Mõtisklus Valdur Mikita raamatu „Lindvistika ehk Metsa see lingvistika“ teemadel
Valdur Mikita on tegelenud oma nüüd lõpule viidud triloogias („Metsik lingvistika“, „Lingvistiline mets“, „Lindvistika“) lingvistika ja metsandusega, aga eelkõige iseendaga. Subjektiivselt. Ta on pannud iseendale ka diagnoosi: sündida introverdina tähendab otsekui rasket elukestvat puuet („Lindvistika“, lk 53).
Niisiis on Mikita leidnud midagi, mis teda tõesti huvitab. Iseenda maailmatunnetuse. Kõlab enesekeskselt, kuid see isekus ei avaldu mitte…
Mullu väisas kirjandusfestivali „HeadRead“ soome romaanikirjanik Tommi Kinnunen. Ma pole ilmselt ainus, kes pärast Kinnuse esinemist tema romaani „Nelja tee rist“ positiivselt eelmeelestatuna lugema asus.
„Nelja tee rist“ kõneleb ühest XX sajandi soome perekonnast nelja tegelase silmade kaudu. Ema, tütar ning viimase abikaasa ja minia jutustavad keeruka südantlõhestava loo. Kinnuse loodud tegelased on mitmetahulised ning huvitavad, inimestevahelised pinged hõõguvad. Üllatavad pöörded süžees jätavad loo lõpu viimse leheküljeni aimamatuks. Suures…
25. kuni 29. maini peetakse taas kirjandusfestivali „HeadRead“. Festivalil on tänavu 30 külalist, sealhulgas üks rühmitus, ning veel 68 esinejat. Oletatavasti koguvad iseäranis palju kuulajaid Sofi Oksase etteaste ja Toomas Hendrik Ilvese vestlus Peter Pomerantseviga. Mida soovitad sina külastajale, kes saab osaleda vaid mõnel üritusel ja tihedas kavas ei orienteeru? Millised on need eriti haruldased, säravad või uuenduslikud sündmused, millest ta mitte mingil juhul ilma ei…
Marie Underi ja Artur Adsoni kodu Nõmmel aastatel 1933–1944. Praegu asub selles majas Underi ja Tuglase kirjanduskeskuse muuseumiosakond. Under ja Adson on nähtavalt esindatud vaid Ants Laikmaa kuulsa pastelliga ja Marie Underi järelejäänud raamatutega.
Nüüd, kui Marie Underi ja Artur Adsoni põrm sängitatakse Rahumäe kalmuaeda, oleks paras hetk Underi ja Tuglase kirjanduskeskuse muuseumimajas veidi ringi vaadata.
Tiit Aleksejev: „Vana Narva ei tule kunagi tagasi, aga Eesti riik ei tohi distantseeruda praegusest linnast.“
Eesti Kirjanike Liit valis 22. aprillil uue esimehe. Järgmisel kolmel aastal juhib seda Tiit Aleksejev. Rääkisin esimehega liidust, eesti kirjandusest, aga ka Narvast.
Olete oma ametiaja esmatähtsate ülesannetena nimetanud kirjanikupalga maksmise jätkumist ja eesti kirjanduse maailma jõudmist tõlgete abil. Samuti kuulutas liit hiljuti välja romaanivõistluse. Kas kodumaal on eesti kirjandus teie…
Tänapäeva luulest kirjutada on otsekui kirjeldada unenägusid. Sellel on habras ja katkendlik struktuur, rohkelt ähmaseid viiteid, korduvad ja painavad motiivid. Kiire ja põhiomadusi loetlev analüütiline arvustus, mis üritab sellist luulet kammitseda, valmib tihtipeale ainult arvustaja meenutuste ja tähelepanekute toel. Enamasti puudub sel aga arvustatava teose vitaalne ehedus, kaootiline värskus ja sügavamõttelisus.
Nüüdisluule emotsionaalne ja sisuline tuum ei ole mitte sõnad ja kujundid, vaid see, mis jääb tekstist…
Narvas ja Narva-Jõesuus ning umbes 15-kilomeetrisel teelõigul nende vahel on sõjahaudade ja -monumentide kontsentratsioon Eestis ilmselt kõige suurem.
Kui päris-Eesti inimene satub Narva, tõdeb ta üsna pea positiivse üllatusega: „Oi, siin polegi nii jube“. Pigem otse vastupidi: Narva on äge ja teistmoodi ning linnas toimetavad vahvad inimesed. Peaks päriseestlane jääma koguni paariks päevaks, jõuab ta kindlasti mõelda kunagisest „maailma kauneimast linnast“, Põhjamaade…
Ilmar Taska debüütromaan „Pobeda 1946“ räägib ühe väikese poisi loo Stalini režiimi meelevalda jäänud Eestis. Romaan on juba leidnud mitmesugust heatahtlikku vastukaja. Järgmiseks tuleb vastu pidada ajaproov – kas aasta lõpus (rääkimata aastate pärast), kui gallupeid tehakse, mäletatakse veel, et on ilmunud niisugune raamat? Kas ta imbus lugejate ja kriitikute vaimsesse vereringesse või voolas sealt lihtsalt läbi? Tahan loota, et imbus. Tegemist on märkimisväärse teosega, kus autoril…
Mehis Heinsaare proosakogumik „Unistuste tappev kasvamine“ sisaldab neljateist erineva pikkusega ja enamasti varem perioodikas ilmunud teksti ajavahemikust 2009–2015. Nende kujundiline ja ennekõike temaatiline ühtsus on seda silmas pidades mõnevõrra üllatuski, nagu oleks autor lood kohe suurema projekti osadena kavandanud. Oli, kuidas…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
Kaupo MeielAlar Madisson / Eesti Kirjandusmuuseum
Marie Underi ja Artur Adsoni kodu Nõmmel aastatel 1933–1944. Praegu asub selles majas Underi ja Tuglase kirjanduskeskuse muuseumiosakond. Under ja Adson on nähtavalt esindatud vaid Ants Laikmaa kuulsa pastelliga ja Marie Underi järelejäänud raamatutega.Eesti Kirjandusmuuseum
Raamatut kaunistavad Marge Nelgi rikkalikud ja meeleolukad illustratsioonid.
