-
4. oktoobril 2006. aastal avati Tõnis Liibeki kureeritud näitus „Elavad ja laulvad pildid. Näitus varasest kinoajaloost Eestis”, mis oli valminud koostöös ajaloomuuseumi ja algatusrühmaga „Eesti film 100” ning andis ilusa võimaluse kuulutada välja filmimuuseum. Sellega märgistati ka teine tähistamist väärt 100 aastat, mille jooksul on nüüd Eestis filme näidatud ehk „Eesti kino 100”. Huvitava artefaktina saabus Saksamaalt näitusele Edisoni kinetoskoobi koopia, mille originaali näeb Viini tehnikamuuseumis.…
-
Nelja aasta pärast sajandivanuseks saava eesti filmi kohta pole seni ühtki kokkuvõtlikku monograafiat, ajalugu või tõlgendust. Siin-seal on puhuti avaldatud artikli- ja kriitikakogumikke või üht kitsast valdkonda, näiteks animatsiooni, käsitlevaid teoseid, viimati praegugi veel poodides saada kanadalase Chris Robinsoni „Between Genius and Utter Illiteracy” ja seegi inglise keeles. Kogu sajandit hõlmavat eestikeelset kokkuvõtet aga pole.
Võime ju end välja vabandada, et eestlased ongi rohkem teoinimesed, kes…
-
Tänapäeval filmist kõneldes mõtleme selle all liikuvat pilti, olgu siis videos või DVD-l. Klassikalise kinofilmi puhul tuleb meeles pidada, et tegu on 35mm filmilindiga, millel on mitmeid komplekti osi: originaalnegatiiv, vahepositiiv, duubelnegatiiv, magnetheli ja optiline heli. Kinodes näidatakse positiivi, mis kaotab iga kord projektorist läbilaskmise tulemusena oma kvaliteedis; arhiivikõlbulikuks peetakse positiivi, mida on näidatud alla 50 korra.
2005. aastal kirjutasid filmiinstitutsioonide esindajad alla kokkuleppele „Eesti film 100”,…
-
Eesti kinodest on viimasel aastakümnel kirjutatud peamiselt kahte moodi: kostab õigustatud kurtmine, et kinoskäimise kohti on liiga vähe ja et need on peamiselt pealinnas, teiselt poolt tuuakse kuuldavale rõõmurõkatusi, kui mõni vastne ekraaniga maja lahti tehakse või mõnd uut kobarkino ehitama hakatakse. Paistab, et noored armastavad kino(de)s käia, ehkki tuleb sedastada, et Eestis on per capita kinoskäimise kordi märksa vähem kui keskmiselt Euroopas. See näitab küll…
-
Hea tahte projekt „Eesti film 100” sai alguse 2. juunil 2005. aastal Tallinnas, kui olulisemad filmiinstitutsioonid leppisid kokku ühises kavatsuses tegutseda Eesti filmikunsti sajandi vääriliseks tähistamiseks 2012. aastal, algatades juubeliprogrammi „Eesti film 100 / Eesti filmi aasta”.
Alustasime nullist. Projektijuht hakkas küll tööle, aga tal ei olnud isegi palka, see tuli kultuurkapitalilt taotleda. Ka tuli projekt n-ö välja mõelda, sest ehkki ideid oli kõigil hulganisti, tuli…
-
„Eesti film 100” programm sai alguse aastal 2005. Tänaseks on taastatud kaks Tallinnfilmi mängufilmi, üks dokfilm ja seitse animafilmi, samuti 1938. aasta kroonikafilmid ning „Eesti Vabariik 90” raames Theodor Lutsu mängufilm „Noored Kotkad”, mis tänavu Eesti Vabariigi aastapäeval sümfooniaorkestri saatel Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Jõhvis ette kanti ning film on ka DVD-l. Samas tempos jätkamine tähendaks aastaks 2012 kõigest 8–10 mängufilmi, paarikümmet dokumentaal- ja animafilmi. Üsna…
-
Isolatsioon ehk eraldatus on mõiste, millel on inimese jaoks enamasti negatiivne tähendus. Ometigi on just isolatsioon, olgu siis geograafilist või muud laadi, läbi ajaloo loonud ka hulgaliselt huvitavaid ja isenäolisi tugevaid kultuure. Üks sellistest on kahtlemata olnud Jaapan, mille paljud tunnussõnad ja -kontseptsioonid on maailmas ainulaadsed. Jaapanile kuuluvad samuraid ja geišad, tankad ja haikud, sumomaadlejad, ninjad, karatekad jne. Jaapan on ikka olnud väike omaette maailm ning…
-
Kümme tuhat aastat tagasi ei tundnud inimkond rauda, hobust ega püramiidi. Euroopas ei tuntud keraamikat, järelikult ka ratast mitte. Põlluharijate proto-indoeurooplaste invasioon Euroopasse oli aset leidmata ja mis rahvas siin elas, on tagantjärele raske kindlaks teha. Mesoliitikumi ajalool on kummalised rajad. Meeste ja naiste hauad sest perioodist on võrdsed, mis vist tähendab, et tunti ka naispreestreid ja soorollid olid võrdsustatud. Selleks ajaks oli ammu teada part,…
-
Prantsuse komöödialavastaja Gérard Oury meelelahutuslik seikluskomöödia „Suur jalutuskäik” (1966) oli 41 aastat vaadatuim kodumaine kassafilm. Okupeeritud Pariisi kohal alla tulistatud inglise sõjaväelendurite ja neid abistanud „vastupanuliikujate” kentsakad sekeldused suutsid kinosaalidesse meelitada 17 267 000 huvilist. Aprilli esimesel nädalal purustati „Suure jalutuskäigu” aastakümneid püsinud rekord. 27. veebruaril esilinastunud Dany Booni sentimentaalne komöödia „Bienvenue chez les Ch’tis” on praeguse seisuga läbi aegade vaadatuim Prantsuse kinofilm, mis teenis tema…
-
Vanasti äratas kaamera uudishimu ja hirmu. Kaamera varastas hinge, sõjasaladuse, „lolli ilme, mis mul ees oli, kui fotograaf klõpsu tegi”. Nüüd on meil veel suurem hirm siseneda õhtul jalakäijate tunnelisse, mille suudmes tervitab meid puruks löödud turvakaamera. Teadmine, et meid jälgitakse või enam ei jälgita, muudab käitumist.
Inimese elukäigu objektiivne dokumenteerimine tundub võimatu. Kui talle märkamatult järgneda ning koguda temast maha jäävaid dokumente ja tunnistusi, on…
