-
Raamatu tegevus toimub traditsioonilises korporatiivdüstoopilises tuleviku-Eestis. Hiina on Venemaa üle võtnud, Eesti on hiina ja vene immigrante täis ja uue naabriga tehakse igakülgset koostööd. Jõgevamaa on Sosnovõi Bori tuumajaama katastroofist saastatud, radiatsiooni toime on Fallouti-laadne, soodustab mutantide vohamist. Nagu tavaliselt tänapäeva tendentse lõpuni võimendavad düstoopiad, on tegu tegelikult üsna idüllilise paigaga. Hundiseaduse maailmas, kus illusioonid võimu heatahtlikkusest on täielikult minetatud, teab inimene, mis on tõelised väärtused,…
-
Luulekogu „Orus ja mäel“ on lugu aastaringist. Kaudselt saaks öelda, et terve raamat on luulepäevik. Nii siiski ei ole. On tekste, mis on ilukirjanduslikud, on neid, mis on kogemuslikud. Lintropi aastaaegade vaheldmise lugu on üks hea lugu, algab kodust, kus ta mõtiskleb olemise üle, siis rändab Itaaliasse Calcatasse, sealt naaseb sügise alguses tagasi koju ja siis on juba Nepaalis, Dolpas.
Esimene tsükkel „Pimedal ajal“ algab talvest. See…
-
Tuntud ameerika kirjaniku, „Ragtime’i” autori Edgar Lawrence Doctorow’ arvates on kolm kõige olulisemat dokumenti vabas ühiskonnas sünnitunnistus, pass ja raamatukogu kaart (New York Times 27. III 1994). Raamatukogu kaudu saab toetada inimest kui mõtlevat olendit. Õigus või võimalus kasutada raamatukogu, saada infot, on üks olulisemaid õigusi. Elusolendi esmavajadused on füsioloogilised: õhk, joogivesi, toit ja uni. Järgmised inimest motiveerivad vajadused seostuvad juba otseselt teadlikkuse, teadmiste ja elus…
-
Romaan on liigendatud kolmeks osaks, mis hakkavad kummastaval kombel üksteisega põimuma. Põhitekstile eelneb proloog, kus alustatud viited ajavad siirdeid ülejäänud raamatusse. Läbivateks kujunditeks on puuduvad või muunduvad jäsemed – kord pole kellelgi käsi, kord jalgu, niisamuti võivad olemasolevatest kätest-jalgadest saada kollaste küüntega käpad. Kõik algab ja lõppeb ühe väikese poisi juures, kes sündis, sai olevaks ja kelle olemisse tuli teine olend – koer. Nende hinged kasvasid…
-
See algas juba millalgi nullindate keskpaiku, need jooned on olemas Andra Teede, Triin Tasuja, Tuuli Tauli (nüüd Vellingu) luules. Tauli kogu „Täiuslik ja turvaline” minakuju võtab selle keskse tegelase kokku veidi (enese)iroonilisemas mõttes, aga tegelikult pritsivad mürki mitut pidi ka Teede ja Tasuja – võiks öelda, et ennastohverdavamalt, rohkemgi omaenda kuju mängu ja löögi alla pannes.
Muidugi on selliseid tekste Maarja Kangrol (rohkem ehk proosaski, luules on…
-
Käin raamatupoes üksnes luule pärast – jalutan tuttavasse riiulivahesse ja korjan jälle ühe virna nooremaid autoreid kaasa. Sageli lõpeb mu romantiline avastusretk üsna asiselt: laon (luule)kogud lihtsalt ühest virnast teise, mõeldes, kas see on ikka luule või kirjandus, mida lugeda ei taha? Milleks lugeda või arvustada raamatut, millega mul pole midagi ühist ja mis tekitab üksnes tõrksa vastandumise.
Siiski on olemas ka kolmas, ühisosaga virn, millest osa…
-
Proloogselt kinnitan, et ajastuvaimulikel oludel on kujunenud nõnda, et luulet ja mitte-luulet võib eristada ainult nürimeelne ja passeistlik võimukehtestaja (eeldatavasti isane) ning mitte ühelgi institutsioonil ei ole, tähendab, ei tohi olla võimu määratleda, kes on kunstnik ja kes mitte, sest see on, tähendab, tohib olla ainult iga inimese enda deklareerida. Seega teatan siinse teksti preventiivseks kaitseks, et selle näol on tegu luulega, vormiuuenduslikult artikuleeritud kaebehüüuga mu…
-
Hingedeaeg viis meie seast Maie Kalda, Väike-Maarja koolmeistri perest pärit kirjandusteadlase, mitme põlvkonna kirjarahva hea ja nõudliku kriitiku ja õpetaja.
Tartu ülikooli cum laude lõpetanud eesti filoloogina alustas ta 1956. aastal kokku peaaegu pool sajandit kestnud teadustööd Keele ja Kirjanduse Instituudis ning 1993. aastal selle ühe ametliku õigusjärglasena loodud Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuses, alates KKI aspirantuurist kuni UTKK vanemteadur-konsultandi ametini. 1963. aastal väitles Maie Kalda filoloogiakandidaadiks („Jaan…
-
Laias laastus võib tuuri jagada kaheks: esinesite väliseestlastele ja lihtsalt ameeriklastest luule-muusikahuvilistele.
Ehin: Meil oli kolm esinemist väliseestlastele. Ülejäänud üheksa olid ingliskeelsele publikule.
Mis keeles te esinesite?
Ehin: Esinesime nii eesti kui inglise keeles. Ameeriklastele esinedes lugesin alati ka mõne teksti eesti keeles, kuid üldiselt esitasin tõlkeid. Silver improviseeris ka inglise keeles, kuigi enamasti olid tema laulud eesti keeles. Meil on ka üks ühine lugu, mida laulame ja…
-
Tänavu 8. ja 8. novembril toimub juba neljandat korda rahvusvaheline interdistsiplinaarne festival „Hullunud Tartu”, põimides kirjandust, muusikat ja kujutavat kunsti. Festivalist on kujunenud oodatud sündmus, mis rikastab Eesti kultuurielu, tutvustab siinsele publikule välisautoreid ja ka eesti kirjanike uuemat loomingut ning ühtlasi eesti kultuuri ja kirjandust väliskülalistele. Juba teist aastat on „Hullunud Tartu” kaudu süvendatud ka rahvusvahelist kultuurikoostööd: partnerlus Turu linnas ja selle ümbruses toimuva runonädalaga („Runoviikko”)…
