-
Veidi meelevaldselt tõlgituna on artikli pealkiri Balti Audiovisuaalsete Arhiivide Nõukogu (BAAC) korraldatud seminari pealkiri. Seminari peeti Tartus 25.–27. septembrini, korraldajateks Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Rahva Muuseum, Teadusfond ja eespool nimetatud BAAC. Programmi kokkupanijaks ja kogu ürituse eestvedajaks oli Piret Noorhani. Üritust toetasid Norra, Rootsi ja Kanada suursaatkond, kes osalesid tervitussõnadega avatseremoonial, Eestit esindas riigiarhivaar Priit Pirsko.
Taustaks audiovisuaalsete kogude tähendusest ja seisust üldisemalt. Liikuv pilt, heli salvestamine ja foto tekkisid ja arenesid…
-
Eesti filmipärandi suur osa on hoiul Eesti Filmiarhiivis, sest filmide riiklikku kogumist alustati juba 1930. aastatel. Tõsi küll, see puudutas vaid kroonika- ja dokumentaalfilme. Samu kogumispõhimõtteid rakendati ka nõukogude ajal, mängufilmide sattumine arhiivi oli juhuslik, nõukogude ajal hoiti ja säilitatakse ka nüüd algmaterjali Moskva lähedal Belõje Stolbõs.
-
Eluolu kajastavate fotode hulka sobib “Pildikesi õunaturult”. Tänavuse õunaaasta puhul võiks ju ka unistada, et kusagil õunaturgu tegema hakatakse – täiturg ju elustus! Fotosid leiab lisaks õunaturule veel marja-, kurgi-, liha-, kala- ja vanakraamiturust ning veel paljudest teistest toredate nimedega turgudest, mis annab tunnistust turukultuuri õitsengust 1920.-1930. aastatel. Fotograafidel ja filmimeestel oli huvi üles võtta värvikaid inimtüüpe, keda turgudelt võis leida nii ostjate kui müüjate seast. Antud foto ongi tegelikult…
-
Eesti Kultuurfilm on 1937. aastal vändanud 10minutilise vaatefilmi “Suvituskohad kutsuvad”. Tollased populaarsed suvituskohad olid Narva-Jõesuu, Haapsalu, Kuressaare, Pärnu, Keila-Joa, Taevaskoja, Otepää, Pühajärve. Midagi imekspandavat selles loetelus ju pole, kuigi filmi vaadates tundub puhkajaid jätkuvat ühtlaselt igale poole. Oma tollasest hiilgusest on ehk kõige rohkem kaotanud Narva-Jõesuu ja see oligi põhjus, mis ärgitas kõigi suvituskohtade fotode seast valima just Narva-Jõesuu rannameluga fotot. Loodan, et mõnegi suveplaanidesse mahub veel avastusreis kauni liivarannaga…
-
Võidupüha peetakse küll toredal päeval – jaanilaupäeval. On räägitud sellest, et see on nagu otsitud suvine riiklik püha vastukaaluks veebruarituiskudes Eesti Vabariigi aastapäevale. Sest tõesti, juba 1919. aasta 30. mail raporteeris ülemjuhataja Johan Laidoner Asutavas Kogus, et Eestimaa on vaenlasest vaba.
-
Juunikuu seostub enamikule meist koolilõpetamise ja jaanipäevaga. Paremaid lõpetanute seast on ikka kutsutud Kadrioru lossi riigivanema/presidendi vastuvõtule.
-
