Ettekanne Ants Orase nimelise kirjanduskriitika auhinna üleandmisel
Tänavu tähistame Ants Orase 115. sünniaastapäeva ja teeme seda iseäranis Orase-väärilisel viisil – SA Kultuurileht asutatud ja Eesti Kultuurkapitali rahastatud kirjanduskriitika preemia esmakordse väljaandmisega. Ei saa olla midagi põhjendatumat kui Ants Orase nime kandev tunnustus kirjanduskriitika traditsiooni hoidjale ja edasiarendajale teiste nimeliste žanripreemiate ja auhindade kõrval, millest olgu meenutatud Juhan Liivi luuleauhind, Tuglase novelliauhind, Gustav Suitsu nimeline Tartu Kultuurkapitali stipendium…
Laureaadi kõne Ants Orase nimelise kirjanduskriitika auhinna kättesaamisel
Isegi kui võtta arvesse, et kriitikast kõnelemine käib puhangutena ja iga kord tuleb mõningad tõed uuesti üle korrata, on käesoleva puhangu jooksul kõik seegi juba ära tehtud. Aare Pilv on „kaasaloova kriitika“ hüpoteesiga proovinud laiendada kriitika teoreetilist mõistmist; Märt Väljataga on vaigistanud, et ei tasu arvustamise proosalise töö koha pealt väga lennukaks minna; Jaak Tomberg on…
Ungarlased on eestlastele alati olnud nii kaugel ja samas nii lähedal. Kultuurilised kokkupuuted on küll järjepidevad – tunnustus selle eest Ungari instituudile ja ungari kultuuriseltsile –, kuid mitte just eriliselt silmapaistvad, mis pole sugugi mõeldud etteheitena. Pakutud on üpris kirevat valikut oma kultuurist, korraldatud näitusi ja kontserte ning vahendatud ungari kirjandust.
Kõneldes kirjandusest, siis nii suure „maniakiga“ nagu poolakate suur sõber Hendrik Lindepuu pole ungarlasi eestlaste seas…
Aastaid tagasi juba olen optimistlikult väitnud, et eesti keel ei saa kaduda kas või ainuüksi seepärast, et sellesse on tõlgitud kõik maailma eeposed. Paraku pole see tõsi: väga paljud eeposed on tänini tõlkimata. Isegi Euroopa suurrahvaste mitmetest eepostest on ilmunud vaid katkendid. Ja hoopis tundmatud on meile paljude Aasia ning Ameerika väiksemate rahvaste eepilised lugulaulud. Ometi võivad soomeugrilased uhked olla…
Hiljuti ilmus Hispaanias kirjastuses Miraguano Ediciones „Kalevipoja“ esimene tõlge hispaania keelde „Kalevipoeg. Epopeya nacional estonia“. Seda ei saa küll veel nimetada lausa eesti rahvuseepose tõlkeks, sest õigupoolest ei ole hispaania keelde pandud F. R. Kreutzwaldi värsseepost „Kalevipoeg“, vaid William Forsell Kirby 1895. aastal avaldatud „Kalevipoja“ ingliskeelne lühendatud proosamugandus („The hero of Esthonia and other studies in the romantic literature of that country“).
Hispaania tõlke on teinud Mariano González Campo,…
„Välimuselt oli Savisaar juba siis kõike muud kui Apollo. Töntsakas kere, paksud sarvraamidega prillid, tedretähnid ja punased juuksed. Seda isegi pisut eemaletõukavat välimust, kompenseeris sõnaosav jutt ja lai silmaring“ (lk 62).
„Mis on küll selle meistri mõttes, kes selliseid riistu taob?“ küsisin endalt, kui kuulsin jahmatusega, et Kalle Muuli ja Tiit Pruuli kirjutavad Vilja Savisaarest järjekordset (eluloo)raamatut. Tunnen neid piisavalt hästi väitmaks, et vanameistrid ei raiskaks oma väärtuslikku aega ühe kuulsa naise…
2013. aasta kevadel korraldas Eesti lastekirjanduse keskus koostöös Eesti kujundusgraafikute liidu, Eesti instituudiga Ungaris ja Ungari instituudiga Eestis kahe riigi illustraatorite ühisnäituse „Ristipidi lood“, kus esitleti kunstnike sugulasrahvaste muinasjuttudest inspireeritud töid. Eesti illustraatorid kandsid pildikeelde üle ungari ja ungari kunstnikud eesti autorite lugusid. Projekti üks eesmärk oli julgustada hõimlasi edasisele ühistööle raamatuillustratsiooni vallas.* Anne Pikkovi joonistustega Péter Dóka „Lilla Kuningatütar“ on selle ettevõtmise vili.
Nimelt oli Dóka…
Tšiili luule valimiku „Lõunatuuled“ ilmumine on vaieldamatult oluline sündmus Eesti tõlkeluulemaastikul: tšiili luulest on jõudnud meieni väga vähe, peamiselt Pablo Neruda loomingut Johannes Semperi ning Carolina Pihelgase vahendusel. Valimiku abil on täiendatud eestindatud tekstide hulk 40 luuletuse võrra. Need pärinevad küll vaid viielt autorilt ning sealjuures ka nende loomingu eri etappidest. Nicanor Parral täitus 5. septembril 101 eluaastat – kuidas on võimalik nii pikka elu- ja loometeed…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
„Välimuselt oli Savisaar juba siis kõike muud kui Apollo. Töntsakas kere, paksud sarvraamidega prillid, tedretähnid ja punased juuksed. Seda isegi pisut eemaletõukavat välimust, kompenseeris sõnaosav jutt ja lai silmaring“ (lk 62).Repro raamatust
Tänavuse Finlandia kirjandusauhinna pälvis Laura Lindstedt romaaniga „Oneiron“.Heini Lehväslaiho / Teos
Euroopa luuleprõmmu meister Nuno Miguel García Piteira. Võistlustekstid avaldatakse peagi ürituse kodulehel.Toomas Liivamägi
