Jüri Kolk pälvis emakeelepäeval koguga „Mee lakkumine ei ole meelakkumine“ Gustav Suitsu luulepreemia. Teos on seda igati väärt. Siiski tekkis küsimus, miks on see saavutanud rohkem tähelepanu, kui näiteks eelmisel aastal ilmunud „Otse aia taga“ (edaspidi OAT). Kas neil on siis nii suur vahe ja on üks teisest tõesti tunduvalt parem?
Enne kui erinevusi otsida, toon välja selle ühise, mis mind on Kolgi luuletusi lugedes köitnud. Kokkuvõtlikult võiks seda nimetada enesesisenduse…
Eesti praegune väärtluule on vägagi rikkalik ega allu tootmisvalemitele.
Kuigi 2004. aastal asutatud Gustav Suitsu stipendium nimetati alles mullu ametlikult ümber luulepreemiaks, on see olnud auhind algusest peale. Ning ehkki selle asutajateks olid (kirjandusmuuseumi ettepanekul) Tartu Kultuurkapital ja Tartu linn ning žürii moodustatakse tänini Tartus tegutsevate kirjandusasutuste inimestest, ei ole kirjandusgeograafiline ega -poliitiline tasakaalustamine juba ammu eesmärk omaette. Kandideerida saavad kõik eesti luuletajad, kes eelneva aasta…
Luuleraamatute lugejaskond tundub kahanevat. Võib-olla jääb selline mulje, kuna luuleraamatuid ilmub järjest rohkem, eelmisel aastal näiteks 130. Veel vähem lugejaid leiab tõlkeluule – eelmisel aastal 13 kogu. Kõiki pole jõudnud veel ka ise lugeda.
Avaldada Eestis tundmatu autori luule tõlkeid on omamoodi kangelastegu, omakasupüüdmatu…
Näib, et mulle satub arvustamiseks sellist tundlikku muusaluulet. Rooste kahe uue värsiraamatu olemuslik sarnasus Sauteri viimaste poeemidega1 ei saa kuidagi jääda märkamata: mõlemad poeedid ammutavad ainest oma lähemast ümbrusest ja igapäevast, mida ülendab ja kaunistab armastatud naise paleus. Pannkookegi küpsetavad nad…
Juhan Liivi muuseumi juhataja Mari Niitra korraldas eelmise aasta augustis konverentsi, kus arutati kirjaniku seost kohaga. Konkreetse paigaga, kus ta elab või on elanud, ning mida ta püüab kas lihtsalt kirjeldada või siis leiab sellesse kohta klammerdununa ainest metafüüsilisteks arutlusteks. Mari…
Hasso Krull määratles pea 20 aastat tagasi Sauteri kirjutusviisi siiruse doktriinina.1 Pooside ja ebaloomulikkuse vältimine iseloomustab Sauterit tänini, ent vahepealse aja jooksul on ta jõudnud muutuda omaette märgiks, iseenda koondkujuks, mida erinevad meediumid, kas või Manfred Vainokivi dokfilm „Vaeste kirjanike maja“ (2012), on veelgi võimendanud. Ikka ja jälle kohtab omadussõna „sauterlik“, millega viidatakse enamasti pihtimuslikule, tabudeta, naturalistlikule või ka obstsöönsele kirjandusele. Sauterlikkus kui kujund on jõudnud…
Neljandat päeva samade sokkidega,
huuled nagu õhtupäike,
saba kohev ja vaba,
käsi hoidmas kohvikruusi õllega –
nõnda seisangi keset planeeti.
Kostub meeskoori viimset korinat.
Traditsioon saavutab täiuse,
kui rohkem enam ei tule.
Viimane laulupidu,
viimane Viljandi folk,
viimane jaanipäev,
viimane sõda Afganistanis.
On hetki, mil ma enam ei tea,
millist kangi tõmmata.
Kuidas mõjutada maailmamasinat,
et ta must üle ei sõidaks?
Hambahari on ainus,
mis ühendab mind ja inimkonda.
Sülitades kraanikaussi sügavad mõtted,
asun ennast korrastama.
Õhtu hakul sõidetakse kuhugi.
Kultuurimaja tühi saal,
kus pärismaalaste rõõmuks
näidatakse luuletajat,
kes on…
Paavo Matsin: „Viljandi on ilmselt elamiseks üks kõige ägedamaid paiku.“
Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali tänavuste luule- ja proosaauhinna kandidaatide hulgas oli suur hulk põhjaliivimaalaste teoseid, mõnigi neist sai emakeelepäeval ka pärjatud. Kas Liivimaa kirjanduslik renessanss?
Mis puutub sellesse, et tähistame emakeelepäeva Kristjan Jaak Petersoni sünnipäeval (tänavu 215.), siis see on ju lausa natuke naljakas lugu. Kuigi Riias sündinud ja kasvanud geeniuse isa oli pärit Viljandimaalt, on…
Kuna HAPKOMAHi raamatust on kirjutatud juba hulk sisukokkuvõtteid nagu ka teose kasulikkusest (annab meile pildi fentanüülinarkomaania olemusest ja katastroofilisest seisust sellega võitlemisel), siis ei tahaks sellel peatuda. Pigem huvitab mind raamat kui kirjandusteos ning autori isik, tema eetilised hoiakud. Just viimased väljendused teevad päevikusarnase teose kurb-nauditavaks, autor mõjub inimesena ja tänu sellele ehedalt ka ümbritsev – trööstitu keskkond, kuhu meist (või meie lähedastest) igaüks võib kukkuda.
Autorit…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
Rati Saxena Erakogu
Loom-Jürgen teab, et olla loom, see on leida oma sisemine pühadus.Aron Stern
P. I. FilimonovPiia Ruber
Albert Kivika ja Erni Hiire esimene manifest, mida säilitatakse kirjandusmuuseumis Friedebert Tuglase (!) arhiivis. EKLA, f 245, m 234:1.
