Eesti esiküljel
Kaarel Nõmmik: „Paremini töötavad ideed, mis pole väga otseütlevad ja tekitavad pigem küsimuse, miks just see ja mida sellega öelda tahetakse.“
Järgmised sada aastat
On ilus mõelda, et oleme nii kaua elanud Euroopas suhtelises rahus, kuid ilusast mõttest ei ela ära, kui maailm on rahutu ning soovib muutust.
Eesti naise roll rahvuslikus narratiivis
EV 100 eel on asjakohane küsida, milline suhe on naistel, kitsamalt naisõiguslusel, olnud rahvuslusega Eestis. Millises rollis on eesti rahvusaade ja avalik retoorika näinud naisi?
Eesti mõttelugu ajas ja ruumis
1995. aastast peale ehk 23 aasta jooksul on metronoomi järjekindlusega, pool tosinat köidet aastas, ilmunud „Eesti mõtteloo“ sarjas juba 138 raamatut.
Nihkes ehitatud Eesti: arhitektuuri sada
Eesti väiksust ja suhtelist vaesust võib häbeneda või paljuski ettekäändeks tuua, aga tänu sellele on ehitatud ruum saanud omanäolisem.
Riik kui kunstiteos
Kui riik on kunstiteos, kas peaksime seda üles ehitavatest elementidest ühte moodi aru saama, et olla selle riigi kodanikud?
Eesti etüüdid
Eesti sai minu jaoks alguse kahekorruselise puumaja teise korruse kahetoalisest ahiküttega korterist Kooli tänavas. See asus kohas, mida minu hilisemad ülikoolikaaslased, kes siit nädalavahetuseks „linna“ Soome televisioonist „Dallast“ ja „Falcon Cresti“ vaatama…
Kiirendatud autonoomne reaalsus
Holger Looduse soov kaasa mõelda kultuuri ja ühiskonna tulevikustsenaariumide kujundamisele ei ole eksponeeritud demonstratiivselt, vaid on tajutav ridade vahel.
Looduse puhul võib rääkida tema põlvkonda iseloomustavatest ühisomadustest, aga ka silmapaistvatest isikupärastest erijoontest.…
Elutööpreemiad
Selle maa rahvajuttude varamu on kui värske tuuleõhupuhang
Piiludes elu mõtte süvahoovustesse
Linnastu või sure!
Juhtide suuniseid ja ideoloogilist romantikat ignoreerides on märkimisväärne osa vabadest inimestest vaevarikka põllutöö hüljanud.
Eesti Vabariigi teaduspreemiad 2017
Aastail 2014–2017 valminud ja avaldatud parimate teadustööde eest anti välja kaheksa riigi teaduspreemiat, nn aastapreemiat.
Soome-ugri loogika
Rahvuste surmast
Eesti essentsialistliku ilmavaate alusteoses – Lennart Mere „Hõbevalges“ – kirjeldatakse eestlasi kui vaat et tsivilisatsioonilist nähtust.
Soome-ugri keeled ja tulevik ehk Võtmesõna on „terminoloogia“
Sajandi lõpuks võivad ohustatud keelte hulka kuuluda ka eesti ja soome keel ning ega ungari keelgi või end täiesti kindlalt tunda.
Riigist, rahvusest ja maagilisest mõtlemisest
Naist kujutatakse rahvuse sümbolina allegoorilise figuurina, meest aga ajaloolise isiku või konkreetse tüpaažina.
Maria Mölder
Milline on Eesti kultuuripoliitika suurim õnnestumine või läbikukkumine?
Viimasel ajal kummitab mind aina enam mõte: milline oleks meie haridus siis, kui kultuuri- ja haridusministeeriumi ei oleks kunagi teineteisest lahutatud? Ju…
Selle maa rahvajuttude varamu on kui värske tuuleõhupuhang
Kas siis selle maa keel laulu tuules ei…
Aastad, mis ajasid ärevusse
Lea Tormis: „Meil on läinud paremini, kui 1980. aastatel loota julgesime. Ent vabadus on endiselt vastutus – edasise eest.“
Evolutsiooni käigu populariseerija
Tuul Sepp: „Juhtnööriks, mille abil elu Eestis järgmise saja aasta jooksul kujundada, võiks olla lähtumine faktidest ja teadusliku meetodi rakendamine.“
Keel on meie kõigi ühine looming
Reet Kasik: „Haritlane on kirjakeele kandja, töötagu ta meedias, ametiasutuses, koolis, valitsuses või mujal rääkimist ja kirjutamist nõudvas ametis.“
Imelikud kattumised
Täna õhtul kell kaheksa loeti aastal 1918 Pärnu Endla teatri rõdult ette Eesti Vabariigi iseseisvusmanifest.
Esimene, uus ja ootamatu
Olgu manifesti algus lugejale meenutuseks ära toodud: „Eesti rahvas ei ole…
Roosa müts – Millest sa unistad, tüdruk?
1930ndatel…
Piiludes elu mõtte süvahoovustesse
Kui Eesti Teaduste Akadeemia hoone akendest kostab Pika jala poole särtsakaid saksofonihelisid, ei…
Enesemääramise idee ajalugu
Enne 1917. aastat tundus iseseisva Eesti riigi idee eesti mõtlejatele vaevalt tõsiseltvõetav, üldisem lähenemine oli hoopis taotleda Venemaa Ühisriike kultuuriliste rahvuste piire järgides.
Sotsiaalne vastutus, see me ühine
Nii nagu igas organisatsioonis, peab ka riigis pühenduma senisest enam reatöötajaile, sest asutusi hoiavad käigus just nemad.
Ebavõrdsuse leevendamine
Kui me tahame, et Eesti riik ja rahvas edasi püsiksid ning ka järgmist saja-aasta juubelit peaksid, siis peame tarmukalt tegelema keskkonnakaitse ja ühiskondliku ebavõrdsusega.
Avastuspreemia
Preemiale pretendeerimiseks on kaks varianti. Üks neist on teha kas mingi teadusala paradigmat ja maailmapilti mõjutav või uut teadusvaldkonda rajav teaduslik avastus. Uusi teadusvaldkondi ei sünni isegi kogu maailmas mitte…
Loendamatute lapsepõlvede lahutamatu osa
Riikliku kultuuri elutööpreemia laureaat Aino Pervik ei karda lastega keerukatest teemadest rääkida.
Kogukondade kaasamine või paraadlikud lipuväljakud
EV100 „Hea avalik ruum“ programmis ei ole väikelinnade keskväljakute puhul ära kasutatud ühiskonnas laiema arutelu algatamise võimalust.
100 betoonplatsi Eesti Vabariigile
Maastikuarhitektuuri kivinenud arusaamad võiksid võtta teadmistepõhise ja keskkonnaga arvestava maastikukujunduse ehk hea avaliku ruumi suuna.
Imestuse kiituseks
Mis oleks, kui me ei peaks iga nädal vihastama, solvuma ja kaklema, vaid teeksime sinna vahele imestamise nädala?
Maailm tuleviku lävel
Esimese maailmasõja lõpujärgus ja selle järel aset leidnud rahvaste vabanemislainet polnud pea keegi osanud ette näha. Kui see kord aga saabus, oli äärmiselt oluline õigel hetkel ajavaimule reageerida.
Vabadus! 2118: #EV200 kunstiprogramm
I osa. Vabaturu tüüpi vabadus
On kell 4 hommikul ja kurnatud silmadega kunstikaupmees Jaan on teel…
Tundega mees
Rainer Sarnet: „Inimlik häbi on tegelikult suur väärtus ja alandlikkus tundub olevat uus tase. Selles on mingi uus ilu, uus rõõm, uus vabadus.“
Pärandikirju II – Traditsioon
Turvalisus digidžunglis
Alates 2004. aastast sätestab riigi teaduspreemiate põhimäärus võimaluse anda välja nn avastuspreemia. Selle latt on seatud märksa kõrgemale kui elutööpreemia oma. Praeguseks on selliseid preemiaid välja antud ainult kolm.
Preemiale pretendeerimiseks on kaks varianti. Üks neist on teha kas mingi teadusala paradigmat ja maailmapilti mõjutav või uut teadusvaldkonda rajav teaduslik avastus. Uusi teadusvaldkondi ei sünni isegi kogu…
Eesti Vabariigi kultuuripreemiad 2018
Lisaks kolmele elutööpreemiale määrati viis aastapreemiat 2017. aasta loomingulise tegevuse eest.
Millal on disain?
Küsimuste rohkus ja vastuste puudumine on praegu Eesti disainivälja üks tunnusjooni. Valdkonna areng vajab püsivat arutlusplatvormi.
Kõige väiksemad tänavad
Ühiskondlik tellimus ei pea tähendama tellimuskunsti
Eha Komissarov: „Kriitiline kunst elab juubeliaastalgi turvaliselt riigi kaitsva selja taga ja saab viidata riigi autoriteedile: minu riik ootab minult just sellist kunsti. See on ju suurepärane.“
Putini demoniseerimine on rumal ja kontraproduktiivne
Rein Müllerson: „Ühe suurriigi ambitsioone ja arrogantsust ei ohjelda kahjuks õigus, vaid teise suurriigi ambitsioonid.“
Tulevik tuleb biooniliste hüpetega?
Materialismist, individualismist ja nominalismist vabanev maailm ei ole enam endise moodigi. Tähtis on, et kunstnikud juba praegu selle peale mõtleksid.
Akadeemia panustab õmblusteta ühiskonda
Eesti Teaduste Akadeemia ülesanne on kõneleda nõnda, et iga kord sobituks paika järgmine tükk meie ühiste teadmiste vundamenti ja jääks vähem ruumi eksitustele.
Hetki 1917. aastast
Dokumentaalsari „Hetk ajaloos“ nõuab vaatajalt korralikke ajalooteadmisi, nendeta ei ole faktidel kuhugi kinnituda ja mulje haihtub.
Pilk käekellale viib meid kergesti ajas sada aastat tagasi. Käekellad läksid moodi pärast Esimest maailmasõda. Moeloojateks olid rindelt koju jõudnud ohvitserid,…
Kas teatrile on vaja riiki? Aga riigile teatrit?
Eesti teater on jõudnud oma kuldaega ja riigil on selles õitsengus oma osa. Institutsionaalse ja loomingulise vabaduse tingimustes on kasvanud plahvatuslikult nii teatrite, truppide kui ka teatriprojektide hulk.
Et see pidu mure murraks
2017. aasta tosina Eesti loo ühisnimetaja võiks olla eestlus ajas ja ruumis. Kontrast on suur, kuid nii on see alati olnud ja tõenäoliselt nii ka jääb.
Tähelepanekuid Eesti kummitustest
Kummitusi ei saa inimkogemusest ega kultuurist välja arvata, niisamuti pole neid kuidagi võimalik lihtsalt ära unustada.
Muinasvärav
Viis aastat tagasi tutvusin Anu Rauaga. Ta kutsus mu Heimtalisse Kääriku…
Kõik koos
Oleme teel, et maailm oleks tunnetatud ja kasutatud kui tervik ning paratamatu lokaalne eripära ei oleks muud kui lokaalne eripära, mida saab mitmeti tõlgendada ja läbi elada.
