Wikipediast ja väikerahvaste keelte arenguvõimalustest sellega seoses oled juba Sirbis kirjutanud.1 Kas Wikidata käivitumisel on nende tulevik, sh eesti keele oma, kindlustatud? Millised võimalused sellega avanevad?
Wikidata andmebaasiga (ka Vikiandmed, www.wikidata.org) alustati sügisel 2012. Tegemist on paljukeelse andmekoguga, mille eesmärk oli alguses erikeelsete vikipeediate toetamine andmete uuendamisel. Näiteks ei ole enam vaja uuendada Eesti elanike arvu kõigis 247 keeleversioonis, kus on artikkel Eesti kohta, vaid piisab ainult…
Emakeel, milles mõtleme ja väljendume, olgu kirjalikult või suuliselt, on elav organism, mis muutub ajas ning kohaneb oludega. Kui see nii poleks, tuleks emakeele tervise pärast hirmsasti muretsema hakata.
Mäletan, et 1960ndate lõpus õppisin koolis püüdlikult, keeleots suust väljas, kirjutama sõna bagaaž –…
Kuna tehnoloogilised vahendid jõuavad peatselt ka Eesti koolidesse, on kerkinud esile nendega seotud oskuskeele arendamise vajadus.1 Asjatundjad saavad segakeeles omavahel hakkama, kuid koolihariduses ei tohi piirduda toortõlgete või sisutühjade moesõnadega. Tehistõelisus on seejuures üks tehnoloogilisi uuendusi, mille ümber kohati tuliseks vaidluseks läheb. Küsitakse, kas ei halvenda see laste päris elus hakkamasaamist ning kuhu jõuame elutu tehnoloogia juhatusel inimestena.
Pealegi, kas praegu kasutusel virtuaalreaalsus on üldse keeleliselt ja…
Kultuuriteadlased on määratlenud inimese ka kui narratiivse olendi, kes (taas)loob ennast jutustades ning kelle identiteet põhineb lugudel, mida ta räägib endast ja endale.1 Identiteedisüsteemile tunnuslikult usub inimene, et ta kuulub nende sümbolite või sümbolsüsteemide juurde (näiteks keel, muusika, usund, folkloor, mütoloogia), mida need väljendavad. Sümbolite ja/või sümbolsüsteemide tähendused ei pruugi olla ja sageli polegi mõistuspäraselt loogilised, kuid annavad edasi enesemääratluse, ettekujutuse iseendast kui indiviidist või kui…
Keeled, nagu kõik siin maailmas, on alalises muutumises. Eestlasena huvitab mind muidugi, mis eesti keelest saab. Asi sai alguse teoreetilisest ja kõrvalisestki küsimusest: kui keel muutub, siis kuidas kajastub see indiviidi tasemel? Kas muutub kõigi üksikisikute keel või jääb igaüks oma harjumuspärase keele juurde, lihtsalt aja jooksul keelekasutajad vahetuvad?
Inimelu on lühike, keelemuutus võtab aega: näiteks aastatel 1400–1600 asendus inglise keeles asesõna ye (teie) asesõnaga you.1 Vanadest…
Umbes kuu aega on Eesti kaart kehtinud uuel kujul: nüüd on meil 64 valda ja 15 linna, muutunud on 50 küla nimi, 9 küla kadus (liideti teise külaga). Eestimaal ringi sõites sellest veel aimu ei saa. Kuna endised vallavalitsused tegutsevad aasta lõpuni ning tegemist on niigi palju, ei ole uusi silte veel paika pandud (kuulda on olnud elanike pahameelest vana sildi mahavõtmise pärast). Uus maakaart seinal…
Keel on läbi aegade inimesi ühtaegu ühendanud ja eraldanud, mistõttu on ajast aega olnud populaarne küsimus, kuidas leida ühine keel nii otseses kui ka kaudses tähenduses. Rahvastevahelises suhtluses on lingua franca’na kasutatud mitmeid keeli. Kuigi tänaseks päevaks on globaalse keelena koha sisse võtnud inglise keel, pole see selles rollis olnud veel sajanditki.
XIX sajandi keskpaigas hakkas levima idee jõuda üksteisemõistmiseni universaalse tehiskeele abil, mis tagaks kommunikatsiooniprotsessis kõigi rahvaste…
Närvivõrkudel põhineva masintõlkega seoses on jälle õhus lootus, et masin oma tõlke pärast rõõmu või häbi tunneks.
Keel võib digiajastul osutuda suhtlemisel märkimisväärseks takistuseks. Kuna internet on üha mitmekeelsem (üle 70% sisust on mõnes muus, mitte inglise keeles1), võib meid varitseda keelelise killustumise oht: inimesed suhtlevad veebis pigem nendega, kes räägivad sama keelt.
Eriti suur katsumus on…
Kuusalu pastori Eduard Ahrensi pärandiga puutub iga lugev eestlane pidevalt kokku, kuivõrd eesti keele tänapäevase kirjapaneku viisi pakkus välja just tema. Kuni XIX sajandi keskpaigani oli tuginetud ülemsaksa keele kirjutustavale: kui lahtise silbi täishäälik tuli hääldada lühikesena, kirjutati järgnev kaashäälik kahekordselt…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
See tuttav ja tundmatu rehetare Hiiumaal: paarisaja-aastasest Sooääre talust on saanud Soera talumuuseum.Marju Kõivupuu
Paldiskis on ingerisoomlaste sõjaaegse exoduse mälestuseks nimetatud tee.Erakogu
Lauritsapäeval, 10. augustil avati Kuusalus pärast kaua kestnud pingutusi ja korjandust mälestusmärk eesti kirjakeele uuendajale Eduard Ahrensile (1803–1863) ja peeti keelekonverents. Fotol (vasakult) kujur Paul Mänd, Ahrensi mälestusmärk tekstiga „Minu grammatika ilmus liiga vara. Aeg, mil seda hinnata osatakse, on tulevikus“, pastoraat, kus Ahrens Laurentsiuse kiriku pastorina oma grammatika kirjutas ja Elias Lönnrotiga kohtus, skulptor Seaküla Simson ja EELK peapiiskop Urmas Viilma.Allar Viivik / Harju Elu