Sirbi 2020. aasta laureaadid
Aastatega on selgeks saanud, kui valusalt on senine inimtegevus koduplaneeti ja selle elurikkust haavanud. Antropotseenis on hääletu looduse eestkõnelejateks kujunenud ökoloogid.
Sirbi kolumnist Aveliina Helm ütlebki enda kohta,…
Millest koosneb kunstivaldkonna süsinikujalajälg?
Saara Korpela: „Koroonaviiruse tagajärjel on kunstivaldkonnas kasutusel nii virtuaalsed kui ka reaalsed süsteemid ning süsihappegaasi heiteid tekib rohkemgi.“
Teadusrahastus uute reformide ootel
Paljud väga head teadlased on jäämas ilma Eesti grandirahata – see pärsib võimekust meelitada doktorante ja seab ohtu ka vajalikud uurimissuunad.
Eesti filosoofia uus algus
Jüri Lipping ja Jaan Kangilaski: „Raske on see, et valikut ei ole, et valik on alati juba enne langenud teatud inimeste puhul ja raske on ka valik maailma hüvelise elu ja filosoofilise elu vahel.“
Tark linn taskus ei päästa maailma
Kas nutilinn on meetod kliimamuutuse leevendamiseks, sellega kohanemiseks, kellegi äriprojekt või midagi muud?
Kliima sai mullu mitmekülgselt kasu
Viiruse pakutud ootamatused tõestasid kliimapoliitikas mõnegi võimatuse võimalikkust.
Valgus tunneli lõpus. Aasta alguse mõtisklus
Mina, see on linn
Liisi Ojamaa – kadunud kildkonna kõlav hääl – sooritas oma elutööga semiootilise mustkunstitriki, sulatades sümbolid ja täites mõistete sisud nii pillavalt, et pokaal ajab üle.
Eevi Ross 1. I 1934 – 30. XII 2020
Eevi Ross lõpetas 1952. aastal Tallinna Muusikakooli Erna Saare klaveriklassis ning 1957. aastal Tallinna Riikliku…
Endel Link 14. IV 1928 – 15. XII 2020
Endel Link lõpetas 1946. aastal Viljandi II Keskkooli, seejärel 1953. aastal eesti filoloogina Tartu Riikliku Ülikooli ning jõudis õppida Moskva Lunatšarski-nimelise Riikliku Teatrikunstiinstituudi (GITIS) teatriteaduse aspirantuuris…
Pühakiri kaanest kaaneni
Festivali „Beethoven“ tegijad jätsid otsustavalt kõik muusikavälise kõrvale. Fookusesse asetati muusika, absoluutselt ja kompromissideta.
Ühisosa
Kogumik „Teatrielu 2019“: kolmteist rikkalikult fotodega illustreeritud artiklit ning last but not least Tiia Sippoli kompetentselt koostatud väga mahukas teatristatistika.
Kaarel Tarand, peatoimetaja
Filmiajakirjanike valikud erakordsel filmiaastal
Neitsi Maali filmiauhinna tänavune valimine näitab, et raskel ajal tundub Eesti filmil olevat päris hea minek.
Pintsliga tsibipudinat tabamas
Enamik CERNi residentuuri kunstnikest on jõudnud kaugemale katseseadmete ekraanidest ja valemitest ning püüdnud teadlaste abiga avada ka sügavama tagamaa.
Karakterite teekond luhtumisse
Karakterid olid hakanud uuema aja keskealises režissuuris hajuma, kaduma, lahkuma, vaatajaid maha jätma, mannetu hõõgniit viimase teatrisaadikuna surisemas pimedas ruumis publiku pea kohal.
Mis juhtub, kui teadlased ja kunstnikud koos aega veedavad?
Mónica Bello ja José-Carlos Mariátegui: „Eriti praegu on üha tähtsam mõista, et maailm pole täpselt selline, nagu välja paistab. Selleks on kunsti ja teaduse dialoog hädavajalik.“
Kas halb mees võib olla hea kunstnik?
Pärast Korea legendaarse filmitegija Kim Ki-duki surma on kuu aja jooksul olnud palju poleemikat selle üle, kuidas peaks temasse ja tema loomingusse suhtuma.
Lev Vassiljev 20. II 1929 – 17. XII 2020
Lev Vassiljev sündis 1929. aastal Tuulas inseneri perekonnas. Pärast õpinguid Moskva kunstikeskkoolis siirdus ta 1950. aastal Tallinna, kus astus ERKIsse ja lõpetas õpingud 1956. aastal skulptuuri erialal. Tema õppejõududeks olid Enn Roos, Aleksander Kaasik, August Vomm jt. Õpingute ajal kohtus ta ka oma tulevase abikaasa Maret…
Üles leitud laul
Kõrvitsa laul on veenev, kaunis ja mõistetav, innustades teisigi avastama omaenda sisemuses peidus viise.
Nagu ütlevad…
Muinsuskaitses on vaja uut tasakaalupunkti
Kui muinsuskaitses leitakse kooskõla avalikkuse ning eraomanike huvide ja võimaluste vahel, ei kukuta oma heitest selili.
Pealelend – Rait Avestik, „Teatriarmastajate“ autor
Meenutades Jaan Räätsa
Millise helienergia jättis meile Jaan Rääts? Särisevalt elurõõmsa ja mängulise, aga ka stoiliselt kaemusliku ja filosoofiliselt mõtiskleva.
Kas küborgid mängivad karikakramaailmas?
Isegi kui kõik Lovelocki argumendid ei kõla veenvalt, on raamatut ikkagi inspireeriv lugeda.
Ettekujutus inimesest
„Mank“ on kogu näitetrupi säravate soorituste juures kummaliselt tundekauge film, mida saab imetleda emotsionaalselt investeerimata.
Inimese tervet elu kahe tunni sisse…
Rail Balticu korralikku tasuvusanalüüsi võtta ei ole
Jürgen Rooste sees on alati veel üks luuletus
Luulekogus „Sagittarius A*“ vaheldub meeleheide elujaatavate hetkedega. Elada on suurem asi, kui põleda kiirelt ja surra!
