Kirjandus
-
Üks roll
Eesti kirjanduse väli uueneb jõudsalt. Paljud algatused ei olegi põrganud märkimisväärsetele takistustele – küllap ütleb see midagi rõõmustavat ühiskonna vaimse olukorra kohta. Näiteks: hästi on käima läinud kirjanikupalga projekt, äsja loodud Tallinna Kirjanduskeskus annab loodetavasti uue hoo Eduard Vilde ja Tammsaare muuseumile, enam on väärtustama hakatud toimetajaid, kriitikuid, mõttekirjandust.
Ka Tartu saamine UNESCO kirjanduslinnaks 2015. aastal oli sündmus, mille virgutavat mõju Tartu ja Eesti kirjanduselule saame lähiaastail kindlasti…3 minutit -
Nõukogude luule must auk
Nõukogude kirjandusele, eriti luulele, on saanud osaks halastamatu ja osalt teenimatu saatus. Pärast pikka perioodi, mil upitati ühtesid ja vaikiti maha teised, on paljude omaaegsete inimhingede inseneride teosed leidnud koha prügikastis. Parimal juhul heidetakse nende autorite üle põlastusega pooleks nalja: kuidas…5 minutit -
Tsensor minus eneses
Poliitkorrektsuse juurutamise asemel piisab lihtsast inimlikust viisakusest ja sisemisest kultuurist.
Tsensuuri teema ületab aeg-ajalt ikka uudisekünnise. Nõukogude unelaadsest elust ja tsensuuri panusest sellesse on möödunud kümnenditel raamatu mõõtu uurimusi kirjutanud Kaljo-Olev Veskimägi, Enno Tammer, Maarja Lõhmus ja Gennadi Muravin, lisaks on ilmunud mitmesuguseid almanahhe ja erinumbreid ja peetud konverentse. Viimati pääses Loomingu Raamatukogu juubeldamise tähe all trükki Arvo Krikmanni vanasõnakogumik, millest saab igaüks oma järeldusi teha,…5 minutit -
Oodates Loomingu Raamatukogu 500. sünnipäeva
Sõnavõtt Loomingu Raamatukogu 60. sünnipäeva banketil 19. jaanuaril 2017 Tallinnas Õpetajate Majas
Oo, õilsaimad Loomingu Raamatukogu toimetajad! Oo, pidulised!
Kasutan harukordset võimalust, et õnnitleda ja tervitada Loomingu Raamatukogu kõigi Emajõe Ateena, UNESCO kirjanduslinna luuserite nimel! „Luuser“ on mõeldud tähenduses, nagu see esineb 1964. aasta „Kreeka kirjanduse antoloogias“, nimelt ’ringiluusija ehk flanöör’.
Flaneerimine on teatavasti igasuguse vaimuelu, teaduste ja kunstide õitsemise esmaseid tingimusi. Selgelt on seda väljendanud prantsuse…3 minutit -
Uus – Tallinna Kirjanduskeskuse hea algus
Kirjutasime mullu 22. aprillil A. H. Tammsaare ja Eduard Vilde muuseumi kafkalikust absurdist, kui nende külastusaegu aina vähendati ja eelarvet kärbiti. Nüüd ei kuulu need muuseumid enam Tallinna Linnamuuseumi koosseisu, vaid on osa jaanuari alguses loodud Tallinna Kirjanduskeskusest. Muutusest räägib Tallinna keskuse juht Maarja Vaino.
Mis see Tallinna Kirjanduskeskus õigupoolest on? Kes sinna peale kahe kirjanikumuuseumi veel kuuluvad ja millega keskus tegelema hakkab?
Tallinna Kirjanduskeskus on loodud mõttega,…2 minutit -
Uku Masingu esimene väike luuleraamat
Kui kellelgi on soov anda läbilõiget, peamist, olulisemat jne – need inimesed tuleks Uku Masingu valimiku tegemisest eemale hoida.
Uku Masingu luuletajasaatusel on ainulaadne käekäik – kodu-Eesti avalikkuse ette tuli ta „Luule“ kuue köitega. Kui mitte arvestada raamatuna haruldast debüütkogu 1935. aastast, samizdat’i paljundusi ja paguluses ilmunud ning nõukogude ajal Eestis üliharuldast seitset luuleraamatut ja lõpuks Loomingu Raamatukogus 1988. aastal üllitatud pealesõja-aegset debüütraamatukest „Ehatuule maa“. Viimases sünteesitakse tulevase…8 minutit -
Tsoon – pühamu või vanakraamiladu?
Strugatskite „Väljasõit rohelisse“ on süžee põhijoonte poolest tundmatu maa koloniseerimise lugu. Kuigi Tsoonis viibitakse raamatu vältel napilt, keerleb kogu tegevus selle ümber.
Arkadi ja Boriss Strugatski kultusliku jutustuse kordustrüki ilmumine on sündmus, mis ei tohiks jääda ulmehuviliste siseasjaks. Kuigi raamat on iseenesest väga tugev ja mitmekihiline, on sellest kujunenud Strugatskite loomingu kuulsaim verstapost1 arvatavasti tänu intertekstuaalsetele seostele Andrei Tarkovski filmiga „Stalker“…9 minutit -
Kahe elava klassiku lühivormid
Võrrelda Jiří Žáčeki ja Helle Laasi valmide või killukeste raamatut on igati mõistlik, sest mõlemad autorid on paljuski sarnased. Ning eestlase mõtteterad või targutused, nagu ta neid ise nimetab, ei jää palju tõlgitud ja müügieduka tšehhi tarkusele milleski alla. See üllataski ja pani neid ristamisi vaatlema.
Jiří Žáčeki „Valme“ on tema kodumaal müüdud müstiline kogus, nii 800 000 eksemplari (tõsi, tuleb silmas pidada, et raamat on koolis kohustusliku…2 minutit -
Vanameister ja novellivabrik
Roald Dahl tõestab, et arvamus, nagu jaguneks kirjandus lastekirjanduseks ja õigeks kirjanduseks, ei pea paika.
3 minutit -
Värske Rõhu värske veri
Uue kriitikatoimetaja Hanna Linda Korbi käe all saavad senisest rohkem tähelepanu tõlkekirjandus ja teatriga seotud tekstid.
Sellest aastast on noorte kirjandusajakirja Värske Rõhk kriitikatoimetajana ametis Tartu ülikooli eesti kirjanduse magistrant Hanna Linda Korp. Tõnis Parksepa mantlipärija uurib oma magistritöö tarvis Erakkonna rühmituse nelja autori (Lauri Sommer, Aare Pilv, Kristiina Ehin, Kalju Kruusa) loomingut. Arvustusi on ta avaldanud Värskes Rõhus, Eesti Ekspressis ja Müürilehes.
Mida uut…3 minutit
