Toeta

Kirjandus

  • Quo vadis, Euroopa? Quo vadis, Eesti?

    Michel Houellebecqi ebaveenev resignatsioon ja Mihkel Muti melanhoolne antifanaatikum

    Küllap on Michel Houellebecqi „Alistumine“ (edaspidi A) ja Mihkel Muti „Eesti ümberlõikaja“ (EÜ) Eestis ajakirjanduses kõige kajastatumad möödunud aasta kirjandusteosed, mistõttu ei hakka ma siin sisu tutvustavat ülevaadet andma, vaid eeldan, et lugejal on see juba teada. Vaimuilma fragmenteerumise ja kõlakambritesse sulgumise ajastul on väga vajalik, et oleks kas või mõnedki teosed, mida on lugenud võimalikult paljud…
    Mihkel Kunnus
    11 minutit

  • Korter nr 22 ja 9. rajoon

    Kuidas peaks käituma inimene, kes tajub kõige allakäiku ja endagi osa selles?

    Arvustus on kirjutatud monarhistlik-traditsionalistlikust vaatepunktist, mis võib moodsat lugejat häirida.
    Mutt, Kott ja Evola
    Lugedes ja kuulates Mihkel Muti hiljutisi ülesastumisi küll ühiskonna kasvava infantiilsuse või haritlase väärikuse teemadel, on olnud temaga üldjoontes raske mitte nõustuda. Võiks öelda, et Mutt on üks väheseid eesti intellektuaale, kes üritab keset vaimset ja poliitilist segaputru mingit…
    Paavo Matsin
    7 minutit
  • Stardikomplekt meemimaailma
    Killuke Põlva meemide voost.
    www.facebook.com/polvameemid

    Stardikomplekt meemimaailma

    Selline on tulevik, mida liberaalid tahavad.

    Silvia Urgas
    5 minutit
  • Kas me sellist lastekirjandust tahtsimegi?
    Eelmisel aastal võitis Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia laste-kirjanduse kategoorias Piret Raud, tänavu Aino Pervik.
    Dmitri Kotjuh / www.kotjuh.com

    Kas me sellist lastekirjandust tahtsimegi?

    Algupäraste eesti lasteraamatute küllust on hakatud probleemiks pidama. Kas muretsemiseks on ikka põhjust?

    Jaanika Palm
    9 minutit

  • In memoriam Enn Vetemaa

    Enn Vetemaa
    20. VI 1936 – 28. III 2017
    Lahkunud on Enn Vetemaa. Tema kohta on aegade jooksul korduvalt öeldud: mees nagu orkester. Enn Vetemaa oligi üks säravamaid ja särtsakamaid loojaid nende seas, kes eelmise sajandi kuuekümnendail Eesti kirjandusse, kunsti, muusikasse, teatrisse ja kinomaailma tulid või koguni tungisid. Tegemist oli põlvkonnaga, kes oskas ära kasutada Nõukogude impeeriumi üürikese sulaperioodi ja kes selle natuke leebema ajastu lõppedes enam ei…
    2 minutit
  • Umbluukamber
    Kaader Jean-Jacques Annaud’ filmist „Roosi nimi“ (1986), pildil Sean Connery peaosas.
    ,

    Umbluukamber

    Kui Tartu ülikooli raamatukogu on vähemalt poolteist aastat lihtsalt suletud, tähendab see korvamatut puudujääki mitme aasta tudengite hariduses.

    Pille-Riin Larm
    3 minutit
  • Tõlkekirjandus teeb uut ja vana

    Tõlkekirjandus teeb uut ja vana

    Tõlke-lastekirjanduses jätkusid sarjad, ilmusid järjed, avaldati kordustrükke ja juba tõlgitud teoste uusi tõlkeid, kuid uudseid teemasid ja vaatenurki oli vähe.

    Krista Kumberg
    7 minutit

  • Kuidas kord maailma ehitati

    Olen alati mõelnud, kui hea oleks olla vana luuletaja. Kirjutatud on mitmeid köiteid luuletusi, välja on antud valimikke, kogumikke. Need sisaldavad algusaja otsinguid, parima aja tippluuletusi ja hilisema aja langusi. Küll oleks hea alustadagi tagantpoolt. Lõpust. Jätta kehvad luuletused kõrvale, unustada need ja panna kokku vaid paremik. Ja öelda, et selliseid ma kirjutasingi, need on kõik, mis ma elu jooksul kirjutasin. Aga ei. Luuletee on nagu…
    Andrus Kasemaa
    4 minutit
  • Igavene ärasõit
    Rumeenia kirjanik Norman Manea (1936), kellele ennustatakse Nobeli kirjandusauhinda. Tema romaani „Huligaani tagasitulek“ ning Mateiu I. Caragiale romaani „Curtea-Veche kuningad“ tõlke eest pälvis Riina Jesmin Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhinna.
    Mattias Blomgren / Wikimedia Commons

    Igavene ärasõit

    Kas pole lõpuks ausus totalitarismi surmavaenlane?
    Norman Manea1
    Norman Manea „autobiograafia“ jõudmine eesti keelde on kirjanduslik suursündmus, nii nagu Riina Jesmini tõlked ikka. Ameerikas elava, ent oma emakeeles kirjutava kirjaniku teos ilmus 2003. aastal. Kümme aastat hiljem, ingliskeelse uustrüki kiiluvees, esitas Rumeenia Kirjanike Liit…
    Siim Lill
    4 minutit

  • Keele nõiduslik mõju

    Sõnumise ja algkeele otsinguil

    Nõidusest kõnelemisel on põhihäda keelekasutus, mis mõeldud ratsionaalse ning faktipõhise maailma kirjeldamiseks. Lääne kultuurisfääris on maagia ning too teine ilm taandatud sümboli tasandile, mis tähendab, et suur hulk infot on pakitud kokku lühikeseks ning vihjavaks märgiks, justkui RAR-failiks, mille lahtipakkimisel saame kätte laiema pildi. Seda võib võrrelda ka liiklusmärgiga, kus pikkade, väljakirjutatud lausete asemel annavad juhiseid sümbolid, mida teadvus suudab haarata…
    Mikk Pärnits
    5 minutit
Sirp