-
„Teise Boleyni tüdruku” puhul pean oma ajalooõpetaja kurvastuseks tunnistama, et minu ülikooliaegsed tunnid Inglismaa minevikku on praeguseks jäänud minust juba liiga kaugele, et mäletada täpselt kõiki Henry VIII valitsemisega seotud üksikasju. Pealegi on ajalugu ikka seda ähmasem, mida kaugemale ta meist jääb, nii et hulga väidete kohta ei saa kunagi päris kindlalt öelda, kas see on meelevaldne spekulatsioon või võis see ka tegelikult niimoodi olla. Vaevalt…
-
Kunstimuuseum oli Tederile abielu ja armastus, eneseteostus ja võim. Vähemalt nii väidavad endised muuseumikolleegid filmikaadrites. Seda, et Inge Tederi maailm koosnes ainult muuseumist, on mul raske uskuda, kuigi portreefilm seeriast „Eesti kunstiteadlased” seda pealkirjaga näib rõhutavat. Pigem tundub, et autoreid ei huvitanudki ingetederlikud paralleelsed maailmad või ei suutnud nad neid kontakte teiste elupoolustega tekitada-luua.
Loomulikult on selge, et kunstnike liidu tellimusfilmid keskenduvad välisele, institutsionaalsele kunstile ja…
-
Miks just tema? Varem on end liidriks juteldud teooria- ja ajalootundmisega, mahukate kirjutükkidega. Suur on lastekodulaps ja iseõppija, ta ei ole kirjutanud uurimuslikke ega valgustuslikke käsitlusi. Eve Esteri filmist sain vastuse: Suur on võitnud sümpaatia oma avaluse ja heatahtlikkusega, mis on teinud konkurendid relvituks. Suures on kõik lapselikult loomulik, ka tunnustusjanu, mida ju üldiselt püütakse silmakirjalikult maha salata. Suur aga laob kaamera ees välja ajalehelõiked, kus…
-
Ent seda pikka, ligi kolmetunnist filmi jälginud vaataja pidi tahes-tahtmata tõdema, et tolle linateose kangelased pole siiski mingid monstrumid, vaid täiesti tavalised inimesed oma murede ja rõõmude, laste ja vanematega ning kahtluste ja kõhklustega. Megastaarid ja „tavalised inimesed”? Otse loomulikult – vaid naiivitarid võiksid arvata, et Metallica liikmed näiteks bändi proove üksteise ees staaritsemiseks raiskavad. Seal tehakse ränka tööd, otsitakse ja katsetatakse. Staaritsemine jääb väljapoole, see…
-
Põhja-Euroopa tähtsamaid lühifilmifestivale käis Tamperes tänavu 5. – 9. märtsini.
Festivali peaauhinna, skulptuuri Suur Suudlus, parima animafilmi preemia ning ühtlasi ka rahvusvahelise konkursi publikupreemia sai Kanadas tehtud film „Madame Tutli-Putli”. Chris Lavise ja Maciek Szczerbowski tandemitöös valminud ja nüüd Tamperes kolm võitu korjanud „Proua Tutli-Putli” on tuttav ka Eesti animafilmiarmastajatele – see oli mulluse PÖFFi raames toimunud 9. animafestivali „Animated Dreams” programmis, nagu muide ka teine Tampere…
-
Teadusfilmi pole tänaseni, laulud on ikka veel suures osas tõlkimata – suur poliitika sõitis Lennarti ellu sisse veel Helsingis filmi monteerides. Lõpusirgel sai minust tahtmatult Mere viimase filmi kaasrežissöör.
-
On tekkinud kujutlus, et Paul Thomas Andersoni „Veri hakkab voolama” on eelkõige Daniel Day-Lewise film. Mingis mõttes see ongi nii. Day-Lewis on korjanud Daniel Plainview rolli eest kindlasti üle 15 auhinna, sealhulgas parima meespeaosa Oscari ning võib eeldada, et auhindamisi tuleb veel. Näitleja, kes pärast Jim Sheridani „Poksijat” (1997) tegi pausi, et tulla võimsalt tagasi Martin Scorsese „New Yorgi jõukudes” (2002), näitab Andersoni uues linateoses veenvalt…
-
Keset laiuvat mõõtmatust rullub lahti teistegi tähelepanuväärsete möödunud aasta filmide tegevus: Paul Thomas Andersoni „Veri hakkab voolama” ja Andrew Dominiki „Jesse Jamesi tapmine argpüks Robert Fordi käe läbi”. Mõlemad ammutavad oma visuaalse ja meditatiivse jõu Ameerika ääretusest, millel on ülimastaapsuse tõttu lausa füüsiline mõju.
Ühenduslülisid nende filmide vahel on veelgi, alates maskuliinsusest, mis ei lase pea ühelgi naiskarakteril poolanonüümsest kõrvalosatäitja staatusest kõrgemale küündida. See on Metsiku…
-
Mis sealt siis kadunud oli? Kõik ei tule kohe meelde, aga kindla peale puudusid järgmised asjad.
„Kes on kes Eesti filminduses”, „Eesti filmi biograafiline leksikon”, „Eesti filmi lühiajalugu” ja „Eesti filmi lähiajalugu” (Veste Paasi raamatud vanemast filmiajaloost olid alles jäetud, samuti Ivar Kosenkraniuse ajastupunane „Eesti kino minevikuradadelt”), Jaan Ruusi 70. sünnipäeva eel ilmunud artiklite valimik Ilmamaa kirjastuselt, Valdeko Tobro värskelt kokku pandud filmikirjutiste kogu (osa neist…
-
Vabariigi aastapäeva eel esilinastus meie noorema põlvkonna animafilmiässa Mait Laasi esimene dokumentaalfilm „Aja meistrid”, kuid Eesti riigi olemusega pole sellel filmil otsest pistmist. Vaatluse alla võetakse meie kahe suure nukuvanamehe Elbert Tuganovi ja Heino Parsi elu ja looming. Just nemad tegid 30 aasta jooksul kahe peale üle 70 nukufilmi, rajasid stuudio ja sillutasid teed koolkonnale. Ja nüüd on eesti nukufilmi kolmanda laine (on ka neljas laine!)…
