Kirjandus
-
Eemalt vaadates näeb teisiti
Kirjandusest saab kirjutada mitut moodi. Cornelius Hasselblatti artiklikogumik „Eemalt vaadates“ astub lugejaga kohe esimesest hetkest dialoogi. Teos läheneb eesti kirjandusele küsimuste kaudu. Hasselblatt otsib neile vastuseid, aga ärgitab uudishimulikku lugejat ka edasi küsima ja mõtisklema. Seetõttu on Hasselblatti lähenemine eesti kirjandusele inspireeriv intellektuaalne akt.
Autor kulgeb läbi eesti kirjanduse nagu keskaegne kaupmees ja paneb kirja, mida ta näeb ja kuuleb. Selle kaudu, mis teose juures ta pikemalt…5 minutit -
Eestipärase modernismi võimalikkusest
Tiit Hennoste monograafia „Eesti kirjanduslik avangard 20. sajani algul“ kannab alapealkirja „Hüpped modernismi poole I“ ja koondab ajakirja Vikerkaar samanimelises loengusarjas ilmunud käsitlusi, mis vaatlevad sajandialguse eesti kirjanduse modernismi ja avangardi alla paigutatavat osa. Ette rutates olgu öeldud, et kitsamalt on rõhk siiski aastatel 1918–1924 ilmunud tekstidel, mis loomult kõige manifesteerivamad ja selgelt peavoolust eristuvamad.
On mõndagi kiiduväärset juba ainuüksi formaalses faktis, et Hennoste loengusarja materjalid on…7 minutit -
Cornelius HasselblattDmitri Kotjuh / www.kotjuh.comKirjandusliku maailmamere majakavaht
Cornelius Hasselblatt: „Ma olen igasuguse traditsiooni vastane. Traditsioon tsementeerib vana ega anna ruumi uuele.“
8 minutit -
Mängu maailma tühjad kohad
Kai Aareleid on varem avaldanud romaani „Vene veri“ (2011), luulekogud „Naised teel“ ja „Vihm ja vein“ (2015) ning perioodikas novelle, luulet ja artikleid. Novelli „Tango“ eest pälvis ta 2013. aasta Friedebert Tuglase novelliauhinna.
Romaani „Linnade põletamine“ kujunduses on Mari Kaljuste andnud mälupiltidele albumis tuhmunud mustvalgete fotode vormi. Osa piltide tähendustest on mälus kustunud. Need, mis alles, vajavad lahti seletamist. Ja seda Aareleid teeb, meisterlikult.
Romaani ambivalentne pealkiri – „Linnade…5 minutit -
Uusi tuuli etnoulmes
„Jututulpade“ viit lugu võib määratleda sõnaga „ulme“. Neist kaks „Suur nagu pakuk-lind“ ja „Las vahepeal mõtleb keegi muu“, esindavad traditsioonilist internatsionaalset fantastikat teiste planeetide ja eluvormide kaasamisega. Kolmas, „Kelle uni see on?“, on stiilne õudusjutt, ehkki tegevus toimub maa peal, tõenäoliselt Pärnus. Kahe loo, „Jututulpade“ ja „Manaduse“ sündmused leiavad aset rustikaalses eestipärases keskkonnas. Need mõjuvad kõige fantastilisemalt, sest toimima hakkab kontrastiprintsiip. Raamatu teine pool koosneb juttude ingliskeelsetest…3 minutit -
Lektor Friedenthali köitev loeng
Inglid ja deemonid on olemuslikult sarnased, erinevus tuleb välja alles mõistmises.
Tunnistan, et lõpetasin „Inglite keele“ esimese lugemise segaste tunnetega. Raamatu alguspool ei suutnud mind köita, alailma läksid segi tegelaste nimed, kes on kes, kes kelle naine, mis ajas uus peatükk liigub: kõik tundus hektiline, katkendlik ja ühtlasi ka lektorlik, nagu peaks keegi nähtamatule auditooriumile igavatest asjadest pominal loengut. Möönan, et suuresti oli selle…7 minutit -
Noore egoisti kannatused
Kui tuleb juttu vene kirjaniku Mark Levi (varjunimega M. Agejev) 1934. aastal Pariisis ilmunud ainsast teosest „Romaan kokaiiniga“, võrreldakse seda tihtipeale Mihhail Bulgakovi „Morfiumi“ (1927, e.k 2003 ja 2010) või Thomas De Quincey „Inglise oopiumisööja pihtimustega“ (1821, e.k 2004). Need kolm teost on sarnased nii temaatika kui ka oma struktuuri poolest: tegemist on minavormis lugudega, mille on pannud kirja uimastisõltuvusse langenud noormehed ning mille keegi teine on leidnud või avaldanud. Esimeses isikus jutustamine…4 minutit -
Argitraagika – Infiltratsioon
Hoidku pime õnn ja kaine mõistus teid positiivse mõtlemise eest! Positiivne mõtlemine toob kaela suure häda. Mis oleks saanud Hansust ja Gretest, eriti Hansust, kui Grete oleks mõelnud positiivselt? „Vaat kui tore, siin vedeleb üks pealuu! Inimesed on nii vahvad, koguvad imelikke asju. [—] Äkki saaksime siia jääda?! Oh, see oleks äge.“ Nii võiks mõelda väike Grete ja tema julge unistus, tema esimene suur pealehakkamine – jääda võõra…3 minutit -
Paavo Matsini väike fantastiline maailm peegeldab ikkagi suurt reaalsust: nn platnoikultuur pole Eestist veel kuhugi kadunud.Kristjan MändmaaAjarännakud koos Gogoliga
Kuidas on tehtud Paavo Matsini „Gogoli disko“?
9 minutit -
Putru hooradele!
Ei ole kahtlustki, et Mart Sandri valitud erootilis-gurmeeline lähenemine – ajaloosündmused ja kriminull litsilises kastmes – on intrigeeriv. Eks igaühel ole ilmselt prostitutsiooni kohta oma arvamus, ehk isegi kogemus. Pean kohe ütlema, et nii täiskasvanulik teema on minust kuidagi siiani elus võrksukalikult mööda õõtsunud. Olen järginud püha Augustinuse meetodit: võid küll jälgida linde taeva all lendamas, aga sa ei pea mitte laskma neil endale pähe pesa teha.
Olen küll…4 minutit
