Toeta

Kirjandus

  • ,

    Üks roll

    Tänaval sa teda ära ei tunne. Sonimüts peas, portfell käes, võib tegu olla ükskõik kellega. Mis sonimüts – tegelikult sa isegi ei tea, keda otsida, on ta mees või naine. Portfellis võib tal ka olla teab mis, soolaheeringas ja mitte 15 köidet omaenda „Kogutud teoseid“. Teinekord sõidab ta jalgrattaga mööda, kleidisaba lehvimas, ja sa märkad, et ta sukasilm jookseb. Ta sööb hommikuti putru, mitte linnupiima, hoiab…
    Pille-Riin Larm
    3 minutit
  • Argitraagika XII – Vabastav vananemine
    Kunagi ei ole hilja teha seda, mille tegemist sa naudid.
    Piia Ruber

    Argitraagika XII – Vabastav vananemine

    Üks häda paljude seas, mis kipub tabama inimesi alates 40. eluaastast, on nooruslikkus. Teine selline, hullemgi, on lapselikkus. Öeldakse küll, et laps näeb maailma avatud pilguga, aga see, nagu te kõik teate, on täielik jama. Võta üks kuramuse laps ja püüa…
    Jüri Kolk
    3 minutit

  • Nii paljust veel

    Luule ja filosoofia tundmine, võime oma mõtteid ja meeleseisundeid selgelt ning kujundlikult sõnastada peaks olema iga küpse kultuuri loomulik osa.

    Inimesele, kes lahendab ristsõna – Eesti luuletaja, neli tähte –, ei meenu Rein Raud ilmselt esimeste hulgas. Peale luule seostub Rein Rauaga nii palju veel – mõnes mõttes on ta institutsioon iseeneses. Mitte ainult üks humanitaarinstituudi loojaist, selle esimene ja hiljem Tallinna ülikooli rektor, mitte…
    Doris Kareva
    9 minutit

  • Globaalne ulme Helsingis

    Soomes 75. Worldconil välja antud Hugo auhinnad näitavad, et ulmekirjandus on värske ja elujõuline. See teeb võimalikuks ka eesti ulmekirjanduse edu rahvusvahelisel areenil.

    9. kuni 13. augustini peeti Helsingis World Science Fiction Convention ehk Worldcon. Tegemist on vanima rahvusvahelise ulme- ja fantaasiakirjanduse messiga: seda on peetud igal aastal 1939. aastast peale, kui välja arvata paar pausi Teise maailmasõja ajal. Ehkki Worldcon pole…
    Juhan Raud
    4 minutit
  • Kes on soome-ugri kirjanik?
    Soome-ugri kirjanike kongressil esinesid tänavu esimest korda nganassaanid. Valeria Bolgova (vasakul) tõdes, et nganassaanide traditsiooniline eluviis on hävimas, ning rääkis ka nganassaani keele raskest olukorrast. Üks viimaseid nganassaani keele kõnelejaid Nina Tšuntšunar (paremal) esitas laulu ning šamaani loitsu.
    Pille-Riin Larm

    Kes on soome-ugri kirjanik?

    Haritlased ei saa pidada silmas vaid oma huvi. Haritlaskond kannab vastutust oma rahva keele, kultuuri ja lõppude lõpuks rahva allesjäämise eest.

    János Pusztay
    5 minutit

  • „tundsime selgelt et lõhname nagu palverändurid“

    Ungari avangardisti Lajos Kassáki poeem mõjub nagu lahtine haav – ühtaegu lummavalt ja eemaletõukavalt, köitvalt ja kohutavalt.

    Jalgsirännak näib tänapäeval olevat välja suremas. Tõsi küll, matkamine on ikka moes ja selle jaoks rajatakse spetsiaalseid matkaradu; loodusparkides kõnnitakse tähistatud aladel, mõnes paigas saab pikalt jalutada piki mereranda, ja muidugi võib teha pikki rännakuid suurlinnade tänavatel, püüdes valida müravabasid lõike. Aga rännata jala linnast linna,…
    Hasso Krull
    7 minutit

  • Friedebert Tuglase nimeline tänav Ukrainas

    Eesti iseseisvuse taastamise päeva tähistati ka Ukrainas. Üks eriline sündmus leidis seal aset 19. augustil: kui seni kandis Friedebert Tuglase nime tänav Tartus ja Põlvas, siis nüüd on selline tänav ka Põhja-Ukrainas Tšernigivi oblastis Itšnja rajoonis Monastõrõštše külas.
    Varasem Škilna ehk Kooli tänav nimetati ümber Ukraina Friedebert Tuglase nimelise Kirjandusseltsi (Украïнське Лiтературне Товариство iменi Фрiдеберта Тугласа) eestvedamisel. Selts on loodud selleks, et elavdada Eesti ja Ukraina kultuurisidemeid, aidata…
    1 minut

  • Armastusväärsete dinosauruste radadel

    Baltisakslaste memuaaride tõlge on hädavajalik, põnevast ajaloomaterjalist pakatav teos. See on sobilik nii teadlasele kui ka lihtsalt ajaloohuvilisele.

    Viimastel aastatel on elavnenud huvi Eesti baltisakslaste vastu: huvi pakuvad omaaegne mõisaelu ja -majandus, perekonnasidemed ja elulood, kirjandus ja teadus. Avastame baltisakslaste kultuuri nii innukalt ja särasilmselt, nagu mõni paleontoloog seni teadmata liikide luid. Baltisakslastest on saanud meie dinosaurused. Varem kardetud ja vihatud, allutatud süngele…
    Boris Veizenen
    7 minutit

  • eesti kirjanik 2017

    märkmeluuletused

    *
    naisluuletajad rsk
    on ulluks läind
    nõuavad oma ridade eest
    kaubamaja seintel
    350 euri näkku
    kuulen auto tagaistmel
    alatskivi poole sõites
    bitches & money
    money & bitches
    mis muud
    kas kirjandusringkond
    ise ka teab et kõlab nagu
    raadiost lastav
    odavkommerts hip-hop
    video did not kill the radio star
    *
    istud paneelil
    kus peab rääkima
    „moodsast“ luulest
    ja nagu alati peab tõdema
    luule lennaku ikka mesipuu poole või muidu
    *
    ainuke koht kus
    saab päriselt teada
    kes pärisluuletaja on
    (päris)naistepeldik
    istud ukse taga potil
    kuulad hinge ja pissi
    kinni pidades
    et sina see ei ole
    *
    iga…
    Sveta Grigorjeva
    1 minut

  • Aasta kirjanik 2017 on Mihkel Mutt

    Liivi muuseumis peeti taasiseseisvumispäeva eel festivali „Eesti kirjanik 2017“.
    Tänavune keskne teema oli kestmine ihus ja vaimus. Üles astusid Vahur Afanasjev, Maimu Berg, Sveta Grigorjeva, Andrei Hvostov, Maarja Kangro, Tanar Kirs, Mihkel Kunnus, Mihkel Mutt, Mari Niitra, Carolina Pihelgas, Birk Rohelend, Jürgen Rooste, Johanna Ross, Anti Saar, Tõnis Vilu ja ansambel Alam-Kolkaküla Euroopa Asjade Komitee.
    Aasta kirjanikuks kuulutati Mihkel Mutt, kelle sulest on kahe festivali vahel ilmunud…
    1 minut
Sirp