
Kui selle kontserdi iseloomustamiseks peaks kasutama ühte sõna (lisaks muusikaliselt kõrgele tasemele), siis on see „rõõmsameelsus“.
Voces Tallinn on kinnistunud suurvorme esitavaks kammerkooriks. Aastapäevakava peaeesmärk oli esile tuua ka koori läbivaks jooneks kujunenud heliloojaid Tõnu Kõrvitsat ja Arvo Pärti.

Pärimusmuusika surma ei ole põhjust karta, kuid tehisaru kiire areng, inimeste muutuvad kuulamisharjumused ja voogedastusplatvormide ärimudelid muusikute elu kergeks ei tee.

Kui Kaija Saariaho ja Helena Tulve muusika kõrvuti asetada, võib tajuda samalaadseid voogusid, kuid veelgi selgemalt kaht väga isikupärast helikeelt.

Muusikateadlane William Osmond pidas põneva loengu Carmeni 150 aasta vastukajadest, tähelepanuväärsematest lavastustest ja konnotatsioonidest popkultuuris, kuid Estonia laval on lihtsalt Carmen.

Peale Arvo Pärdi muusika kõlas septembrikuistel kontsertidel rohkesti ka teiste eesti heliloojate loomingut ning kavades oli märkimisväärselt palju uudisteoseid.

Austusavaldusega Raimo Kangrole, kelle sünnist möödus tänavu 21. septembril 75 aastat, ja tema õpilaste teostega alustas Eesti Rahvusmeeskoor 80. hooaega.

„Aegis“ on Elis Halliku esimene teos, mille on välja andnud kirjastus Schott. Autori sõnutsi tähendab tänapäevane aegis’e sümboolika tegutsemist võimsa, heatahtliku jõu kaitse all.

Elis Hallik on kirjastuse Schott esimene eesti helilooja, ühtlasi selle väärika ja pika ajalooga kirjastuse üks väheseid noorema põlvkonna naisheliloojaid.

Kindlasti on arusaamad religioonist ja filosoofilistest aspektidest teisenenud, kuid teose põhiküsimused on aktuaalsed ka tänapäeval.
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.