Kirjandus
-
Pool sajandit kirjandusmerel
Arno Oja: „Luulekeel tuleb minu juurde, kujundid hõlma all. Trükki ma noid tekste siiski ei paku. “
Hiljuti esitles artiklikogumikku „Kajaloodi vari“ ajakirjanik, teatri- ja kirjanduskriitik ning kirjandusloolane Arno Oja, kes oli lahkelt nõus kõnelema oma logiraamatust ja eesti kirjandusmerest.
Kogumikus „Kajaloodi vari“ näib varaseim kirjatöö olevat aastaülevaade „Uite ja seoseid eesti luules 1988“, mis ilmus Loomingus nr 3 1989. Luulest oled palju kirjutanud hiljemgi, samuti arvustanud proosat,…3 minutit -
Paavo Matsini romaani „Gogoli disko“ müügitöös on väike naps omal kohal.Dmitri Kotjuh / www.kotjuh.comPearu, vala!
Endine klassikute kammerteenri kammerteener tutvustab oma alkoholikontseptsiooni ning manab esile pildikesi promillidega minevikust.
6 minutit -
Kohvris, ilma paanikata
Odessas sündinud, nüüd Brooklynis elava Jelena Ahtjorskaja romaan „Paanika kohvris“ kõneleb ühe pagulaspere elukäigust Ameerikas. Pagulaste elu kirjeldamine ei ole kindlasti lihtne ülesanne. Ühelt poolt ei saa Ahtjorskaja päris mööda minna vene ja ukraina emigratsiooni ajaloost, mida on rohkelt jäädvustatud romaanidest memuaarideni, kus on juba põhjalikult käsitletud nii olmelisi raskusi kui ka kohanemispingutusi ühel või teisel maal. Teiselt poolt hingavad kuklasse teatud hoiakud ja arusaamad, mida…4 minutit -
Karm romaan Dracula ajastust
Eesti autoritelt ei ole häid ajaloolisi romaane just palju ilmunud. Viimasel ajal on olukord hakanud mõnevõrra paranema. Tundub, et eesti ajaloolise romaani traditsioon, mis sai alguse Eduard Bornhöhe ja Eduard Vilde ajal, siiski areneb. Vanema põlvkonna autoritest tuleks kindlasti nimetada Jaan Krossi, Karl Ristikivi, Leo Metsarit, Arvo Valtonit jt. Uuema põlvkonna andekamate ajalooliste romaanide autorite hulka kuuluvad Eesti Kirjanike Liidu esimees Tiit Aleksejev, kes on avaldanud mitu…5 minutit -
Tulek
Põhjatu süsimust taevas, see oli see, mis meid ootas – täna oma raamatukogus, kus seinad summutavad maailma kisa, vaatan ma järjestikuseid katastroofe nagu keegi, kes turvaliseks peetud varjupaigas tunneb põrandat vappumas, seinu värisemas, ja mõtleb, kui kaua ta veel suudab oma elu hoida: väljas tundub olevat kõik vaid pimedus.
Mathias Énard, „Varaste tänav“ (lk 199)
Umbes 25 aastat tagasi sattusin nägema filmi, mille teemaks oli hüpoteetiline aafriklaste massiline sisseränne üle…5 minutit -
Anna-Stina Treumund. Aune. Installatsioon, pigmentfoto, 2005. Seeriast „Bedtime Stories“ („Unejutud“).Anna-Stina TreumundÜhiskondlikult taunitud kooselud
Kukkusin sel suvel käeluu katki. See oli mu elu esimene luumurd. Olen alati olnud täiesti kindel, et mul ei ole vaja kellegi abi. Üpris abitu paremakäelisena, kes nüüd ainult oma vasakut kätt kasutada sai, ma enam nii ei arvanud.
Nagu tellitult räägivad…4 minutit -
Vabadus sünnib julgusest teha vigu
Ben Okri: „Looming algab kontaktist süvamõistusega ja oma pealispindse mina unustamisest.“
Kirjandusfestivali „HeadRead“ üks külalisi oli 2014. aastal ka Nigeeriast pärit briti prosaist ja luuletaja Ben Okri. Kirjanik esines toona ka kontserdisarjas „Heli ja keel“ koos helilooja Timo Steineriga ning pidas loengu Tartu ülikoolis. Eestis oldud aja viimasel õhtul jagas Ben Okri „Raadio ööülikooli“ saate mikrofoni ees mõtteid kirjanduse ja loomingu olemusest ning kirjeldas oma teed kirjanduse juurde.
1959. aastal…11 minutit -
Ühest „kuratlikust umbluujutust“
Luuletaja Mathura juhitud kirjastus Allikaäärne on viimastel aastatel toonud lugejateni mitme välisautori põnevat loomingut. Tänu Mathura tõlgetele on lugejal olnud võimalik sukelduda näiteks Nigeeria päritolu briti autori Ben Okri imelisse maailma teoses „Jumalaid hämmastades“ (1995, ee 2012) või tutvuda maoori pärimuskildudega, millest on läbi imbunud Uus-Meremaa kirjaniku Witi Ihimaera teos „Vaalaratsanik“ (1987, ee 2014). Samuti jõudis möödunud suvel poelettidele Nigeeria kirjaniku Amos Tutuola fantaasiaküllase romaani „Palmiveinijoodik“ (1952) tõlge. Tegemist on märgilise…3 minutit -
Ajad muutuvad …
Nobeli kirjandusauhinna andmine Bob Dylanile võib tunduda muutunud aja märgina, kuid Rootsi Akadeemia, kes seda auhinda jagab, ongi rajatud muu hulgas laulikukunsti seisu jälgimiseks.
1786. aastal asutas Prantsuse Akadeemiast innustust saanud kuningas Gustav III Rootsi Akadeemia. Kuningas koostas suuremas osas ka akadeemia põhikirja, millega seadis vastloodud institutsiooni esmaseks ülesandeks kanda hoolt rootsi keele korrastamise eest, et hoida ülal keele puhtust, väge ja ülevust (renhet,…4 minutit -
„Minu kass Jugoslaavia“ ja teised edulood
Mõned tähelepanekud Soome multikultikirjanduse kohta
Iraaklane Hassan Blasim, sakslane Roman Schatz, slovakk Alexandra Salmela, somaallane Nura Farah, venelane Zinaida Lindén ja albaanlane Pajtim Statovci. Ses nimekirjas on vähemalt sada nime. Mis neid ühendab? Nad on kirjanikust immigrandid, kelle uus kodumaa on Soome. Millest nende kirjutatud teosed meile räägivad? Vaatame lähemalt.
Soomlastest ja immigrantidest, missioonitundega
Alustan kahest sisserändajast kirjanikust, kelle taust ja looming erinevad nagu tuli ja vesi. Roman Schatz (sünd 1960) on rääkinud oma…8 minutit
