Üks roll
Kaotusega toimetulekuks on väga mitu viisi. Paljud – kui me ka statistikat ei usu – laevad kibestumisest tühjaks jooksnud patareisid rusikaid lähedaste vastu käiku lastes. Mõistlikumad (arvatavasti ka kainemad), keda ilmselt on siiski rohkem, leiavad võimaluse lõõgastuda väljasõidul kuhugi, kus paistab alati päike, või siis kütavad sauna ja raputavad endalt pärast korralikku leili ja vihtlemist ning jääauku hüppamist pettumuse veepiiskadena maha.…
3 minutit
Teoloogi ja tõlkija Kalle Kasemaa arvates on tegelikkus alati rikkam kui kirjandus ja film. Pildil Kasemaa 1998. aastal Itaalias Monreale katedraali sisehoovis.
Erakogu
Palju häid vastuseid
Kalle Kasemaa: „Meil peaks ikkagi olema Eesti riigivalitsejate tasandini välja aim sellest, et oleme osa Lääne-Euroopa kultuuriruumist ja see kultuuriruum on olemuselt kristlik.“
14 minutit
Reidi tee projekti videos lendab kaamera naeruväärselt optimistliku muusika saatel mööda päikselist Tallinna kesklinna mereäärt, tähelepanuta on jäetud hiiglaslikud ristmikud ning kõva müraga liiklusmagistraal on esitatud nunnu vaikse pargimaastikuna.
Ekraanitõmmis
Tõlkes kaduma kippuv ruum
Selleks et arhitektuuri lugeda, peab õppima ruumi märkama.
8 minutit
BRCP projektijuhi Matthijs Ilsinki pilk läbi Boschi. Kaader Pieter van Huystee filmist „Jheronimus Bosch. Saatana puudutus“ („Jheronimus Bosch. Touched by the Devil“, 2016).
http://www.amstelfilm.nl/jheronimus-bosch
Mis on unikaalne vanakunst?
Hieronymus Boschi juubelinäitustega avalikkuse ette jõudnud atributsioonisõda tõstatas mitmeid ka laiemalt vanakunsti hindamist puudutavaid küsimusi.
8 minutit
Võõrkeeleõpe ülikoolis – kellele ja milleks?
6. veebruari Postimehes algatas Tartu ülikooli humanitaar- ja kunstide valdkonna dekaan prof Margit Sutrop arutelu Tartu ülikooli rollist ühiskonna arvamusliidrina Eesti Vabariigile nii olulisel 2017. aastal, mil Eestist saab pooleks aastaks Euroopa Liidu eesistujamaa. Samal päeval avaldas ERRi kultuuriportaal TLÜ õppejõu ja tõlkija Ülar Ploomi arvamusloo humanitaarteaduste, sh Euroopa kultuuride…
4 minutit
Keegi ei jää auhinnata
Kuidas teha nii, et ei jäädaks ilma lugejaist?
On olnud aegu, kui kirjanikud jõudsid õige sageli naljakülgedele, ja mitte autorite, vaid objektidena. Sageli ei olnud see nende enda süü, vaid seotud rahajagajate või auhindajate rabedate otsustega. Eduard Laugaste raamatust „Eesti kirjandus karikatuuris“ (1939) saab sellest kõigest lugeda, ka veebis, ja mõtiskleda, kas ja mil määral on nüüdseks…
On olnud aegu, kui kirjanikud jõudsid õige sageli naljakülgedele, ja mitte autorite, vaid objektidena. Sageli ei olnud see nende enda süü, vaid seotud rahajagajate või auhindajate rabedate otsustega. Eduard Laugaste raamatust „Eesti kirjandus karikatuuris“ (1939) saab sellest kõigest lugeda, ka veebis, ja mõtiskleda, kas ja mil määral on nüüdseks…
3 minutit
Vaim on kinni jooksnud
Mille järgi valida Tartu ülikoolile rektorit?
Sel kevadel valib Tartu ülikool endale uue rektori, valimistules on kaks kandidaati – ametisolev rektor Volli Kalm ning praegune humanitaarvaldkonna dekaan Margit Sutrop. Nagu valimiste puhul ikka, on ka sel korral võimalikke valikukriteeriume mitu. Valimiskogu liikme ja muidu aktiivse üliõpilasesindajana pakun aga selleks korraks ühe põhimõttelise kriteeriumi, mille järgi…
4 minutit
Eesmärk pühendab abinõu
Machado de Assisi 1882. aastal ilmunud jutustus „Hulluarst“ on universaalne teos. Sellel, et tegevus toimub enam kui sajand tagasi eksootilises Brasiilias Itaguaí provintsilinnas, ei ole suuremat tähtsust. Tegu on pesueht moodsa düstoopiaga, kuhu on kondenseerunud aegadeülene elutarkus. Kuigi järelsõnas nimetatakse raamatu satiiri peamiseks objektiks progressiusku ja teaduse kõigest muust ülemaks seadmist, on tõlgendamisvõimalused märksa avaramad,…
4 minutit
Kuidas saab mitte rahul olla, kui sulle näidatakse ilusat eesti luulet, ilusat koorilaulu ja ilusasti valgustatud ilusaid inimesi ilusates kostüümides?
Siim Vahur
Üle kahekümneste ebaenesekindlus
Ehkki kohati küsitavalt, täitis kontsertetendus oma eesmärgi pöörata tähelepanu kahekümnendates eluaastates noorte eksistentsiaalsetele probleemidele.
5 minutit
Willem Claesz. Heda (1594–1680). Natüürmort. Õli, puit, 1637. Sinebrychoffi kunstimuuseum.
Pressifoto
Ihalemise puhas rõõm
Kerttu Männiste: „Kui aktsepteerida, et kunstiteos on võimeline peegeldama oma aja meelelaadi, siis natüürmort võib olla allegoorilistest kompositsioonidest ausamgi.“
4 minutit
„Jäneseurg“ keerleb kahe peategelase – poja kaotanud Becca (Elisabet Reinsalu) ja Howie (Rain Simmul) – maailmade kohal.
Siim Vahur
Eksklusiivne ja esinduslik jäneseurg
„Jäneseurg“ on lavastus, milles peegelduvad kõrvuti ja põimunult Tallinna Linnateatri hetkeseisu voorused ja puudused.
4 minutit
Muusika, mis sünnib pingest
Liisa Hirsch: „Olen tahtnud hoida idee võimalikult puhtana ja siis vaadata, kuhu ta ise läheb.“
Heino Elleri muusikapreemia pälvinud helilooja Liisa Hirsch on oma heliteoste eest saanud mainekaid auhindu: „Ascending . . . . Descending“ ehk „Tõus . . . . laskumine“ viiulile ja keelpilliorkestrile pälvis LHV Au-tasu (2016) ning V koha rahvusvahelisel heliloojate rostrumil (2015), „Mechanics of Flying“…
8 minutit
Tallinna tehnikaülikooli uus nägu
Tallinna tehnikaülikoolis (TTÜ) toimub struktuurireformi tulemusena selle aasta algusest õppe- ja teadustöö neljas teaduskonnas: inseneri-, infotehnoloogia, loodus- ja majandusteaduskonnas (lisaks Eesti mereakadeemia). Kokku on koondatud varasemad kaheksa teaduskonda ja 12 teadusasutust.
Inseneriteaduskonna dekaaniks inaugureeriti Arvo Oorn, infotehnoloogia teaduskonna dekaaniks prof Gert Jervan, majandusteaduskonna dekaaniks prof Enn Listra ning loodusteaduskonna dekaaniks prof Tõnis Kanger.
Milline roll…
Inseneriteaduskonna dekaaniks inaugureeriti Arvo Oorn, infotehnoloogia teaduskonna dekaaniks prof Gert Jervan, majandusteaduskonna dekaaniks prof Enn Listra ning loodusteaduskonna dekaaniks prof Tõnis Kanger.
Milline roll…
8 minutit
Nii-öelda rahvusvaheliste võõrsõnaliste terminitega tuleb olla ettevaatlik, sest need ei pruugi keeliti tähistada sugugi üht ja sama mõistet.
Mõistestik korda, terminivara otstarbekaks
Emakeelepäeva eel on kohane meenutada, et eriti just teaduslik mõttetöö vajab loogiliselt selget mõistesüsteemi, kus iga mõiste on määratletud nii, et nähtub selle sisuline seos ülemmõiste ja…
3 minutit
Kas suusahüppamine on kooskõlas inimloomusega?
Organiseeritud sõjapidamist ei tee võimalikuks inimeste vägivaldsus ja isekus, vaid, vastupidi, nende sotsiaalsus ja valmidus alluda korraldustele.
Ennast modernsusele vastandav poliitiline ja intellektuaalne liikumine, mille kajasid Eestiski kuulda, on oma rahulolematuse ja nõudmiste põhjendamiseks aeg-ajalt võtnud kasutusele inimloomuse mõiste. Modernistid, kes loodavad inimkonna üha jätkuvale progressile ja inimese…
4 minutit
Eestlane – nii kubjas kui ka ori
Musta Kasti uuslavastuses käiakse läbi hulk Eesti ja eestlusega seotud rahvaluulelisi, ajaloolisi, kultuurilisi ja muusikalisi motiive.
Musta Kasti „Peks mõisatallis“, lavastaja Birgit Landberg, dramaturg Paul Piik, kunstnik Illimar Vihmar, valguskunstnik Emil Kallas. Mängivad Jaanika Tammaru, Kaarel Targo ja Kristjan Lüüs. Esietendus 24. II Tartus Genialistide klubis.
„Peks mõisatallis“ on Birgit Landbergi esimene lavastajatöö Mustas…
„Peks mõisatallis“ on Birgit Landbergi esimene lavastajatöö Mustas…
3 minutit
Võim eesti kirjanduses
Eesti kultuur on nagu Saaremaa lennuk. Kui keegi paksem end raputab või külge keerab, siis loksubki.
Mis võimu on eesti kirjanduses? Millist reaalselt, käegakatsutavat hüve või inimeste üle valitsemise naudingut saab siin püüelda? Ma tõesti ei tea, see kõik on nii lapsik, nii väike ja veider. Kuidas ikka valitseda kodutut või kunstnikku, inimest ta…
8 minutit
Noora koosneb kahest eraldi mahust: must, kangaga kaetud „Uure“ ja pisut madalam kontoriplokk, mis moodustab hoone esindusfassaadi, ning betoonhall, veidi mahukam hoidlaplokk.
YIT ehitus
Maarjamõisa Noora
Rahvusarhiivi hoone Noora. Arhitektid Sander Aas ja Illimar Truverk, sisearhitektid Tüüne-Kristin Vaikla ja Urmo Vaikla. Fassaadikanga „Uure“ autorid Fred Kotkas ja Carmen Lansberg. Arhitektuurivõistlus toimus 2013. aastal. Hoone avati 2017. Hoone pindala…
3 minutit
Maakasutuslik süsinikusidumise muutus Eestis 1990–2014. Allikas: Eesti inventuuriaruanded ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioonile
Klimaatiline mets
Puude taga on kliimapoliitika, süsinikupangaks mets.
6 minutit
Tartu on elus linn
Põnevaid Tartu kujutisi on Eesti muuseumides, aga ka erakogudes. Aus oleks olnud ka nende hulgast midagi näitusele kaasata.
Näitus „Muutuv Tartu neljas vaates“ Tartu kunstimuuseumis kuni 12. III. Kuraator Merli-Triin Eiskop, kujundaja Inga Heamägi ja graafiline kujundaja Jaan Evart.
Linnale võib läheneda tema materiaalsest kehandist lähtudes, käsitleda keskkonda füüsiliste objektide, ehitiste kogumina. Just nii hakkas XV sajandil…
Linnale võib läheneda tema materiaalsest kehandist lähtudes, käsitleda keskkonda füüsiliste objektide, ehitiste kogumina. Just nii hakkas XV sajandil…
5 minutit
Pealelend – Tanel Veeremaa, Eesti teatri- ja muusikamuuseumi direktor
Helilooja Liisa Hirsch kuulutati 7. III Heino Elleri nimelise preemia laureaadiks. Viimati sai preemia 2011. aastal pianist Sten Lassmann. Muuseumil on ka muidu põnevad ajad.
Miks otsustas ETMM just nüüd Heino Elleri nimelise preemia välja anda?
Otsustasime preemia välja anda helilooja 130. sünniaastapäeva puhul. Laureaadi otsustab muusikavaldkonna spetsialistidest…
Miks otsustas ETMM just nüüd Heino Elleri nimelise preemia välja anda?
Otsustasime preemia välja anda helilooja 130. sünniaastapäeva puhul. Laureaadi otsustab muusikavaldkonna spetsialistidest…
2 minutit
Kas noored moslemid toovad muutuse?
M-põlvkond on veendunud, et teadus on islamitsivilisatsiooni sügavalt juurdunud ja leiab, et haridus, usk ja tänapäeva uuendused on ühildatavad.
Mipsterid,1 moslemipunkarid, islamifeministid, haloodie’d,2 digitaalne ummah,3 moslemite kohtingufoorumid, Meccanomics,4 Ummah Cola, moslemi fashiniosta’d, halal õlu, moslemiräpp, Burka Avenger, ökodžihaad, Halalywood5 ja M-generatsioon. Kas need terminid on tuttavad? Kui mitte, siis tasub…
7 minutit
Hästi ruumipärane helikunstiteos
Kiwa ja Martin Kikas on „Lugulaulu“ kirjelduses pidanud tähtsaks rahvusmütoloogiat, helilahendusena on valminud aga Noora arhitektuuriga sobiv sünteetiline ambient.
Pärast Kumu näitust „Sünkroonist väljas. Helikunst vaatega minevikku“ võib väita, et helikunst on Eestis institutsionaliseeritud ja aktsepteeritud kui iseseisev kunstiliik. Kuid sellegipoolest on rahvusarhiivi uue hoone Noora tarvis just helikunsti teose tellimine…
4 minutit
Ars Logan, vita …
Mängufilm „Logan“ (USA 2017, 137 min), režissöör James Mangold, stsenaristid Scott Frank, James Mangold ja Michael Green, operaator John Mathieson, helilooja Marco Beltrami. Osades Hugh Jackman, Dafne Keen, Patrick Stewart, Boyd Holbrook, Stephen Merchant, Richard E. Grant jt.
Hugh Jackman on kunagi öelnud, et „Logan“ jääb tema viimaseks korraks mängida X-meeste tegelast Wolverine’i. Nüüdseks on näitleja seda tegelast…
Hugh Jackman on kunagi öelnud, et „Logan“ jääb tema viimaseks korraks mängida X-meeste tegelast Wolverine’i. Nüüdseks on näitleja seda tegelast…
5 minutit
Hiina sündroom
Hiina turg sunnib Hollywoodi hittfilmides tegema järjest suuremaid kompromisse.
Me peaksime minema itta.
„Blairi nõiafilm“ („The Blair Witch Project“1)
2012. aasta filmis „Ajasõlm“2 on üks dialoogikatke, mis võtab täpselt kokku filmitööstuse hetkeseisu. See, et juttu on ajarändest, tuleb asjale ainult kasuks. „Ma lähen Prantsusmaale,“ ütleb Joseph Gordon-Levitti mängitud tegelaskuju. „Peaksid minema hoopis Hiinasse,“ kõlab vastus. „Ma lähen Prantsusmaale!“ –…
„Blairi nõiafilm“ („The Blair Witch Project“1)
2012. aasta filmis „Ajasõlm“2 on üks dialoogikatke, mis võtab täpselt kokku filmitööstuse hetkeseisu. See, et juttu on ajarändest, tuleb asjale ainult kasuks. „Ma lähen Prantsusmaale,“ ütleb Joseph Gordon-Levitti mängitud tegelaskuju. „Peaksid minema hoopis Hiinasse,“ kõlab vastus. „Ma lähen Prantsusmaale!“ –…
8 minutit
Kalju Komissarov 8. III 1946 – 6. III 2017
Meie hulgast on lahkunud Eesti teatri viimase poolsajandi suurkuju, näitleja, lavastaja, teatrijuht ja tunnustatud pedagoog Kalju Komissarov.
Tallinna Pioneeride Palee kooliteatris tärganud teatrihuvi viis Komissarovi 1964. aastal otse koolipingist konservatooriumi lavakunstikateedri III lennu tudengiks. Tal vedas õppejõududega: teda õpetasid Voldemar Panso, Leo Kalmet, Helmi Tohvelman, Grigori Kromanov, Vello Rummo jt. Komissarov hindas…
Tallinna Pioneeride Palee kooliteatris tärganud teatrihuvi viis Komissarovi 1964. aastal otse koolipingist konservatooriumi lavakunstikateedri III lennu tudengiks. Tal vedas õppejõududega: teda õpetasid Voldemar Panso, Leo Kalmet, Helmi Tohvelman, Grigori Kromanov, Vello Rummo jt. Komissarov hindas…
3 minutit
Saraband Skandinaavia kaamoses
See, mis „Stseenides ühest abielust“ puudutas maist armastust ja olmelistesse ahelatesse kammitsetud egode meeleheitlikku, kuid perspektiivita omavahelist võitlust, on „Sarabandis“ saanud metafüüsilise mõõtme.
Eesti Draamateatri „Saraband“, autor Ingmar Bergman, tõlkija Anu Saluäär, lavastaja ja muusikaline kujundaja Peeter Raudsepp, kunstnik Lilja Blumenfeld, koreograaf Rene Nõmmik, valguskujundaja Andres Pajumäe. Mängivad Kersti Kreismann, Martin…
6 minutit
Kaalul on rohkem kui Savisaar
Sildistamise tagajärjeks on analüütilise käsitluse halvamine ja hästi häälestatud (rääkimata peenhäälestusest) praktilise poliitika sulustamine.
Üks ajastu Eesti ajaloos on läbi saamas. Koos sellega väheneb hirm, et senisest tõepärasemat lähiajaloo esitust võiks kasutada Savisaare poliitilise kapitali kasvatamiseks. Tõnis Saartsi artikkel „Savisaar kui turuliberaalse ja russofoobse Eesti looja“ (Sirp 3.…
5 minutit
„Lume Punasel Lagedal“ oleks võinud päästa see, kui autor oleks leidnud võimaluse jõuda oma tegelastele väga palju lähemale sellest kohast, kuhu ta jäi.
Kaader filmist.
Suubub, oh sumbub see hoog
Dokumentaalfilm „Lumi Punasel Lagedal“ (Amrion, Eesti 2017, 46 min), režissöörid Aljona Suržikova ja Julia Išakova, stsenarist Aljona Suržikova, operaatorid Kristjan-Jaak Nuudi, Ivar Heinmaa, Sergei Trofimov ja Joerg Burger, helilooja Aleksandr…
4 minutit
Jälgida kajakaid. Pärdi metafoorid ja oksüümoronid
Leopold Brauneissi raamat on kompendium, mis valgustab Arvo Pärdi loomingu konstruktsiooniprintsiipe, nii kompositsioonitehnilisi kui ka metafüüsilisi.
Leopold Brauneissi peetakse üheks maailma parimaks Pärdi muusika tundjaks, kelle töösse suhtub soosivalt ka Pärt ise. 14. II esitleti Eesti muusika- ja teatriakadeemia orelisaalis uut raamatut „Arvo Pärdi tintinnabuli-stiil: arhetüübid ja geomeetria“,…
3 minutit
