollandlane” on tuntud ja palju mängitud, siis Dietschi ooper vajus pärast ühtteist etendust unustusse.…
