Toeta

Kirjandus

  • Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhinnad 2015

    Ilukirjanduslik proosa
    Paavo Matsin, „Gogoli disko“
    Luule
    Vahur Afanasjev, „Tünsamäe tigu“
    Näitekirjandus
    Urmas Lennuk, „Ükskord Eestimaal“
    Laste- ja noorsookirjandus
    Piret Raud, „Lugu Sandrist, Murist, tillukesest emmest ja nähtamatust Akslist“
    Esseistika
    Anne Lange, „Tõlkimine omas ajas“
    Ilukirjanduslik tõlge võõrkeelest eesti keelde
    Lauri Eesmaa – Péter Nádasi „Mälestuste raamat“
    Ilukirjanduslik tõlge eesti keelest võõrkeelde
    Hannu Oittinen – Tiit Aleksejevi „Kindel linn“, Rein Raua „Rekonstruktsioon“ ja Asko Künnapi „Su ööd on loetud“
    Vabaauhind
    Margus Ott, „Vägi“ ja „Filosoofilised esseed“
    Venekeelse autori kirjandusauhind
    Andrei Ivanov, „Исповедь лунатика“/„Kuutõbise…
    1 minut

  • Detektiiv Anne ehk Tõlkelugu omal kohal

    „Arvan, et peale selle, et nad on mõistagi intensiivselt tõlkeid uurinud, peaksid tõlketeadlased olema kogenud vähemalt ühte osist järgnevast loetelust: nad peaksid olema kas ise tõlkinud, tõlget kontrollinud ja toimetanud või peab olema neid tõlgitud ning nad on teinud tihedat koostööd oma tõlkijatega,“ on leidnud kadunud Umberto Eco,1 jätkates väitega, et tõlkekogemus ei ole teoreetiliste mõtiskluste sõnastamisel ja probleemide püstitamisel sugugi tähtsusetu. Mainekas taidetõlkija, aga ka aimetekste…
    Ene-Reet Soovik
    4 minutit
  • ,

    Mis võiks kutsuda vallutama minu vitamiinidega tuunitud üle mõistuse tütarlapselikku keha?

    Veel alles 2014. aastal räägiti transsoolistest naistest peamiselt sekstöö kontekstis, kus soolised erinevused on kõige selgemalt näha. 2016. aastal on kuuldavaks saanud hoopis teistsugused transnaiste hääled – nende unistus saada kuulsaks näitlejaks või lauljaks on saanud tõeks. Veebruari lõpus avaldas Anonhi ehk ansambli Antony and the Johnsons laulja pika sõnavõtu, miks ta ei lähe 2016. aasta Oscarite galale, kuigi on eelmise aasta parima laulu nominent ning teine transsooline nominent…
    Rebeka Põldsam
    3 minutit
  • Mulluse lastekirjandusaasta Oskarid
    Kertu Sillaste „Ei ole nii!“ on vähese teksti, kuid suure sisuga raamat. Eesti Lastekirjanduse Keskus valis teose 2015. aasta rosinaks.
    Repro raamatust

    Mulluse lastekirjandusaasta Oskarid

    Eesti kirjanikud märkavad laste probleeme rohkem kui varem ja oskavad neile ka tuge pakkuda.

    Jaanika Palm
    6 minutit

  • Piltide pealetung ja palju põnevat

    Mulluse laste ja noorte tõlkekirjanduse puhul rõõmustab mitmekesisus.

    Ülevaate pealkirjana võiks taaskasutada varasemate aastate omi, sest nendes esile toodud suundumused pole kuhugi kadunud. Endiselt domineerivad sarjad ja järjed. Endiselt toimetab suures hulgas raamatutes alaealisi detektiive ning lapsed ja noored põrkuvad üleloomulike olendite ja olukordadega.
    Mullust saaki sirvides hakkas silma piltide pealetung. Ühest küljest on see ootuspärane: kui ligi pool ilmunud tõlgetest on suunatud vanusele 0–7,…
    Krista Kumberg
    9 minutit
  • ,

    Pealkirjata (Stewartile)

    Valisin videomängudes oma tegelasteks alati tüdrukud. Kui mitte muul põhjusel, siis vähemalt selleks, et häirida veidi poiste samastumist superkangelastega, nende ebahuvitavate falliliste Kamehamehadega.1 Kuskil peab olema mingisugune sisemine või traagiline viga printsess Aprikoosi tegevuses mängus „Mario Kart 64“.2 Chun-Li absurdsed kurvid ja vitu kriiskav mjäugumine igal tema hüperpornograafilise keha pöördel õhutasid veel enam mu viha poiss olemise vastu, paraku vist kõige poisilikumal moel. Ma avastasin oma…
    Juliana Huxtable
    2 minutit
  • ,

    Natuke kära – ei millestki?

    Andrei Ivanovi on võrreldud täiusliku tormiga.1 Mõeldud on seda, et Ivanov vabaneb kultuurist ja murrab traditsioone, aga metafoori võib tõlgendada ka teisiti. Viimasel ajal on nimelt nii, et igal varakevadel, kui määratakse Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindu, räägitakse enim just Ivanovi teostest, just temaga seoses polemiseeritakse ikka ja jälle auhinnastatuutide piiride ahistavuse üle. Ivanov on tõepoolest nagu mõni võimas loodusnähtus, Eesti kirjandusmaastiku viies aastaaeg.
    Seekord puhkes Ivanovi-nimeline…
    Pille-Riin Larm
    4 minutit

  • Paber sisse, raamat välja

    Digitehnoloogia pakub raamatute trükkimisel järjest avaramaid võimalusi.

    Trükifirmade hulgas on läinud viimasel ajal moodi reklaamida end POD-trükikojana. POD on inglise keelest tulnud mõiste Print on Demand lühend, mille tähendus maakeeli on „nõudetrükkimine“. Mõiste tuli kasutusele kümmekond aastat tagasi, kui turule jõudsid arvestatava efektiivsusega digitrükiseadmed. Tol ajal oli probleemiks nende kehvem kvaliteet traditsioonilise ofsettehnoloogiaga võrreldes. Nüüdseks on digitrükitehnoloogia areng hüppeliselt paranenud ja kvaliteedi osas…
    Ivar Kaselaid
    3 minutit

  • Friedebert Tuglase novelliauhinna 45. laureaadid

    2. märtsil tähistati Underi ja Tuglase kirjanduskeskuses Friedebert Tuglase 130. sünniaastapäeva ja kuulutati 45. korda välja Tuglase novelliauhinna võitjad. Tähtpäeva puhul kõneles Janika Kronberg Tuglase ja Karl Ast Rumori, kelle sünnist möödus veebruaris samuti 130 aastat, sarnasustest ja erinevustest.
    Novelliauhind antakse 1971. aastast välja igal aastal kahele autorile. Žürii koosseisus Kai Aareleid, Piret Bristol, Cornelius Hasselblatt, Karl-Martin Sinijärv ja Livia Viitol otsustas anda 2015. aastal avaldatud novelliloomingu eest auhinna Maimu Bergile novelli…
    Pille-Riin Larm
    2 minutit

  • Väike tark tüdruk taskus

    Silvia Urgase debüütluulekogu on üks neist kahest, mida olen oodanud. Teine on Berit Kaschani oma. „Siht/koha“ tutvustuses on öeldud, et seda võib võtta kui Urgase „The Greatest Hits’i“, kuid lugedes jõuab kiiresti tõdemusele, et just nimelt hitte Urgas ei kirjuta. See luule pole tormi vägev huilg, pigem tasakaalukas ning melanhool-mõtlik argipoeesia. (Tundub, et iga teist hiljuti eesti keeles välja antud raamatut saab iseloomustada sõnaga „argipoeesia“.) Paljudele…
    Sveta Grigorjeva
    3 minutit
Sirp