Iowa City oli kirjanduslinn juba enne Unesco-lt tiitli saamist.
Kusagil Ameerika keskläänes asub ülikoolilinn Iowa City, mis on nii pisike, et ühest kohast teise jalutamiseks ei kulu enamasti üle 15 minuti. Ereda sügispäikese all tõttavad kollasesse ja musta riietunud tudengid loengult loengule. Pargis toimub miiting, kõlarites mürtsub tuntud poplugu. Stseen just nagu maha kirjutatud mõnest Hollywoodi koolifilmist.
Just Iowa ülikoolis pandi USAs 1936. aastal alus loovkirjutamise õpetamisele.…
Kirjarahvas ei peta lootusi, aasta oli happening’idega kindlustatud.
See siin ei ole kirjandusaasta ülevaade ega ilmunud teoste analüüs, seekord püüan tabada kirjanduselu sõlmpunkte.
Proosas oli kirjandusaasta eriti rikkalik, juhtus ja ilmus paljugi. Kõigepealt: kolm romaanivõistlust! Huvitav on see, et keegi ei oota võistluselt enam suurt romaani ega rõhuta kunstiväärtust, vaid räägitakse võimalikust väliskirjastuste huvist ja bestselleripotentsiaalist. Samm edasi kirjandusteose kaubastamise teel? Luules on tähelepanuväärne nähtus (:)kivisildniku…
miljoni vaese maa luule 2015. aastal okupantide ajaarvamise järgi
paljud olendid on valinud
seksuaalse nurjumise tee
ning seejärel otsustanud
sublimeerida nurjumisenergia
luulelaadseks vaimseks reostuseks
kahju et ebaintellektuaalse terrori
eest ei saa drooni peale lasta ega
salavanglas piinata progress ei ole
veel nii kaugele jõudnud paraku
.
kui totaalne loomastumine
ja inimlik lollus ennast veidigi
koomale võtavad siis on meil
põhjust rõõmustada – kuldaeg
on käes ja eesti luules ta on
.
rooste sauter pehk jüri kolk
afanasjev marko mägi mart
kangur hellerma kruusa ja
billeneeve…
Ettekanne Ants Orase nimelise kirjanduskriitika auhinna üleandmisel
Tänavu tähistame Ants Orase 115. sünniaastapäeva ja teeme seda iseäranis Orase-väärilisel viisil – SA Kultuurileht asutatud ja Eesti Kultuurkapitali rahastatud kirjanduskriitika preemia esmakordse väljaandmisega. Ei saa olla midagi põhjendatumat kui Ants Orase nime kandev tunnustus kirjanduskriitika traditsiooni hoidjale ja edasiarendajale teiste nimeliste žanripreemiate ja auhindade kõrval, millest olgu meenutatud Juhan Liivi luuleauhind, Tuglase novelliauhind, Gustav Suitsu nimeline Tartu Kultuurkapitali stipendium…
Laureaadi kõne Ants Orase nimelise kirjanduskriitika auhinna kättesaamisel
Isegi kui võtta arvesse, et kriitikast kõnelemine käib puhangutena ja iga kord tuleb mõningad tõed uuesti üle korrata, on käesoleva puhangu jooksul kõik seegi juba ära tehtud. Aare Pilv on „kaasaloova kriitika“ hüpoteesiga proovinud laiendada kriitika teoreetilist mõistmist; Märt Väljataga on vaigistanud, et ei tasu arvustamise proosalise töö koha pealt väga lennukaks minna; Jaak Tomberg on…
Ungarlased on eestlastele alati olnud nii kaugel ja samas nii lähedal. Kultuurilised kokkupuuted on küll järjepidevad – tunnustus selle eest Ungari instituudile ja ungari kultuuriseltsile –, kuid mitte just eriliselt silmapaistvad, mis pole sugugi mõeldud etteheitena. Pakutud on üpris kirevat valikut oma kultuurist, korraldatud näitusi ja kontserte ning vahendatud ungari kirjandust.
Kõneldes kirjandusest, siis nii suure „maniakiga“ nagu poolakate suur sõber Hendrik Lindepuu pole ungarlasi eestlaste seas…
Aastaid tagasi juba olen optimistlikult väitnud, et eesti keel ei saa kaduda kas või ainuüksi seepärast, et sellesse on tõlgitud kõik maailma eeposed. Paraku pole see tõsi: väga paljud eeposed on tänini tõlkimata. Isegi Euroopa suurrahvaste mitmetest eepostest on ilmunud vaid katkendid. Ja hoopis tundmatud on meile paljude Aasia ning Ameerika väiksemate rahvaste eepilised lugulaulud. Ometi võivad soomeugrilased uhked olla…
Hiljuti ilmus Hispaanias kirjastuses Miraguano Ediciones „Kalevipoja“ esimene tõlge hispaania keelde „Kalevipoeg. Epopeya nacional estonia“. Seda ei saa küll veel nimetada lausa eesti rahvuseepose tõlkeks, sest õigupoolest ei ole hispaania keelde pandud F. R. Kreutzwaldi värsseepost „Kalevipoeg“, vaid William Forsell Kirby 1895. aastal avaldatud „Kalevipoja“ ingliskeelne lühendatud proosamugandus („The hero of Esthonia and other studies in the romantic literature of that country“).
Hispaania tõlke on teinud Mariano González Campo,…
„Mis on küll selle meistri mõttes, kes selliseid riistu taob?“ küsisin endalt, kui kuulsin jahmatusega, et Kalle Muuli ja Tiit Pruuli kirjutavad Vilja Savisaarest järjekordset (eluloo)raamatut. Tunnen neid piisavalt hästi väitmaks, et vanameistrid ei raiskaks oma väärtuslikku aega ühe kuulsa naise…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
Ants Orase nimelise kirjanduskriitika auhinna laureaat Johanna Ross Tartu Loodusmajas.Lauri Kulpsoo
„Välimuselt oli Savisaar juba siis kõike muud kui Apollo. Töntsakas kere, paksud sarvraamidega prillid, tedretähnid ja punased juuksed. Seda isegi pisut eemaletõukavat välimust, kompenseeris sõnaosav jutt ja lai silmaring“ (lk 62).Repro raamatust
