-
Prokofjevi „Tuliingel”
Nüüd Prokofjevi-huvist. Küllaltki palju mängitakse „Armastust kolme apelsini vastu”, teatreid köidab ka „Mängur”. Teenimatult harva jõuab publiku ette Sergei Prokofjevi kõige intrigeerivam ja ühtlasi kõige ekspressionistlikum ooper, Brjussovi sümbolistlikul romaanil põhinev „Tuliingel”. Helilooja töötas selle kallal 1920ndatel peamiselt Lõuna-Saksamaal. Esiettekanne oleks peaaegu teostunud Berliinis 1926. aastal Bruno Walteri juhatusel, ent Prokofjev ei jõudnud orkestratsiooni õigel ajal valmis ning kuulda võis ooperit alles 1954. aastal kontsertettekandena…
-
„Enne . . . .
Vahepeal väideti ajalooõpetuses tõsimeeli ja uhkelt, kuidas Nõukogudemaa siirdus unikaalselt ja edukalt feodalismist otse sotsialismi, jättes kapitalismi vahele. Unikaalseks see jäigi: selgus, et vahele jätta ei saa midagi.
Jaapanis (aga ka mujal) imestatakse siiralt meie kooriloomingu rikkuse üle, mille varamu sisaldab häid näiteid nii erinevatest ajajärkudest. Miks Härma jutu juures nii kauged paralleelid? Aga sellepärast, et näeksime Miina Härma tähendust ja kohta eesti muusikakultuuri arenemise ajateljel.…
-
Hoole ja tänutundega on Hugo Lepnurme oreliõpilased kujundamas oma professori 100. sünniaastapäeva aastat. Lausa hugolepnurmeliku muhedusega ulatati 15. veebruaril (helilooja 15. surma-aastapäeval!) Tallinna Metodisti kirikus helilooja aastatel 1965–1998 valminud koraalieelmängude CD esitluse eel kuulajaile Hugo Lepnurme „100eurone”, mille tagaküljele on märgitud kogu aasta ettevõtmised. Koraalieelmängud on CD-le salvestanud Hugo Lepnurme tütar Virve Soode ning õpilased Ene Salumäe ja Kristel Aer. Viimased kaks on kirjutanud kavalehele ka…
-
„Aadama itk” mõjutab maailma
Pärast Los Angeleses saadud Grammyt on Arvo Pärdi „Aadama itk” („Adam’s Lament”) jätkuva tähelepanu all, ka Tõnu Kaljuste uutes kavades. Kohe tehti ju ettekanne Salzburgi Mozarti nädalal (1. II), heliloojagi oli Mozarteumi saalis kohal. Päev varem oli Dennis Russell Davies viinud Pärdi IV sümfoonia „Los Angeles” Linzist Viini Musikvereini; Pärt jõudis sinnagi ja külastas Viinis ka Arnold Schönbergi keskust. Eile juhatas Kaljuste „Aadama…
-
Toompea tüdruk kolib heliloojate majja
10. jaanuar 1922. Toompeal Stackelbergide majas sünnib pere kolmas laps. Heledapäine ja elav tüdrukutirts teeb uulitsal kenasti kniksu riigivanem Konstantin Pätsile. Unistab aknal, kuulates toomkirikust orelihelisid. Ronib pööningule tuule vihinat, veduri ja vabriku hääli kuulama. Teeb tõllakuuris oma venna Paul Mägiga teatrit. Klimberdab õe Hilda jaoks ostetud Orntlichi klaveril.
Neiueas täitunud unistuse konservatooriumi klaveriõpingutest ähvardavad nurjata haigestunud käed. Aga just need tõrkuvad ihuliikmed…
-
Aasta tagasi helistan Ester Mägile uuesti. Aga Mägi arvab, et aeg temast filmi teha on möödas. Minu soovmõtlemine salvestab tema jutust intonatsioone, mis panevad lootma, et uks ei ole veel päris kinni.
Järgmisel päeval saabuvad helilooja Laulasmaal Helikülas asuvasse suvilasse temaga kohtuma USAs Seattle’is tegutseva Mägi Ensemble’i liikmed. Ester Mägi lubab mind tunniks ajaks filmima.
Juuni 2013 Helikülas. Seattle’i koor esitab rahvalauluseaded „Siku sarved” ja „Hüüa ja huika”…
-
Samuti oli üks liigutavamaid hetki Henryk Górecki III sümfoonia ettekanne festivali avakontserdil 31. jaanuaril (ERSO, dir Andres Mustonen). Vaatamata sellele, et olin kunagi ammu selle teose pärast esmast vaimustumist läbi kuulanud sadakond korda, kutsus külalissolisti Mhairi Lawsoni äärmiselt ekspressiivne ja emotsionaalselt tihe esitus uuesti esile väga tugevad tunded, kohati tõusis klomp kurku ja hinge läbis värelus. See nn „Kurbade laulude sümfoonia” on tõepoolest traagilise elutundega, kaotusest…
-
Narva iga kahe aasta tagant korraldatav võistlus on kogunud tunnustust ja tuntust. Eelvoorus valiti välja ja kutsuti Narva 61 noort pianisti 16 maalt. Peale Eesti esindajate ja traditsiooniliselt tugevate klaverimaade nagu Poola ja Venemaa tuli osalejaid nii lähemalt kui ka kaugemalt: Lätist, Leedust, Valgevenest, Ukrainast, Taanist, aga ka Türgist, Hiinast, USAst, Armeeniast ja Aserbaidžaanist. Juhtinud ka eelmise Chopini-konkursi žüriid, on mul kerge võistluste taset võrrelda. Rõõm…
-
Laupäevane Tallinna Kammerorkestri ja Eesti Filharmoonia kontsert „Gesualdo vari” Metodisti kirikus näitas taas kujukalt, et hiljuti Grammy võitnud Tõnu Kaljustel uutest ja ootamatutest ideedest puudust ei ole. Seekord võttis ta tulipunkti Itaalia hilisrenessansi skandaalse meistri Carlo Gesualdo loomingu.
Ehkki kõnealune kava tugines Gesualdo vokaalsetele madrigalidele ja motettidele, kõlasid need veidi „moderniseeritult” Tõnu Kõrvitsa, Erkki-Sven Tüüri ja Igor Stravinski instrumentaalseades. Kuulda sai veel Austraalia nüüdishelilooja Brett Deani helitööd…
-
Kultuuriministeeriumi programm „Eraõiguslikud kollektiivid ja kontserdikorraldajad” toetab ettevõtlikke korraldajaid, kelle töö tulemuseks on vähemalt 15 kontserti aastas. Ma ei ole päris kindel, kes on juriidiliselt eraõiguslikud korraldajad, aga arvan, et külastasin hiljuti kahte nende kontserti.
Esimene anti 9. veebruaril jälle uksed avanud Kadrioru lossis sarja „Lossimuusika” avakontserdina, mille korraldajad on välja pakkunud pika perspektiiviga (pühapäeviti kell 17). Silmatorkavaid viiteid eraõiguslikule korraldajale ei leidnud, kuid lõpuks jõudsin…
