Steven Vihalem romaani järgi ei haaranud ma mitte seetõttu, et oleksin suur ulmekirjanduse austaja, vaid sellepärast, et kui teda lugemas kuulsin, avaldasid mulle muljet autori sorav jutustamisstiil, kiiresti liikuv narratiiv, lugeja ootustega mängimine ning põnevad tegelased. Pilt aeglaselt ülespoole roomavast liftist on mul siiamaani silme ees. Siiamaani mäletan uste avanemist, viirukilõhna ja maani rastapatsidega vanameest.
Steven Vihalemi nimi ei ole luulehuvilistele võõras: ta on juba paar aastat…
Jaan Undusk näitab veenvalt, kui võimas on klassikalise filoloogia ja teoloogiliste teadmistega varustatud kirjandusteadus.
Jaan Unduski tekstide lugemine on õpetlik väga mitmes mõttes. Esimesena torkab silma teatud graviteetne tasakaalukus ehk põhimõte, et hea kirjandusteadlane avab kirjutajad ning kirjutatu võimalikult laia diapasooniga: religioossest või pühakirjaga seotud interpretatsioonist kuni moodsate mõtlejateni või siis isiklikest kohtumistest ja suhtumistest kuni ajaloolis-museaal-baroksete faktideni. Ütlen kohe, et paljutki, mida Undusk…
17. mail täitus 100 aastat kirjandusrühmituse Siuru loomisest. Rühmituse revolutsioonilisus seisnes mitte ainult esteetilise lipu tõstmises, vaid ka poliitilises eesmärgis: üles poliitilise ja kultuurilise iseseisvuse poole!
hakkas tunduma, et
Prantsusmaa kah
tahab kedagi teist
et mina ei kõlba enam
eesti poiss
kuigi õppisin veinid
keele
kuigi leidsin sõbrad
aga
vanamees käras: Baltimaid pole meil vaja!
vanamoor lärmas: võõrad välja!
ja üks sõber hääletaski
vanamehe poolt
siiski üks noorem lipsuga
uskus
et Euroopa pingutatud kuue
maneeride
paksenenud bürokraatide
Exceli tabelite varju
on ununenud midagi ilusat
üks idee
vist on veel
alles
ta ütles lahti hädast ja kärast
kinnitas: on lootust
kui tahame
66%
Beethoveni saatel
Lähme!
aga kas jaksame, aga kui kaua?
En Marche!
pudel paremat Burgundia veini
säilib
veel viis aastat
vähemalt
ehk isegi läheb paremaks
Kui saja aasta pärast tahetakse saada täiuslikku pilti sellest, mis mõtteid mõtles ning mida tundis XXI sajandi alguse haritud ning iseseisev naine, tuleb lahti lüüa kõik Kärt Hellerma proosa-, luule- ja esseeraamatud, kõnelemata luulekogudest. Olgu öeldud, et iga uus raamat täiendab eelmist. Kirjanduses on prosaisti ja esseistina kanda kinnitanu pöörang luulesse alati erandlik nähtus. Siinkohal võiks küsida: kus on murdepunkt?
Hellerma tuli kirjandusse 1990ndate alguses, avaldades paar juttu…
Käes on maikuu ainukordne nädal, kui Eestis ei toimu ühtegi kirjandusfestivali. Tartu „Prima vista“ lõppes eelmisel nädalal ning Tallinna „HeadRead“ on valmis uuel nädalal alustama. Mõlemat festivali on linnapildis nende toimumise ajal ka näha ja kuulda, eriti „Prima vistat“, mille kodulinn…
Kristiina Ehin: „Ilus on mõelda inimestele, kes tänapäeval ikka raamatuid ilmutavad ja loevad ja vaimustuvad. Eks need ole ka imelikud vastuvoolu ujujad ja ulmikud.“
Vajame dialoogi makedoonia, horvaadi, slovaki, sloveeni jm kirjandusega märksa enam, kui meie praegune, tugevalt anglofiilne kirjandusmaailm meile pakub.
Neil päevil külastab Eestit makedoonia luuletaja ja literaat Nikola Madzirov. Külaskäik langeb kokku tema luulekogu „Valgus ja tolm“ ilmumisega, mida autor esitleb siin koos raamatu tõlkija Carolina Pihelgaga. Raamatu on välja andnud kirjastus Kaksikhammas, veel üks uus Eesti väikekirjastus (või isekirjastus?). Enne kui analüüsida Madzirovi luulet, peatungi…
Meie peres toob iga uus Kristiina Ehini teos elevust. Ei Jan Kausi uus raamat, ei Triin Soometsa, ei Jürgen Rooste, ei kellegi teise teos too sellist elevust meie majja kui Kristiina Ehini oma! Siis me ootame kõik järjekorras, vahel ostame mitu raamatut, sest ei jõua ära oodata, millal teine raamatu läbi saab. Öösel loeme, et teistele ka anda järgmisel päeval. Nii oli „Paleontoloogi päevaraamatuga“, nii oli…
Ajalugu, minevik, mälestused – nende teemadega puutume Hando Runneli raamatus palju kokku. Eeskätt kõneletaksegi möödunust. Minevikust tuleb kõnelda mitmel põhjusel. Siis, kui seal on midagi kiiduväärset, hinnalist, mis ei tohiks meelest minna. Või juhul, kui seal on aset leidnud kaalukad sündmused, millest oleks tarvis õppida. Umbes nii mulle lugedes tundus.
Barbaarsus, rumalus, segadus, argus, salatsemine, vägivald, valu, julmus, võim, alaväärtustamine, hirm, sundimine, negatiivne, väline, tsensuur, süngus, passiivsus, kannatus,…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
Kristiina Ehini „Kohtumiste“ taga on argimütoloogilised hetked.Alar Madisson / Eesti Kirjandusmuuseum
