-
Võõras on teine?
Kõksi taaskordne esitus Tartu kunstimuuseumis on selles mõttes reljeefne, et see pole ei kronoloogiline ega temaatiline ülevaade, vaid väljapuhastatud, ägedaloomuline, provokatiivne vastandus, eristus, lahutus: ühel korrusel näeme alguse valdavalt punase-roosale või rohekale-hallile taandatavat orgaanilist figuratsiooni, teisel märksa enam kõikuva termilise koloriidiskaalaga intellektuaalset nonfiguratsiooni.
Väljapuhastus kui analüüsi esimene aste võimaldab hakata püstitama küsimusi. Kuidas on õigupoolest võimalik orgaanilise väljavahetamine abstraktsiooniga? Teame, et Kõksil toimus see nagu…
-
Miks valisite lähemaks uurimiseks just Endel Kõksi loomingu?
Teemade leidmine on sageli keerukas. Isikunäitusega peaks asi lihtsam olema, aga siingi on vaja leida vaatenurk. Kõksi ja näitusel eksponeeritud tema kaasaegsete Elmat Kitse ja Lepo Mikko (nn Tartu kolmiku) puhul oli läbiv joon liikumine tinglikuma vormi (abstraktsuse) suunas. Sageli viib järgmise teemani eelmisel näitusel riivamisi puudutatud probleem või niidiots, mida võiks edasi harutada. Kõksi loomingu uurimisel tuli…
-
Eestlased võõra pilgu läbi
Estica valdkond pildimaterjalina pole Eesti ajaloo seisukohalt vähem oluline kui vanad kirjalikud allikad ja käsitlused, kuid teoseid leiab alles renessansiajast (erandiks poolenisti lõhutud Pöide kiriku XIII või XIV sajandi konsooliskulptuurid). Tegemist on vanade ja haruldaste võõrkeelsete raamatute illustratsioonidega, millel on kujutatud rahvarõivais maarahvast. Kahjuks enamikku neist raamatuist Eestis ei ole, osaliselt on gravüüride päritolu määramata. Kui kirjalike allikmaterjalide puhul on sageli takistuseks Germanica…
-
Hobusepea näituse väga sisukas saatetekst avab näituse lähtekohta nii: „Hollandi kirjaniku Louis Couperuse 1918. aastal valminud teos „Brieven van den nutteloze toeschouwer” („Kasutu vaatleja kirjad”) sisaldab kogutud kirju, mille väljamõeldud ajakirjanikust autor kolib Esimese maailmasõja korrespondendina Münchenisse. Oma esimestes kirjades kirjeldab ta sõja mõistmise keerukust: Müncheni linnale tundub sõja mõju olevat peaaegu olematu. Kõik näib tavapärane, vaikne ja rahulik ning polegi nagu millestki eriti kirjutada. Seda…
-
Pilt nr 1. Pisike rõdu, terav päevavalgus. Küllap hommik enne tööpäeva. Ruudulises särgis mees mobiiltelefoniga. Aeglaselt, end justkui rõhutatult ilukirjanduslikult väljendades räägib ta oma suhetest naistega ja muuhulgas ka sellest, et kahe inimese suhe on alati nagu uks, mida mõlemad peavad lahti hoidma, selleks et suhe toimiks. Ühtaegu sissejuhatus ja metafoor kunstniku ühepoolse suhte kohta oma kujutatutega.
Pilt nr 2. Näeme vilksamisi üksikut poolpaljast meest oma katusekambris.…
-
Erik, räägi, kuidas sa performance’iga alustasid?”
Esimest korda puutusin kineetilise kunstiga kokku Aili Vahtrapuu kursusel EKA skulptuurieriala teisel kursusel 1999. ja 2000. aastal. Neljanda kursuse kevadel esinesin kineetilise süsteemiga oma isikunäitusel Meistrite hoovi keldrigaleriis. Tehnoloogilise performance’ina võib käsitleda ka mu Paul Rodgersi juhendamisel valminud diplomitööd, mis esitati 2002. aasta maikuus skulptuuriosakonna ruumides.
Edasi läksin magistriõppesse EKA interdistsiplinaarsete kunstide alal ning keskendusin peamiselt performance’ile. Mind juhendas Jaan Toomik.…
-
Tunnetustahvlite loomine ja õpperuumi sisustamine on ilus õige mitmeti. Esiteks seetõttu, et tekstiilidisainerid tegid kursuse raames koostööd Tondi põhikooli hooldusõppe õpetajate ning Tallinna lastehaigla terapeutidega. Füsio- ja tegevusterapeudid, eripedagoogid ja disainerid ühendasid oma teadmised selleks, et luua võimalikult head vahendid sügava intellektipuudega ja/või liitpuudega laste õpetamiseks ja teraapiaks. Koostöö toimib mitmes järgus. Vestlused hooldusõppe spetsialistidega andsid disaineritele tarviliku teabe, et lähtuda tunnetusvahendite loomisel reaalsest õppetööst ning…
-
Üks väga oluline punkt, mis annab olukorrast selgema ülevaate, on meie nüüdiskunstivälja kaardistamine: millised institutsioonid, (ka organisatsioonid, rohujuurde tasandi algatused millises vahekorras peaksid olema, kuidas funktsioneerima (omandivorm, rahastamise küsimus)? Mis on meil olemas, millest on puudus, millised proportsioonid on paigast ära jne. Taas: esmases dokumendis on seda püütud teha, praeguses tööversioonis on see täiesti kadunud.
Ainuke konkreetne asi on Veneetsia biennaal. Kas selle kõrval ei…
-
Hüperrealism on taas tõusev trend, seda kinnitas mulle ka Saksamaal elav eesti kunstnik Ivar Kaasik. Tübingeni näitus hõlmab hüperrealistide kolme põlvkonda: 1960. ja 1970. aastad (Richard Estes, Robert Cottingham, Richard McLean, Chuck Close, John Kacere, John Salt), siis 1980. ja 1990. aastad (Anthony Brunelli, Davis Cone, Rod Penner ja teised meile vähem tuntud nimed), lõpuks nullindad (Roberto Bernandi, Ben Johnson, Peter Meier). Hüperrealismi põhiolemus on aga…
-
Kollaažitehnikat kasutati ajastu angst’i esiletoomiseks Esimese maailmasõja ajal, eelkõige dadaistide poolt. Ka kiiruse, muutusteks valmis kihutava aja temaatika iseloomustas tollast avangardistlikku kunsti, futuristide puhul uue ühiskonna, progressiidee kandajana, dadaistidel epateeriva ühiskonnakriitilise noole kujul. Mall Nukke kasutab kollaaži nagu dadaistid, võrrelgem või Hannah Höchi tollaseid kollaaže, eri suuruse ning esitusviisiga mehe- ja naisekujutisi, moodsa aja kontrastseid tüüpe ühtses pildiruumis, tähendusväljade popurriid („Kööginoaga lõigatud”, 1919). Höch puudutas halastamatult…
