Kirjandus
-
Ott Raun toas number kaheksa.Repro raamatustOtt Rauna kahekümne aasta aruanne
Kõige igavamas elulooraamatus, mida olen lugenud, on portreteeritud J. R. R. Tolkieni läbi tema elu. See on lihtsalt hämmastav, kui igav – välises mõttes – oli elu mehel, kes ometi mõtles välja XX sajandi ühe suurima, detailseima ja armastatuima fantaasiamaailma. Ma isegi ei mäleta, kas ma lugesin…7 minutit -
Oivaline kohtumispaik luulele, keelele ja nende uurimisele
1988. aastal tutvustas ETV esimest korda väliseesti aktivisti T. H. Ilvest. Teda küsitlenud kriitik Toomas Haug tõi vestluses kuuldavale ühe mällu sööbinud repliigi, öeldes, et meie seltskondades armastati stagnaajal rääkida värsijalgadest, kuigi käerauad olnuks hoopis aktuaalsem kõneaine. Tõepoolest, 1970ndatel ja 1980ndatel olid värsijalad tuline vestlusteema. Noor radikaal Jaak Põldmäe tahtis need sootuks ära kaotada, kuid langes oma ettevõtmise vilju nägemata. Postuumselt sattus tema püüdlus laia haardega filoloogi Mart Mägra kriitika alla,…7 minutit -
Kus on lastekirjanduse piirid?
Ehkki lastekirjanduses ei saa uuenduslikkus olla eesmärk omaette, seavad autorid pidevalt küsimärgi alla konventsioone.
Milles seisneb lastekirjanduse uuenduslikkus? Ja kas see saab olla omaette eesmärk? Küsimus on paratamatult seotud lastekirjanduse staatusega kirjanduspildis. Kui kirjanduses üldse on oluline kriteerium teose originaalsus, siis lastekirjanduses see nii pole ega saagi olla. Ometi leiab siitki valdkondi, mis võivad nn suurele kirjandusele teed näidata. Ühtlasi nihutatakse piire lastekirjanduse…5 minutit -
Lapse mäletamine
Teostes, mis avavad minevikku lapse kaudu, on oluline küsimus, kui kahjustav on brutaalse aja mõju lapse psühholoogiale ning kuidas tullakse traumaga toime.
„Lapsepõlves ärkasin tihti selle peale, et mu ema nägi luupainajalikke unenägusid ja hüüdis unes appi. Tema unenägudes olid Stalini sunnitöölaagrid ja tema elu ohustavad Nõukogude sõdurid. . . . . Mind viisid need unenäod lapsepõlves häireseisundisse. . . . . Sunnitöölaagrid ja surmalaagrid tulid minu alateadvusse ema unenägude kaudu.“
Nii…6 minutit -
Viimse kohtu ootuses
Mait Vaigu, Eesti Kirjanike Liidu verivärske liikme sulest on ilmunud neljas raamat, lühiproosakogumik „Meeleparanduseta“. Juba selle raamatu esimene lõik asetab lugeja ette omapärase, et mitte öelda ehmatava stiiliregistri: „Paljust, millest ma siin kirjutan, et olen neile mõelnud hiljem, siis selle „hiljema“ all pean silmas ikka jutustuse praegust lõppu, seda lugeja lõppu, mis ei ole ju veel tegelikult sugugi lõppenud, vaid kestab. Seniks, kuni me veel elus…4 minutit -
Elvas kantakse hoolt tõlkijate järelkasvu eest
Lea Tooming: „Algaja tõlkija tavalisi vigu aitab vältida emakeeleoskuse teadlik arendamine.“
Elva gümnaasiumis on juba neli aastat korraldatud igal talvel gümnasistide üleriigiline ilukirjandusliku tõlke võistlus. Võistluse eestvedaja emakeeleõpetaja Lea Tooming räägib, millega tegu.
Millest sündis mõte tõlkevõistlus algatada? Kas see, et võistlust peetakse Elvas ja veebruaris vabariigi aastapäeva eel, on juhuslik?
Lea Tooming: Minu arvates võiks Elva nimetada eesti kirjanduse pealinnaks, sest kirjainimesi on siin pidevalt liikunud…4 minutit -
Repliik – Võõrkeelest võõrkeelde
Mulle on Lea Toominga korraldatud tõlkevõistlus meelt mööda – nagu igasugused missioonitundega algatused. Seoses tõlkevõistluse nõustamise ning hiljem selle žürii töös osalemisega tuli mulle meelde mu oma tudengipõlv erialal „eesti keel võõrkeelena“ Tartu ülikoolis. Nimelt sai minust luuletaja suuresti just tänu tõlkekursusele, mida juhendas Boriss Baljasnõi. Ta rõhutas, et tõlkija esimene oskus peab olema emakeele valdamine ja seejärel tõlkekeele tundmine. Analüüsisime originaali ja tõlkeid, et mõista paremini kirjandusliku…2 minutit -
Igapidi üks Jüri ja Kolk
Jüri Kolgi uut luuleraamatut süvenemata sirvides on esimene emotsioon „ta tegi seda jälle“. Pealtnäha on tegemist üpriski klassikalise Kolgiga: sadakond lehekülge pehmes köites, suurem osa tekste parasjagu just nii lühikesed, et neid mahuks ühele leheküljele suisa mitu (nõnda ei ole ometigi toimitud). Muudatusena torkab küll muidugi õige teravalt silma, et Jumalike Ilmutuste asemel on seekord kirjastajaks Eesti Keele Sihtasutus, mistap puudub Kolgi kogudele juba harjumuspäraseks saanud…3 minutit -
Argitraagika III – Mida te loete, mu prints?
Sain hiljuti raamatu valmis. Vana sõber võttis sel puhul ühendust. Ütles, et lugemiseks küll sugugi aega ei ole, aga mulle soovib südamest õnne, kinnitas, et olen tema arvates väga tubli. Pihtis, et on küll püüdnud lugeda, et tal on juba mituteist kuud pooleli ühe teise autori teos, aga niipea kui ta selle kätte võtab, tuleb kohe kohutav uni peale.
Ausalt öeldes olen ma lugemisega seoses ise ka raskustega…3 minutit -
Elavaks jutustatud aeg
Aasta kirjanik Kai Aareleid: „Meelde jäävad just väikese ajaloo narratiivid, inimeste ja asjade lood, sest neis on värvi ja üksikasju.“
Vabariigi taastatud iseseisvuse 25. aastapäeva aegu peeti 19. ja 20. augustil Alatskivi vallas Rupsi külas Juhan ja Jakob Liivi muuseumis kirjandusfestival „Eesti kirjanik 2016“ alapealkirjaga „Omamüüt“. Suursündmusel esinesid Juhani Püttsepp, Martin Oja, Peeter Sauter, Urmas Vadi, Linda Kaljundi, Andrei Hvostov, Paavo Matsin, Kai Aareleid, Indrek…6 minutit
