Sirbi 2019. aasta laureaadid
Isesuse kehtestamine
Kuidas ka näitust „Õngitsejad“ ei vaata, osutab see taas, kui algeliselt on mõistetud seda, mida naised teevad. Kas ei ole aeg küps loobuda naiskunsti mõistest?
Teaduse „silotornistamine“
Teadusele teevad suurimat kahju valdkondliku lõhe kasvatamine ja Eestile tähtsate projektide alavääristamine.
Kakskeelsus ja keelepoliitika võru-eesti näitel
Eestis ja Euroopas tuleb soosida ja väärtustada senisest rohkem mitmekeelsust ning keskenduda ennekõike väiksematele, eriti omamaistele ohustatud põliskeeltele.
Rahvaloendus Eesti moodi
Vastavalt rahvusvahelisele kokkuleppele toimib statistika riigivõimust sõltumatult, ei seadusandlik ega täidesaatev võim ei ole pädevad otsustama statistika tegemise ja rahvaloenduse metoodika üle.
Õnneliku tuleviku kindlustab meile elurikkus
Elurikkuse hoidmine väärtustab esmasena just meie kodukohta. Maailma saab päästa, kui alata koduõuest, kodutalust, kogukonnast ja kodumaast.
Puupäisusest
Kui süvariiki kusagilt otsida, siis ilmselt just sealt, kus otsustatakse Eesti metsade saatus. Aga kus otsustatakse?
Noor Jakobson 17. jaanuaril 1874. aastal kirjas…
Kahanemine kui võimalus
Ajalooliste hoonete hülgamine teeb muret kogu maailmas, eriti kahaneva elanikkonnaga linnades. Jiří Tintěra küsib doktoritöös, mida selle vältimiseks teha.
Tšastuškameistri lahkumine
Poliitilist kunsti on meil nagunii vähe, selle oskuslikku tempimist võllanalja ja lööva irooniaga veelgi kasinamalt. Peeter Allikuta kipub allikas suisa kuivama.
Teispool „Parasiiti“
Korea filmi pealtnäha särava pinna all valitseb üksluisus, mille kõrvaldamisega on tegelema hakatud alles paaril viimasel aastal.
Üksilduse ja tühjuse variatsioonid
Artjom Garejevi lavastajakäekiri on teatraalne ja fantaasiaküllane, teda paelub erandlik ruumikasutus ning publiku provotseerimine.
“, autor Éric-Emmanuel Schmitt, tõlkija Margus Alver, lavastaja Artjom Garejev, kunstnik Rosita Raud, valguskujundaja Teet Orupõld, operaator Nikolai Alhazov, videokujundaja Lauri Urb. Mängivad Egon Nuter ja Andrus Vaarik. Esietendus 14. XII 2019 Tallinna Linnateatri väikeses…
Hingele head
„Jõulujazzi“ kavas leidus küllaga kontserte, mis toetusid kindlalt omamaisele või laiemalt levinud lääne traditsioonile.
„Jõulujazzi“ kontsertide hulgast võib igal aastal leida vähemalt ühe vokaalansambli kontserdi ning mitmete lauljate etteasteid. Reeglina kuulub programmi ka kirikukontsert Niguliste muuseum-kontserdisaalis ning tingimata vähemalt üks külaline portugalikeelsetelt…
Ma kirjutan kurvimaid ridu
Tšiili luuletaja Pablo Neruda värske eestinduse puhul on leitud tasakaalupunkt loova ja sõnatäpse tõlke vahel.
Detsember – Koondades ja lahutades: ülestähendusi peegli tagant
Jõulukuu muusikaelu pakkus võimalusi nii meelte koondamiseks kui ka meelelahutuseks selle sõna parimas tähenduses.
Puitasumeid hinnatakse nii Eestis kui ka Soomes
Mikko Laaksonen: „Inimesed, nagu mina, tulevad vaatama neid imelikke puidust väikeseid maju ja seal tegutsevaid veidraid väikeseid baarikesi.“
Kogekogemus
Eesti meremuuseumi taasavatud püsiekspositsioon on vana hea säilitamise kõrval toonud Paksu Margareetasse ka uusi tuuli.
Kommentaar ‑ Kui mõte on sees, siis saab seda ka tõlkida
Eesti Euroopas, novembri lõpp. Pariisi kiri
Ideaalne raamatuturg on see, kus soovitud teos on alati saada. Teadmine, et raamat on enamasti vaid paari päevateekonna kaugusel ootamas, annab ostmisele hoogu.
Muusikakarjane
Muusikateadlane Ivalo Randalu (7. II 1936 – 19. XII 2019) oli hea, õigupoolest väga hea sõnaseadja, arvustajana heatahtlik, ja üldse hea inimene.
Peeter Allik 28. VI 1966 – 31. XII 2019
Peeter Allik sündis Põltsamaal. Ta õppis aastatel 1984–1988 Tartu Kunstikoolis, 1988–1993 Tartu Ülikooli maaliosakonnas ning 1991–1992 külalisüliõpilasena Eesti Kunstiakadeemias.
Aastatel…
Karujaht Itaaliamaal
Maailma tuntuimal tummfilmide festivalil Pordenones oli kavas ka Eesti algusaegade tummfilmide eriprogramm.
Vägivalla estetiseerimine on lavastaja otsus
Õõva pole, hirmu pole, lubatud groteski pole, ka koduvägivallale omast kõikehõlmavat sõltuvussuhet pole. On seksuaalsed jõumängud, kus üks mängib agressorit ja teine ohvrit.
Mogri Märdi üks elu
„Kauka jumala“ peategelase rahakohver on nagu välialtar, kus rahariitusi hingestab vaimulik rahvalaul „Mu süda, ärka üles“, mille saatel on õigus end kohvripeeglist vaadata vaid Märdil.
Kuldgloobuste kummaline läige
Tänavuseks suureks võitjaks osutus õhtujuht Ricky Gervais, kaotajaks Netflix.
Kes teab hea jõulukontserdi valemit?
Corelli Musicu aastalõpukontsertide kava tõestas taas, kui palju on maailmas head muusikat, millest me veel midagi ei tea ja mis ootab avastamist.
Kuidas lahendada jõulukontserdi korraldamise valem, et meelitada jõulumuusikast üleküllastunud…
Skywalkeri tõus ja filmisarja langus
„Tähtede sõja“ laisk nostalgiaihalus hakkab õõnestama armastatud tegelaste pea kohal pidevalt rippuvat surmaohtu. Tegelikult ei juhtu midagi ja sündmustele jääb odava emotsiooni hõng.
Näitusevalvuri päevik – Koer, kes kõnnib omapäi
Näitusevalvurina ootan imet, et üks omapäi kõndiv koer galerii ukse suunas jookseks ja nõuaks sisselaskmist.
Õnnesärgis surnud noormees
Andrus Kivirähk esitab romaaniga „Sinine sarvedega loom“ särava tõlgenduse, miks kulges ja lõppes kunstnik Oskar Kallise elu ja looming just nii.
Saame, mida ei taha
Isolatsioon või „suveräänne“ internet
Ilja Utjehhin: „Vene võimude retoorika võib küll olla reljeefne, aga on kaootiline ja selles puudub sideaine – idee, mis võimaldaks seda terviklikult mõtestada.“
Kuidas iseloomustada 1990. aastatel Anatoli Sobtšaki…
Kas laiendatud Põhja Konn või teistmoodi Tüür?
Sel kontserdil ei olnud õnneks eri koosseise üksteise otsa kuhjatud, vaid kõigile, kes laval käisid, oli jäetud ruumi, et esile tulla ja mõjuda.
