
Üks Alice Kase näituse „Sinine motiiv“ läbiv joon näibki olevat kõrgepingest keeldumine, teatav strateegiline külmus.

Sabīne Vernere joonistustes on paras annus vabastavat energiat, mis eemaldab naisi raamidesse suruvad pained.

Metamorfoosi teema oli kunstnikele tänavu pigem algimpulss, millest lähtudes olid kõik autorid ise suunas liduma pannud.

Just need teosed, kus pole püütud loodust pelgalt kujutada, vaid proovitud seda ümber mõtestada, selle piire nihutada või teemale mingit uut värvingut anda, jäävad näitusel kõige tugevamalt kõlama.

Kadri Mälgu looming väljendab ehtekunsti vormis tasakaaluotsingut, balansseerimist kahe maailma, metsarahva ja vana Euroopa piiril.

Alice Kask: „Ma arvan, et maal on valmis siis, kui ma saan sinna sisse minna ja seal sees ringi vaadata.“

Tähenduse tasandil avaneb Katariin Mudisti oivalisel näitusel väikeste märkamatute asjade võlu inimese igapäevases ja argises tajuruumis.

Näituse „Et inimene jääks“ teeb väärtuslikuks uus pilk Nõukogude perioodi fotograafiale, mis annab võimaluse kasvatada uusi kihte meie regiooni niigi hõredale fotoajaloo narratiivile.

Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.