Kunst
-
Mart Peri 8. I 1947 – 22. XI 2025
Meie hulgast on lahkunud disainer ja kujunduskunstnik Mart Peri. Peri sündis 8. jaanuaril 1947 Tallinnas. 1965. aastal lõpetas ta Tallinna 46. keskkooli ning aastatel 1971–1976 õppis Eesti Riiklikus Kunstiinstituudi arhitektuuriteaduskonnas tööstuskunsti erialal. Aastatel 1965–1966 töötas ta Eesti NSV Riikliku Ehituskomitee teadusliku restaureerimise töökojas tehnikuna, täiendades end samal ajal kunstiinstituudi ettevalmistuskursustel ja kultuuriülikooli kirjakunstikoolis. Pärast instituudi lõpetamist töötas Mart Peri aastatel 1976–1979 kunstnikuna tootmiskoondises Uku, aastatel 1979-1980…1 minut -
Kadi KeskülaErakoguPealelend – Kadi Kesküla, EKKMi tegevjuht
Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum avab oma XX hooaja 2026. aastal Köler Prize’i auhinnanäitusega. Viis kunstnikku (Anna Mari Liivrand, Darja Popolitova, Hanna Samoson, Keiu Maasik ja Taavi Suisalu) loovad igaüks näituse tarvis ühe teose ning rahvusvaheline žürii valib välja preemia laureaadi. On…2 minutit -
Kuigi vaadata on palju, mõjub väljapanek „Nähtamatud kivid. Noore kunstniku pilk tööstusele“ maitsekalt.Roman-Sten TõnissooSuvi tuhamäe jalamil
Tihtipeale juhtub nii, et need, kes on alles saabunud, märkavad kõige selgemalt seda, mis on juba kadumas.
4 minutit -
Mari Kurismaa on ise öelnud, et teda huvitab varjatu nähtavale toomine, ta ei leiuta midagi uut ja enneolematut, vaid töötab juba olemasolevaga.Stanislav StepaškoMari Kurismaa mitu elu
Kurismaa teostes on vähe sellist, mis ei oleks vahetult seotud ümbritsevaga, küll aga eristavad teda teatud rõhuasetused, impulsside läbitöötamise viisid, kombinatsioonid ja pöörangud.
7 minutit -
Alexei Gordini foto- ja videonäitusel „See kaunis maa“ eksponeeritud pildid on omamoodi süütud, sest need pole algselt sugugi tehtud näituse- ja galeriikonteksti.Paul KuimetMina olin siin …
Praeguses üldises eesti fotopildis domineeriv esitlusloogika ei ole võimeline püstitama sedavõrd päevakorralisi küsimusi fotograafia meediumi üldise olukorra üle kui Gordini nomaadlik suhe oma lähtematerjali.
4 minutit -
Enim jääb Pascal Bronneri piltidelt-esemeilt paistma eskapismi veider utoopiline potentsiaal.Karel KoplimetsÕhulosside apoloogia
Pascal Bronneri arhitektuurne ulme on segu suhtluskatsetest laguneva koodi tingimustes ja unistamisest selle sõna kõige totaalsemas tähenduses.
4 minutit -
Metsa ja katedraali maalimises on palju kattuvat, isegi kui tegelikuks maalimise objektiks on valgus. Tõnis Saadoja näituse „Kestev olevik“ vaade.Paul KuimetKas on võimalik astuda kaks korda ühte ja samasse valgusse?
Tõnis Saadoja valgusdokumentalism on üks paljudest vajalikest sisenditest tulevasse kultuuri, kus looduse tajumise mütopoeetika on ümber kujunenud uueks pingeväljaks.
4 minutit -
Näituse algust valvav triptühhon „Kolm: Kolmnurk. Ruut. Ring“ (1979), mille süžeeks on vaid valguse vaiksed üleminekud.Roman-Sten TõnissooMa olen päris kaua olemas olnud …
Kai keskuses avanenud personaal, millega Sirje Runge kuuldavasti pärast pikka valulemist käed maalikunstist lõplikult puhtaks peseb, vaatab mõistagi tagasi tema loomingulise tee algusse. Ent pigistab ühe silma kinni.
7 minutit -
Johannes Saal (1911–1964). Tartu vaimuhaigete meeste aed. Joonistus, 1949.Tartu KunstimuuseumHullumeelsus Eesti vanemas kunstis. Raamistusprobleeme
Vanemas kunstis on ridamisi teoseid, mida oleks ehk huvitav vaadata autorite psühholoogilise või vaimse pinge, sisemiste painete, deliiriumide ja kummitavate nägemuste kontekstis.
10 minutit -
Ühelt poolt võib „Ilukabinetis“ näha viiteid iidsetele neandertallaste rituaalidele, samal ajal aga ümbritsevad näitusekülastajat hõbedaselt läikivad kuuekümnendate filmiklassikast tuttavad kosmoselaeva seinad.Roman-Sten TõnissooKas neandertallased unistavad elektrilammastest?
Darja Popolitova ja Madlen Hirtentreu mängivad spekulatiivse disainiga, mille eesmärk polegi küsimustele vastata, vaid disainida seda, mismoodi ja milliseid küsimusi üldse võiks esitada.
7 minutit
