Kui pealinlane leiab tähenduslikkust ja erakordset elamuslikkust steriilsetes lennujaamades jalutamisest,1 siis tundub see kahtlemata pentsik ja snooblikki, võrreldes näiteks Mehis Heinsaare räämas, „raskete maastike“ otsimise ja neil rändamistega, samuti Setu- ja Võrumaa rägus nurgakestes hulkumistega. Noid nurgakesi on viimastel aastatel intensiivselt kaardistanud Heinsaare kõrval teine erakkondlane ja samamoodi juba pikaaegne Menu-kirjanik Lauri Sommer. Kontrast on võimas, vastasveerult seiratuna kätkevad kõik need uitlemise (mitte)kohad omal kombel eksootilisi…
Andris Feldmanis: „Praegune tehnooptimism võib ühel hetkel moonduda hoopis võõristuseks tehnoloogia vastu.“
Andris Feldmanis on viimasel ajal jäänud silma stsenaristina nii teles kui filmis, olles muu hulgas koos Livia Ulmaniga ka mängufilmi „Teesklejad“ käsikirja autoriks.1
Nüüd on ta valmis saanud oma esikromaani, ulmeka „Viimased tuhat aastat“, mis on juba leidnud ka ametlikku tunnustust: 23. novembril tehti teatavaks Betti Alveri kirjanduspreemia laureaadid, parimad debüüdid olid Feldmanise ulmeromaan…
Selgunud on tänavused Ants Orase nimelise kirjanduskriitika auhinna kandidaadid.
Läheneb teise Ants Orase nimelise kirjanduskriitika auhinna väljakuulutamise päev. Žürii koosseisus Johanna Ross, Indrek Mesikepp, Tõnis Parksepp, Kajar Pruul ja siinkirjutaja valis 2016. aasta kriitikaauhinna kandidaatideks järgmised arvustused:
Heli Allik, „Kivi, paber, käärid. Kolmas vorm“ (HAPKOMAHi dokumentaalproosaraamat „Kuidas minust sai HAPKOMAH ja lisaks kõik lood Nihilist.fm’ist“, Vikerkaar 2016, nr 7-8),
Tiit Hennoste, „Kilpkonna kaunistamine kalliskividega. „Marie Underi „Sonetid““, dekadentsiajastu loid…
Möödunud laupäeval lahkus meie hulgast viljakas kirjandus- ja teatriteadlane ning kriitik Ülo Tonts.
Ülo Tonts sündis Valgamaal Laanemetsa talus põllutööliste pojana, õppis Hargla ja Laanemetsa algkoolis ning lõpetas Valga I keskkooli. Tartu ülikooli ajaloo-keeleteaduskonnas õppis ta aastail 1949–1954, lõpetades selle eesti filoloogina. Seejärel oli ta õpetaja Tartu II ja VIII keskkoolis.
1957. aastast peale hakkasid ajakirjanduses ilmuma tema kirjandus- ja teatriarvustused ning 1960. aastast oli ta üha enam seotud teadustööga: esmalt…
Pean tunnistama, et sajandi müüduimat raamatut ma lugenud ei ole. Seega ei oska võrrelda, kas praegune n-ö jätkuraamat on kõvem purakas või mahedam üllitis kui „Musta pori näkku“. Kaldun siiski arvama, et toone on maha keeratud 100%, sest midagi põrutavat eluloolisest eneseabiõpikust, nagu autor on uue raamatu tituleerinud, õigupoolest ei leia.
Mihkel Raua „Kus ma olen ja kuidas sina võid palju kaugemale jõuda“ on üles ehitatud tõesti eneseabikirjanduse…
Mul olĺ kõrra sääne ammõt, et olli kõgõ yyse tu massinaga mõtsah, teat. Tavalidsõ oransi Harvesteriga. Olin ehituse pealt sinna yle läinud, kui koht vabanes. Veoka load olemas, natuke praktikat ja kraana juhtimine ära õppida, siis toimis. Raha oli sellel tööl hea ja mõni tellija maksis veel lisa kah, kui kähku tehtud said . . . . Puudega seda pappi ikka tuli.
Ja oli seal töö juures selline asi. Yks rikas…
Vanasti tavatseti öelda, et poodu majas köiest ei räägita. See on viisakus. Ei ole vaja õnnetute inimeste haava osatada, ammugi sinna oma räpaseid sõrmi toppida. Isegi fakt, et enesetappu ei ole meie kandis kunagi vastuvõetavaks peetud, ei anna õigust õiendada. Ehkki kadunuke tegi enam-vähem kõigi ellujäänute arvates läbinisti vale valiku, ei mainitud tema lähedaste kuuldes isegi mitte köit, rääkimata siis sellest, et hakataks teda – ja temaga…
Kaur Riismaa värskeimal luulekogul „Soekülm“ on kaks korda nii palju ümbrispaberit ning neli korda nii palju võimalikke ümbrispaberikujundusi kui raamatutel harilikult. Vastavalt lugeja soovile volditav ümbris võimaldab valida küll samade motiividega, ent mitmesuguste värviskeemide ning kontrastsusega kujunduste vahel. Ometigi – eks viita…
Mu kahemõtteline kuulsus
On kahemõtteline mitte selle pärast,
Et ausse valesti ma tõstet
Mitte mu talendi järgi . . . .
Vaid kuna ilmne väljakutse
Ja tinglikkus on minu värssides?
Ja palju kirbeid üllatusi
Kapriisitsevais sõnades?
Igor-Severjanin, „Kahemõtteline kuulsus“
Tänapäeva eesti, aga isegi vene lugeja tunneb Igor-Severjanini (1887–1941) loomingut suhteliselt halvasti. Omal ajal luuletajate kuningaks kroonitud autori luuletustest tuntakse praegu parimal juhul ära igihaljas „Ananassid šampanjas“ või palju kära tekitanud „Geenius“, kus luuletaja viskab lugejatele ilma igasuguse tagasihoidlikkuseta näkku,…
Olin positiivselt üllatunud, kui kuulsin, et ilmuvad Jim Ashilevi armastuskirjad teatrile. Küll aga ei ole tegu poeetiliselt ülevoolavate wertherlike „oh, armsam, kui sa mind ei armasta, siis tapan end“ laadi läkitustega. Akside vahel kasvanud lapsena olen näinud korduvalt, et üks tunne valdab ühel hetkel peaaegu iga näitlejat või teatritegijat – mis mõte sellel kõigel üldse on? Sõlmitud igavene abielu on karile jooksnud, kõik on rämps ning on kaks,…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
Kaur Riismaa (vasakul) ja Karl Martin Sinijärve luulelaadis võib näha konflikti, aga ka eesti luule mitmekesistumist. Dialoog on igal juhul sündinud!Rahel / Wikimedia Commons, Dmitri Kotjuh / www.kotjuh.com
