
Orgaanilised näitlejatööd ja eluline armukolmnurk teevad „Aurorast“ igati vaadatava filmi. Klišeelikuks jääb erapooletu religioonikäsitlus, mis väliste tunnustega mängimisest sügavamale ei tungi.

Ehkki „Tüdruk nõelaga“ on stsenaariumi ja väljanägemise poolest ajalooline draama, on see pandud teadlikult tänapäevaga resoneerima.

Matīss Kaža: „Enam pole põhjust Prantsusmaale või Saksamaale alt üles vaadata. Neid tasub võtta võrdsete partneritena, leida koostöövõimalusi ja jõuda nii laiema publikuni.“

Ülo Pikkov: „Tehisintellekti tulekuga peab filmikunst elus püsimiseks palju rohkem lähtuma autoripositsioonist, olema isiklikum.“

Praegune maailmatootmise vorm ei erista enam ruume või aegu, vaid taandab ja segab kõik mingiks massiks.

Läti edukamaid filmilavastajaid Juris Kursietis, kelle „Suursugused“ jõuab üksikute seanssidega kinolevisse, räägib Baltimaadelt maailma filmikaardile murdmisest.

Euroopa filmiauhindade kahe viimase aasta valikut vaadates tundub, et Balti riigid on vana Euroopa filmimaade kõrval kohta leidmas. Tänavune suurvõitja oli aga „Emilia Pérez“.

Tänavu sai sada aastat Eesti esimese täispika mängufilmi esilinastusest: 12. detsembril 1924 hakkas Tallinna kinos Rekord jooksma filmidraama „Mineviku varjud“.
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.