Vladislav Koržets: „Mentaalselt elame ikka veel keskajas. Üha keskajamaks ta kohati läheb, eriti inimestel, kellel puudub vahetu kontakt loodusega, ürgtegelikkusega, primaarse olemasoluga.“
Tavalised algussõnad: lahkus pärast pikka rasket haigust – need oleksid võimalikud ka Hans Luige puhul, just niimoodi see oli. Aga ometi tundub õigem, kui ütleme teisiti: pärast pikka, keerukat, sündmusrohket, püüdlustest ja saavutustest tulvil elu lahkus 13. augustil 2017 Hans Luik, proosakirjanik ja dramaturg, stsenarist ja kirjastaja, Luikede dünastia tala.
Sündinud 26. märtsil 1927, kasvades Eesti Vabariigi edukas perekonnas, sai ta juba poisipõlves aimu sellest, et ainult…
Eeva Park: „Õnn on midagi, mis tuleb lihtsalt ära tunda ja suureks mõelda.“
12. augustil peeti Võtikveres kirjandusküla päeva alapealkirjaga „Kirjanduse ilu, haldusreform ning Soome juubel“. Võtikvere kirjandusauhinna, Elise Rosalie Auna nimelise tunnustuskirja pälvis Eeva Park. Varem on selle saanud Leena Kurvet-Käosaar ja Ly Seppel. Uurisin värskelt laureaadilt auhinna, tema teoste ja tegemiste kohta.
Olete varemgi saanud mitu kirjaniku nime kandvat auhinda: novelli „Juhuslik“ on tunnustatud…
„Sadam“ mõjub Eda Ahi seni tõsiseima ja mõtlikema, kohati koguni melanhoolse raamatuna.
Esikkogu järgses intervjuus toonitas Eda Ahi mänglevuse ja lõbususe tähtsust oma loomingus.1 Tollal raamis sellist loomekäsitust tabavalt ainuüksi luulekogu pealkirjaga kehtestatud kujund: maskiball, mis lubas korraga elegantseid ja õrritavaid pöördeid nii temaatikasse, meeleollu, tähendustesse kui ka poeetilistesse võtetesse ja vormi, aga iial mitte üheselt kerget nalja ja naeru. Ahi lustlik mänglevus…
Ben Highmore: „Kui tahame, et rahvas oleks demokraatiasse kaasatud mitte ainult nelja aasta tagant, vaid iga päev, siis tuleb leida viise, kuidas ta oma olukorda, lootusi ja unistusi paremini mõtestaks.“
Juuni lõpus toimus Tartus mänguasjamuuseumis ja kirjandusmuuseumis sümpoosion „Kodukujutlused Nõukogude Eestis: kultuuripraktikad ja inimkogemuse ainutisus“. Teadusliku aruteluvormiga eksperimenteerinud plenaarettekande pidas Briti kultuuriuuringute juhtivaid teadlasi, Sussexi ülikooli professor Ben Highmore.
Prof Highmore oli lahkelt nõus jagama oma…
Armin Kõomäe novellikogu „Minu erootika saladus“ saaks muusikaalbumina päris korraliku skoori.
USA päevaleht Wall Street Journal kirjutas hiljuti meeskirjanikest, kes olid avastanud, et naispeategelasega psühholoogiliste põnevike populaarsuse laineharjal surfamiseks tasub võtta endale sooneutraalne kirjanikunimi.1 Žanri viimase aja tuntuimateks näideteks on kinolinalegi jõudnud Gillian Flynni „Kadunud“ ja Paula Hawkinsi „Tüdruk rongis“. Flynn ja Hawkins on küll pärisnime alt kirjutavad naisautorid, kuid sooneutraalse pseudonüümi puhul…
Esimene kohtumine loeb. Minu esimene kohtumine Siim Paukliniga – tema luuleridade kujul – toimus Tallinna Viru keskuse Rahva Raamatus varakevadel. Lehitsesin Pauklini teist luulekogu „Viis ürgelementi ja koer“, ja mind rabas üks luuletus: okastraataed hoiab / kullerkupud / kullerkuppudest lahus (lk 51). Siiamaani kummitab. Metsik, võimas okastraadine luuletus. Olen Pauklini haikudest ja haikulikest luuletustest koosnevat kogu lugenud juba mitmeid kordi ja ikka tegelikult selle üheainsa luuletuse pärast.
Tundub, et Pauklin…
Siim Pauklin: „Teadlasena püüan mõista, kuidas inimene ja maailm toimib. Sama eesmärk on mul ka ilukirjanduslike tekstide puhul.“
Siim Pauklin (1982) on huvitav nähtus eesti kirjanduses. 2011. aastal ilmunud debüütkogule „Aheldatud Jõgeva“, mis oli ka Betti Alveri nimelise kirjandusauhinna kandidaat, järgnes pikk vaikus. Nüüd on aga Pauklinilt korraga ilmunud luulekogu „Viis ürgelementi ja koer“ ning segažanriline raamat „Ahela ots ehk Jooksus inimene“.* Mõlemas…
Jüri Kolgi „Roheline suits“ ei ole (mosaiik)romaan. Tegu on meie ühe isikupärasema kirjaniku teravmeelse raamjutustusega.
Nii: Jüri Kolk, „Roheline suits“. Kartes rikkuda avastamisrõõmu, ei taha loo sündmustiku ja sisu kohta öelda rohkemat, kui et selleks on üks kummaline pantvangistamine Vatikanis ja sellega otseselt või kaudsemalt seotud isikute reaktsioonid, mõtted ja käitumised. Sündmustikku ise on pigem vähe ja keskendutud on rohkem tegelaste sisemaailmas toimuvale.…
Indrek Kofi loomingut läbiv joon on autori ilmumise ja kadumise, säramise ja varjul olemise dihhotoomia.
Indrek Koff on fenomen – seda nii sõna eesti keeles juurdunud tähenduses (haruldane nähtus, ebatavaliste võimetega inimene1) kui ka ühes kreekakeelses tähenduses (sõnast φαίνω, nähtavaks saama, ilmuma). Fenomen on see, mis on haruldane, ja fenomen on see, mis kellelegi nähtavaks saab. Et miski saaks aga nähtavaks saada, peab ta…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
Võin enese kogemuse põhjal öelda: ei ole väga lihtne saada lihtsaks. Hirm on ju lihtne olla, hirm on ka ehtne olla, eks ole.2 × Piia Ruber
