Praegu on parim aeg anda prosaistidele aega loominguga tegeleda. Suured lood on tulemas.
See lugu saab alguse ühest tugevast äratundmisest teisel pool maakera täiesti ootamatus paigas, Kariibi mere rannal, kus värvid on tugevad ja selged – sinine, sinine, kollane, kollane, roheline, roheline. Olin just sealsamas Nicaraguas lugenud Sirpa Kähköneni romaani „Graniitmees“ („Graniittimies“ 2014, eesti keelde tõlkimisel) ja lasknud raamatu tegelaste saatusel endasse settida.
Põlvkondade sosin
Kähköneni romaan räägib…
1.
Soome sild on meil juba ammune unistus. Sada aastat tagasi nimetas Tuglas seda „meie rahvusliku ärkamisaja kõige hellemaks unistuseks, hõbelõimeliseks pettepildiks, kuldkajaliseks tuleviku muusikaks“,1 viidates Koidulale, Eisenile ja Grenzsteinile, ja kinnitas siis: „Selle järele on veelgi palju muutunud. Ja jälle…
Triin Soometsa tekstid on mind varemgi raputanud. Kuigi sisimas teadsin juba ette, et nõnda juhtub ka tema uue luulekoguga „Hulgakesed“, ei osanud ma arvata, et kogen midagi nii võimast. Ei saa öelda, et „Hulgakesed“ oleks Soometsal midagi kategooriliselt teistsugust. Antud kogust võib autori kergelt ära tunda, kas või tema hääle järgi, mis selgesti läbi sõnahulga kostub. Kohati mõjub „Hulgakesed“ isegi eelmise luulekogu jätkuna. Võimas raputus oli…
Pille-Riin Larm tõstatab artiklis „Vaeslaps festivalil“ (Sirp 3. VI) olulise küsimuse uue „Eesti kirjanike leksikoni“ ja/või uue Eesti kirjandusloo vajalikkusest. Larmi osutusega saab vaid nõustuda, igati hea, et ta sellele puudujäägile tähelepanu juhib, olgugi et leksikoni osas ei tuleks vaadata mitte Eesti Kirjanduse Teabekeskuse, vaid siis pigem Tartu ülikooli eesti kirjanduse õppetooli või Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi eesti keele ja kultuuri akadeemilise üksuse suunas. Teabekeskuse olemuse eiramine pole…
Konverentsil „Elust elulooks, eluloost kultuurilooks“ esitleti Rutt Hinrikuse artiklikogumikku „Kahe vahel“. Kogumiku koostaja Marin Laak on Hinrikuse väljaandele kirjutanud põhjaliku, pieteeditundelise ja südamliku tunnustava eessõna. Arvustajal on raske sellele midagi võrdväärset lisada, eriti kui materjalide lugejaks ja läbiseedijaks pole mitte teine teadlane, vaid lihtsalt rumalavõitu, kuid teadmishimuline lugeja. Ometi intrigeeris mind kogumiku temaatika niivõrd, et usaldasin end seda tegema. Küsimused, mis puudutavad biograafiaid, mälestusi, elulugusid, kirjandust, nende igasuguseid…
Kui panin sellise pealkirja, siis teadlikult. Mu mälestused ei saa olla vahetud, sest kumbagi pole ma kunagi kohanud, aga mälestused need siiski on.
Ühe varasema loo, mida mäletan, rääkis mu Võrumaal elanud vanaema Salme Voitka. Ja lugu oli selline. Kunagi 1930. aastail, kui…
Kas igapäevast kirjanduselulist poleemikat on vähevõitu? Selline mulje võib tekkida küll. Pole praegu erilisi manifestide lahinguid, esteetilisi debatte ega dramaatiliselt etendatud pingeid autorite vahel (vähemasti mitte kirjanduslikul pinnal). Ühel teataval pikal ja piinlikul kohtufarsil on ju lõppude lõpuks kirjandusega palju vähem pistmist, kui kohati näidata üritatakse. Siis pole ka ime, kui Sirbi muidu malbelt kultuuriloolist liini viljelev kirjandustoimetaja tajub ajuti imperatiivi ajakohasemateks provokatsioonideks.
Ent väärtuslik, stiilne ja…
Sarnaselt kõigi mõtlevate inimestega pole ka Kaalep vastandlike äratundmiste painest kogu elu vabanenud. Kuidas olnuks tal võimalik lahendus leida, kui inimsoo arengulooline tervik pole seda anda suutnud?
Seisneb siht vaimuinimese kokkuvõtlikus iseloomustamises, siis ennekõike tuleks juhinduda teadusliku lähenemisviisi vastandist. Tõsiteadus alustab üksikasjade tundmaõppimisest, et siis kitsa kandvusega üksiktulemuste najal jõuda suuremate üldistusteni või isegi terviku piiritlemiseni. Kuid üldmulje andmisel vaimuinimesest tuleb toimida äraspidiselt:…
Mida soovida 90aastasele vanameistrile? Sünnipäevaks, olgu aastaid vähem või rohkem, kogus ümmargune või nurgeline, soovitakse ikka: „Palju õnne!“. Luuletaja ja filoloogi puhul tekib aga kohe tahtmine enne soovimist selle fraasi sisse vaadata. Sest tegelikult on fraas ju vorm, nagu karp või…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
Anneli Oppar. Looduse kroon. Aeg. Kroonid, söövitatud teras, hõbe, 2013.Piia Ruber
Eesti Draamateatri „Pilvede värvid“, lavastaja Mikk Mikiver, esietendus 8. IX 1983.Gunnar Vaidla
Artur Adsoni joonistus nende Nõmme kodust.Eesti Kirjandusmuuseum
Ain KaalepAlar Madisson / Eesti Kirjandusmuuseum
