
On tore, kui pikalt ära olnud muusikud jõuavad ringiga koju tagasi ja jagavad mujal omandatut kodupublikuga.

ERSO hooaja lõppkontsert andis võimaluse mõtiskleda elu kaduvuse ja ajatu olemuse üle ning pärast kuuldut kergema südame ja selgema pilguga vihmasesse kevadöhe astuda.

Äkki me tõesti sünnime siia ilma vastusega ja see, mis tuleb üles leida, on küsimus.

Vanemuise sümfooniaorkestri hooaja lõppkontserdi eelne elevus mõjus südantsoojendava meenutusena äsja lõppenud Eesti muusika päevadest.

Muusikauurijad ja muusikast kirjutajad on nagu sool: nad annavad sellele maitse, aga sool on nähtamatu.

Nüüdismuusika festival avanes nagu kaunis elurikas mets. Oli tarkust, igavust ja kordust, aga ka väikseid ülevoolavaid hetki – eriti vokaalkontsertidel.

Els Himma laulurepertuaar on stiilikirev, koosnedes lääne laulude kaveritest ja eesti heliloojate loomingust.

„Põrmulise“ lähtematerjal on rikkalik, inspiratsiooni on ammutatud nii folkloorist kui ka psühholoogiast, põimitud on objektiivset ja subjektiivset.

Tuleb tõdeda, et „Boheem“ on oma krestomaatilisusest ja „ajatusest“ hoolimata tänapäevani päriselt kõnekas, iseäranis seekordses Vanemuise tõlgenduses.
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.