Toeta

Kirjandus

  • Tiit Tarlap 13. XI 1954 – 24. II 2017

    Me võitleme, joome ja naerame, kuni lõpuks me haihtume põrmuks. Ei kellestki rohkem jää järele kui rajake tähetolmus.
    Sel’ rajake silma ei hakkagi, kes vaadata täpselt ei oska. Nii näinud on seda vaid vähesed, kes ära ei lasknud end osta.
    Need Tiidu viimaseks jäänud raamatu, 2016. aasta lõpus ilmunud „Rajake tähetolmus“ motoks olevad luuleread sobivad vahest kõige paremini iseloomustama ka meest ennast. Meest, kes ei andnud alla. Kel…
    2 minutit

  • Virve Krimm 14. I 1938 – 5. III 2017

    Ilukirjanduse tõlkijate seast on lahkunud üks teenekamaid ja staažikamaid. 2016. aasta Eesti Kultuurkapitali tõlkeauhinna nominentidest kolm oli Hiiumaalt, nende hulgas ka Virve Krimm, kes kahjuks ei jõudnud pidupäeva ära oodata. Tuli lahkuda oma unistuste kodust Käina vallas.
    Virve Krimm sündis Järvamaal Lehtse vallas, käis Läpi ja Lehtse koolis ning lõpetas Kehra keskkooli 1956. aastal. 1965 lõpetas ta eesti filoloogina Tartu ülikooli. Pärast kolme kohustuslikku tööaastat Tallinna tehnilise erikutsekooli eesti keele ja…
    2 minutit
  • Minge metsa!
    Tõnis Tootsen palub jõuluvanalt rohkem psühhedeelset polüvalentsust.
    Jaan Tootsen

    Minge metsa!

    Tõnis Tootsen: „Inimkeel on looduse keelepuus vaid tilluke oksaraag, kandku või õit, ja jube kahju, et neis niitpeentes jätketes särtsuvad sisutud sädemed võivad süüdata kogu puu …“

    Pille-Riin Larm
    5 minutit
  • Üks laps, kaks keelt
    Kaljo Põllu. Mängutuba. Assamblaaž, tempera, puit, plastmass, 1967. Eesti Kunstimuuseum.
    ,

    Üks laps, kaks keelt

    Kas eesti lasteaiad on vene lastele tõesti nii kohutavad?

    Mihhail Trunin
    6 minutit

  • Kas omariikluse ja kultuuri üheaegne hoidmine on liiga suur koorem?

    Saanud kutse osaleda Eesti Rahvusraamatukogu seminaril „Kas emakeelele lüüakse hingekella?“ (14. III), panin ma vastava teate oma Facebooki sooviga saada sealsetelt sõpradelt, jutumärkidega või mitte, kommentaare ja mõtteid. Eriti ei saanud. Ehk paar mürgist märkust, et mingi vene nimega tüüp, võõrelement, ennustab taas eesti keelele kadu. Hoolimata sellest, et seminari pealkiri on korraldajatelt, mitte minult.
    Sõnumit loetakse ja tõlgendatakse, lähtudes sõnumi saatja nimest. Kui Yana Toom ütles…
    Andrei Hvostov
    5 minutit

  • Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhinnad 2016

    Ilukirjanduslik proosa
    Mait Vaik, „Meeleparanduseta“
    Luule
    Vladislav Koržets, „Laulud või nii“
    Näitekirjandus
    Paul-Eerik Rummo, „Taevast sajab kõikseaeg kive“
    Esseistika
    Hasso Krull, „Mõistatuse sild“
    Vabaauhind
    Tõnis Tootsen, „Esimene päev“
    Laste- ja noorsookirjandus
    Aino Pervik, „Hädaoru kuningas“
    Ilukirjanduslik tõlge võõrkeelest eesti keelde
    Riina Jesmin – Norman Manea romaani „Huligaani tagasitulek“ ja Mateiu I. Caragiale romaani „Curtea-Veche kuningad“ tõlked rumeenia keelest
    Ilukirjanduslik tõlge eesti keelest võõrkeelde
    Merike Lepasaar Beecher – Jaan Krossi romaani „Kolme katku vahel“ I osa tõlge inglise keelde
    Mõttekirjanduse…
    1 minut

  • Diagnoosi trotsiv loovus

    Gustav Suitsu luuleauhinna pälvis Tõnis Vilu luulekoguga „Kink psühholoogile“.

    Üks eesti kirjanduse mõjusamaid haigusnarratiive, Valev Uibopuu „Janu“ (1957), on mõningatele autobiograafilistele elementidele vaatamata ennekõike fiktsionaalne teos. Omaeluloolisuse, uussiiruse ja pihtimuskirjanduse laines võib aga üha märgata ka niisuguseid mõnele diagnoosile üles ehitatud lugusid, mida kannab varjamatult dokumentaalne, autobiograafiline moment. Olgu näiteks siis Irja Kassi „Kuidas ma lähen“ (2008), autori surma tüüriva rinnavähi põdemise lugu, ja…
    Brita Melts
    7 minutit
  • Palju häid vastuseid
    Teoloogi ja tõlkija Kalle Kasemaa arvates on tegelikkus alati rikkam kui kirjandus ja film. Pildil Kasemaa 1998. aastal Itaalias Monreale katedraali sisehoovis.
    Erakogu

    Palju häid vastuseid

    Kalle Kasemaa: „Meil peaks ikkagi olema Eesti riigivalitsejate tasandini välja aim sellest, et oleme osa Lääne-Euroopa kultuuriruumist ja see kultuuriruum on olemuselt kristlik.“

    Anu Põldsam
    14 minutit
  • ,

    Keegi ei jää auhinnata

    Kuidas teha nii, et ei jäädaks ilma lugejaist?
    On olnud aegu, kui kirjanikud jõudsid õige sageli naljakülgedele, ja mitte autorite, vaid objektidena. Sageli ei olnud see nende enda süü, vaid seotud rahajagajate või auhindajate rabedate otsustega. Eduard Laugaste raamatust „Eesti kirjandus karikatuuris“ (1939) saab sellest kõigest lugeda, ka veebis, ja mõtiskleda, kas ja mil määral on nüüdseks muutunud kirjaniku renomee ja kirjandussündmuse uudisväärtus ning paika loksunud kirjanduse…
    Pille-Riin Larm
    3 minutit

  • Eesmärk pühendab abinõu

    Machado de Assisi 1882. aastal ilmunud jutustus „Hulluarst“ on universaalne teos. Sellel, et tegevus toimub enam kui sajand tagasi eksootilises Brasiilias Itaguaí provintsilinnas, ei ole suuremat tähtsust. Tegu on pesueht moodsa düstoopiaga, kuhu on kondenseerunud aegadeülene elutarkus. Kuigi järelsõnas nimetatakse raamatu satiiri peamiseks objektiks progressiusku ja teaduse kõigest muust ülemaks seadmist, on tõlgendamisvõimalused märksa avaramad, nagu väärt tekstidel ikka. Suurte teemade tiiva all kõlavad mitmehäälse koorina…
    Made Luiga
    4 minutit
Sirp