Valgustusajastust alates on mõistetud raamatukogu mitte ainult teadmiste konserveerimise, vaid ka loomise kohana.
2015. aasta kevadel püstitus Sirbi veergudel1 küsimus Rahvusraamatukogu, aga ka laiemalt Eesti teadusraamatukogude rollist. Ehkki keegi ei kahtle Rahvusraamatukogu ega ka teiste raamatukogude olulisuses, on nende tähenduse ülemõtestamine aegajalt siiski vajalik. Klassikaliselt oli, on ja jääb raamatukogu teadustööd toetavaks varamuks. Kaasajal on raamatukogul peale raamatute ja perioodiliste väljaannete hankimise ning hoiustamise veel…
Ei ole palju möödunud rootsi kirjanduse vahest tuntuima esindaja Tomas Tranströmeri lahkumisest, kui järg jõudis juba teise ülemaailmse tuntusega kirjanduskorüfee, Lars Gustafssoni kätte, kes suri pärast lühikest haigust 2. aprillil poolteist kuud enne oma 80. sünnipäeva.
Gustafssoni haare ja loomeviljakus kuni lõpuni välja olid hämmastavad. Ta oli nii luuletaja, prosaist, filosoofiaprofessor kui ka ühiskonnakriitik, kelle sulest on ilmunud ligi 80 raamatut. Viimaseks jäi eelmisel aastal ilmunud romaan…
„Enamasti on niisuguste kogumikkude eesmärk valgustada mingit ajajärku teatud läbilõikes, paljude silmade läbi. Nende tegelik väärtus ühiskonna hingeseisundi jäädvustamisel selgub tavaliselt alles aastaid hiljem, kui nad osutuvad oma aja dokumentaalseteks tunnistajateks.“ Nõnda on kirjutanud toimetaja Anu Salusäär 1995. aastal Loomingu Raamatukogu sarjas ilmunud kogumiku „Kaksteist Eesti kirja“ järelsõnas.
21 aastat hiljem on trükivalgust näinud „Kolmteist Eesti kirja“, omamoodi järg eelmisele kogumikule. Nagu eelmiseski antakse sõna ainult naistele, mis…
Kirjandussaateid on ERRi tele- ja raadiokanalites päris palju. Praegu on käigus sarjad „Kirjandusministeerium“, „Loetud ja kirjutatud“, „Peeter Helme soovitab“ ja „Uus raamat“. Vahel on kirjandusteemat ka „Vasaras“, „OPis“ ja „Plekktrummis“. Raadioteater laseb „Luuleruumis“ eetrisse luulesalvestusi, püsib kuuldemängude ja järjejuttude traditsioon. Aeg-ajalt toovad vaheldust projektipõhised sarjad nagu „Luulelahing“ või „-atlas“, mullused armastuseasjad jne. Tänavu on tulekul Shakespeare’i sonettide sari. Näidatud on kirjandusfestivalil „HeadRead“ tehtud salvestusi. Jne.
Urmas Vadi…
Kas prantslased ei oska armastada ja armastusromaane kirjutada? Ületamatud armastusromaanid on just prantsuse kirjanduses (Stendhal, Flaubert, Zola, nobelist François Mauriac). Pildil Gemma Arterton Anne Fontaine’i filmis „Gemma Bovery“.
„Aegumatute armastuslugude“ sarja valik levitab ja süvendab arusaama, et maailmas on ainult üks oluline keel ja et oluline on ainult selles keeles kirjutatud kirjandus.
Käes on jälle kevadkuu ja Kärt Hellerma luuleminal on käsil aknapesu. Avaluuletus „Pesen aknaid poliitbürooga“ toob meelde ühe teise luuletuse ühest teisest ajast: Debora Vaarandi „Aknapesijad“ (1958), mis omakorda meenutab veidi noort Underit. Nii see on, ajad mööduvad, kaovad kuhugi, aga luuletamine ja aknapesu jäävad. Kogu esimese poole tekstid kujutavad endast enamasti iroonilist kommentaari mõnele aktuaalsele päevasündmusele ja/või sellest tõukunud arutelule. Seetõttu tekib lugemisel mõneti päeviku…
„Kirjandusministeeriumi“ naiste rubriik oli kummaliselt vormistatud, kuid selle kadumisest on ometi kahju.
Õiglaselt kommenteerida Eesti kirjandus- ja kultuurisaadete või koguni üheainsa saatesarja „soolist kliimat“ (kuidas on sugupooled esindatud nii tegijate kui ka materjali hulgas ning millises võtmes sooteemale lähenetakse) oleks suur töö ja nõuaks palju kuiva andmekogumist. Mõnikord pakuvad väikesed ilmekad rõhuasetused ennast aga lausa ise välja. Üks selliseid on ETV saate „Kirjandusministeerium“ nüüdseks kadunud rubriik…
Péter Nádas (1942) on kirjanik, kelle esitamist Nobeli kirjandusauhinnale ungarlased nüüd juba mitu aastat südamest on oodanud. Nádas debüteeris 1960. aastate lõpus ja tuli kirjandusse koos selle hilismodernistliku kirjanikepõlvkonnaga, kes paistis loobuvat ungari proosa nii rahvuslik-realistlikust kui ka läänelikust traditsioonist. Nádasi hilisemate teoste valguses tunduvad tema algusaegade proosatekstid pigem katsetuste ja otsingutena. 1977. aastal ilmus tema debüütromaan „Ühe perekonnaromaani lõpp“, mis on tõlgitud ka eesti keelde…
Kuigi akadeemilise orientalistika juured ulatuvad Eestis XVII sajandisse, TÜ eelkäijana tegutsenud Academia Gustaviana aegadesse, ei ole Aasia uuringute seis Eesti teaduses ja kõrghariduses sugugi kiita. Seda nii riigi ja ühiskonna vajadusi silmas pidades kui ka võrdluses naabermaadega. Õieti on debatt Aasia-suunalise kompetentsi mitte isegi tõstmise, vaid loomise vajaduse üle Eestis tõusnud alles viimasel kümnendil. Kaugemale kui ühe- või heal juhul mõneaastase projektiperioodi pikkuste kavade ja mõne…
Põhiküsimus nii konfutsiaanidel kui taoistidel oli inimese ideaal, see, milline peaks olema inimene, kes teisi juhib, õpetab, perekonna ja riigi asju korraldab.
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
Kas prantslased ei oska armastada ja armastusromaane kirjutada? Ületamatud armastusromaanid on just prantsuse kirjanduses (Stendhal, Flaubert, Zola, nobelist François Mauriac). Pildil Gemma Arterton Anne Fontaine’i filmis „Gemma Bovery“.
Põhiküsimus nii konfutsiaanidel kui taoistidel oli inimese ideaal, see, milline peaks olema inimene, kes teisi juhib, õpetab, perekonna ja riigi asju korraldab.Piia Ruber
