TMW – Muusikatööstusel on vaja tarka andmesüsteemi
Muusikatööstuse konverents 1. ja 2. IV Nordic Hotel Forumis.
TMW on oma profiili oluliselt laiendanud. Kontsertide ja muusikatööstuse konverentsi kõrvale on toodud järjest uusi funktsioone, nii et sellest on nüüd ametlikult kujunenud linnafestival. „Mis tõi meid siia, ei vii meid enam edasi,“ ütles mõne aasta eest vabariigi aastapäeva kõnes president…
TMW on oma profiili oluliselt laiendanud. Kontsertide ja muusikatööstuse konverentsi kõrvale on toodud järjest uusi funktsioone, nii et sellest on nüüd ametlikult kujunenud linnafestival. „Mis tõi meid siia, ei vii meid enam edasi,“ ütles mõne aasta eest vabariigi aastapäeva kõnes president…
5 minutit
Kesisus ja mitmekesisus
Homme algab Eesti Vabariigis presidendikampaania. Esimesena ja seni ainsana annab Siim Kallas rahvusooperi Estonia kammersaalis teada oma soovist presidendiks saada.
Presidendi valimiseni ei ole jäänud enam liiga palju aeg, kuid seni on oma huvist Eesti presidendiks saada teada andnute read hõredad. Tekib tahtmine huigata: „Auuu, kandidaadid, tulge kapist välja!“ Ajakirjanduses on küll arutatud mitmete võimalike kandidaatide üle, eelkõige…
Presidendi valimiseni ei ole jäänud enam liiga palju aeg, kuid seni on oma huvist Eesti presidendiks saada teada andnute read hõredad. Tekib tahtmine huigata: „Auuu, kandidaadid, tulge kapist välja!“ Ajakirjanduses on küll arutatud mitmete võimalike kandidaatide üle, eelkõige…
2 minutit
Joonas Hellerma on leidnud ETV saates „Plekktrumm“ toimiva tasakaalu torkiva poleemilisuse ja empaatilise süvenemise vahel.
Ülo Josing / ERR
Plekktrummide kõrvulukustav vaikimine
Joonas Hellerma: „Televisioon meediumina on kummalisel vahealal. Ühtpidi oodatakse televisioonilt, et ta teostaks (kultuuri)kriitikat, (kultuuri)ajakirjandust, teiselt poolt on ta ise ka (kultuuri)kriitika objekt.“
5 minutit
Eesti seriaalide kullavaramu „Õnne 13“ on tänavu jõudnud 23. hooajani. Käsikirja sellele on läbi erinevate aastate kirjutanud Astrid Reinla, Kari Murutar, Teet Kallas, Urmas Lennuk ja Andra Teede.
Kaader seriaalist
Milline on Eesti teleseriaal?
Kodumaiste seriaalide stsenaristidele on tuttavad nii hullumeelsed tähtajad kui ka kohustus tõsta kanali reitingut.
9 minutit
Voogedastus ja muusikaline vorm
Kuigi muusika voogedastuse esilekerkimises võiks näha digitaalse salvestustehnika ja interneti arengu loomulikku tulemit, on minu kirjutise eesmärk näidata pigem seda, et voogedastust toetavad struktuurimuutused kujunesid muusikas välja juba mõnevõrra varem. Voogedastus muusika tarbimisvormina pigem pühitses mainitud struktuurimuutused, pakendades need muusika vastuvõttu silmas pidades lõpuks sobivasse formaati. Selle väite selgitamiseks tuleb aga alustada pisut kaugemalt,…
5 minutit
Leo Soonpää juhitud „Ars longa“ 1977.-1978. aastatel oli üks populaarsemaid telesaateid.
ERRi fotoarhiiv
Ideaalne kunstisaade
Kuidas tutvustada kunsti Eesti televisioonis?
4 minutit
Sild, mis ei vii kuhugi
Aprilli alguses ilmus meediasse uudis, et Taani populaarne teleseriaal „Sild“ („Bron/Broen“) leiab originaalsarja ja kahe muganduse järel tee ka Eestisse neljandas variandis, kus lahendatakse nagu originaali esimesel hooajal kahe riigi vahelisel sillal toimunud mõrvajuhtumit. Riikideks siis seekord Eesti ja Venemaa.
Algversiooni tootjafirma Filmlance direktori Lars Blomgreni sõnul lubab keskse idee tõstmine Eesti-Vene piiri ainulaadsesse kultuurilisse ja sotsiopoliitilisse…
Algversiooni tootjafirma Filmlance direktori Lars Blomgreni sõnul lubab keskse idee tõstmine Eesti-Vene piiri ainulaadsesse kultuurilisse ja sotsiopoliitilisse…
3 minutit
Liina Siib. Movie Posters. Digitaaltrükk. 2001. Eesti Kunstimuuseum
Eesti Kunstimuuseum.
Netflix muudab mängureegleid
Kui turg on globaalne, siis on ka nišiauditooriumid ja väikesed maitseerisused piisavalt suured ja olulised, et nende rahuldamine eesmärgiks seada.
9 minutit
See ohutu paremäär
Veebruaris kirjutas Rein Raud Sirbis ehtsa Eesti konservatiivsuse kui mõttesuuna lahustumisest, pannes olukorrale kaks diagnoosi: „Esiteks, enamik end Eestis konservatiivideks nimetavaid poliitikuid ei ole konservatiivid, vaid traditsionalistid, kusjuures sageli üsna radikaalsed. Teiseks, selliste jõudude esilekerkimine osutab konservatiivsete väärtuste kriisile, mis tuleneb võimude tegematajätmistest eriti sotsiaalpoliitika valdkonnas. See on hakanud murendama ühiskonna alustugesid, loonud laia kandepinna irratsionaalsele ja…
4 minutit
Püha tõde – Vahelduv pilvisus ajalootaevas
Ajalugu on läbi aegade talletatud kivitahvlitele, pärgamendile ja trükikunsti leiutamisest peale ka paberile. Kroonikate ja raamatute kõrval on paar viimast sajandit salvestatud ka ajakirjandusse. Valdkondades, mida riigi tasandil süsteemselt ei dokumenteerita, peaasjalikult just ajakirjandusse. Et saada teada, millised näitused olid eksponeeritud või missugused etendused toimusid kolmkümmend aastat tagasi, oli kõige lihtsam…
2 minutit
Eestlase süümepiin ei kao
„Enamasti on niisuguste kogumikkude eesmärk valgustada mingit ajajärku teatud läbilõikes, paljude silmade läbi. Nende tegelik väärtus ühiskonna hingeseisundi jäädvustamisel selgub tavaliselt alles aastaid hiljem, kui nad osutuvad oma aja dokumentaalseteks tunnistajateks.“ Nõnda on kirjutanud toimetaja Anu Salusäär 1995. aastal Loomingu Raamatukogu sarjas ilmunud kogumiku „Kaksteist Eesti kirja“ järelsõnas.
21 aastat hiljem on trükivalgust näinud „Kolmteist Eesti kirja“,…
21 aastat hiljem on trükivalgust näinud „Kolmteist Eesti kirja“,…
4 minutit
Rohkem süvenemist, rohkem kõike!
Kirjandussaateid on ERRi tele- ja raadiokanalites päris palju. Praegu on käigus sarjad „Kirjandusministeerium“, „Loetud ja kirjutatud“, „Peeter Helme soovitab“ ja „Uus raamat“. Vahel on kirjandusteemat ka „Vasaras“, „OPis“ ja „Plekktrummis“. Raadioteater laseb „Luuleruumis“ eetrisse luulesalvestusi, püsib kuuldemängude ja järjejuttude traditsioon. Aeg-ajalt toovad vaheldust projektipõhised sarjad nagu „Luulelahing“ või „-atlas“, mullused armastuseasjad jne. Tänavu on…
2 minutit
Kas prantslased ei oska armastada ja armastusromaane kirjutada? Ületamatud armastusromaanid on just prantsuse kirjanduses (Stendhal, Flaubert, Zola, nobelist François Mauriac). Pildil Gemma Arterton Anne Fontaine’i filmis „Gemma Bovery“.
Kolonialism meis enestes
„Aegumatute armastuslugude“ sarja valik levitab ja süvendab arusaama, et maailmas on ainult üks oluline keel ja et oluline on ainult selles keeles kirjutatud kirjandus.
4 minutit
TMW –Süvamuusikast popnaivismini ja pärimusmuusikast metal’ini
VIII Tallinna muusikanädal 28. III – 3. IV: kontserdid 52 laval, ligi 35 000 kuulajat.
Suundusin tänavusele Tallinna muusikanädalale (TMW) üsna ettevalmistamatult, sest olin kuulanud vaid käputäie helinäiteid. Muusika puhul ei paku elamust siiski üksnes (enne) tuvastatud kõrge kunstiline tase ja vastavus igaühe maitse-eelistustele, vaid ka meeldiv üllatusmoment.…
Suundusin tänavusele Tallinna muusikanädalale (TMW) üsna ettevalmistamatult, sest olin kuulanud vaid käputäie helinäiteid. Muusika puhul ei paku elamust siiski üksnes (enne) tuvastatud kõrge kunstiline tase ja vastavus igaühe maitse-eelistustele, vaid ka meeldiv üllatusmoment.…
4 minutit
Kas lapsed on sellepärast tulevikus kehvemad keskastmejuhid või nirumad euroametnikud, kui nad pole kunagi roninud puu ja vesiveski varemete otsa, külakiigele, korstna otsa, katusele, kukkunud sealt alla, hüpanud sealt alla ja roninud uuesti, kukkunud, kukkunud, kukkunud, lõhkunud riideid ja põlvi ja küünarnukke.
Piia Ruber
Lutsukivilapsed ehk Looduslähedase kasvamise kaitseks
Jaapani Nipponi meditsiinikoolis võrreldi kõigile kättesaadavaid arve: üheks muutujaks võeti Jaapani maakondade metsaalade protsent ja teiseks vähihaigustesse suremise protsent. Ilmnes, et mida metsarikkam piirkond, seda…
8 minutit
Richard Estes (1932). Peegeldused autol. Õli, lõuend, 1969. Erakogu.
Tübingeni Kultuurivahetuse Instituut
Reaalsem kui reaalsus
Kumu on astunud kõrgliigasse: fotorealismi näitus on samaväärne 1990ndatel Tallinna lauluväljakul antud Rolling Stonesi või Tina Turneri kontserdiga.
6 minutit
Mati Unti jäljendades on Ivar Põllu enda teha võtnud mitte ainult muusikalise kujunduse, vaid ka kunstnikutöö.
Gabriela Liivamägi
Undi Angst’id Endla laval
„Öös on asju“ lavastaja Ivar Põllu on olnud lausa erakordselt autoritruu: laval näidatav ja räägitav põhineb peaaegu täielikult Mati Undi tekstil.
3 minutit
Helisevate sõnade rüpes
Käes on jälle kevadkuu ja Kärt Hellerma luuleminal on käsil aknapesu. Avaluuletus „Pesen aknaid poliitbürooga“ toob meelde ühe teise luuletuse ühest teisest ajast: Debora Vaarandi „Aknapesijad“ (1958), mis omakorda meenutab veidi noort Underit. Nii see on, ajad mööduvad, kaovad kuhugi, aga luuletamine ja aknapesu jäävad. Kogu esimese poole tekstid kujutavad endast enamasti iroonilist kommentaari mõnele…
3 minutit
Vaimupealinna „Lucia di Lammermoor“
Gaetano Donizetti „Lucia di Lammermoor“: muusikajuht Paul Mägi, lavastaja Roman Hovenbitzer, kunstnik Roy Spahn ja valguskunstnik Ulrich Schneider (kõik kolm Saksamaa), solistid Henriette Bonde-Jansen (Taani), Federico Lepre (Itaalia), Jānis Apeinis (Läti), German Gholami, Karmen Puis, Märt Jakobson, Rasmus Kull, Marika Aidla, Vanemuise koor ja orkester. Esietendus 2. IV Vanemuise teatri väikeses majas.
7. aprillil esietendus…
7. aprillil esietendus…
5 minutit
Tehke muusikat ja saagu teid palju
Aega ei ole – see ongi see meie aeg. Ei ole aega, et jõuda ise otsuseni, mis või kes mulle meeldib. Seda peab otsustama keegi teine ja siis ma tean, mis mulle meeldib. Nii on see vist olnud aegade algusest peale, kuna oli keeld maitsta hea ja kurja tundmise puu vilja, aga näe, va madu,…
4 minutit
Maastik on eestlase identsuse üks kolmest alustoest. Ann Tenno fotod annavad loodusele omaetteoleku rahu ning intiimsuse, võimaluse temaga kontakteeruda ilma kellestki segamata.
Essee Eesti märgist
Gustav Suits sõnastas 1905 lühidalt meie rahvusliku dilemma: „Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!“ Täna on rõhk nihkunud: olgem küll eurooplased, aga jäägem siiski ka eestlasteks. Sellises e-riikluse ja rahvusriikluse pingeväljas…
7 minutit
Anonymous Boh – kas viimane modernistlik võitleja?
Kunstniku teoste hüperpluralistlik sisu räägib samaaegselt kõigest ning oma korratus segaduses eimillestki.
Näitus „Teretulemast minu maailma“ kuni 30. IV Telliskivi loomelinnaku Renard Speed Shopi galeriis ja klubis Lekker 19. II –31. III ja baaris Shooters kuni 30. IV; näitus „Maisikuningas“ Pärnu Linnagaleriis 10. II – 5. III ja Võru Linnagaleriis kuni 29. IV; näitus…
4 minutit
Don Cheadle’i Miles Davis suudab oma ettearvamatu ja üdini sümpaatse vahetu skisoidse energiaga keerata puändilt ootamatuks suure osa stseene, mis langeksid muidu mängufilmide tavaklišeede sisseküntud vakku.
Kaader filmist „Miles Ahead“.
TMW
Aafrika muusika permanentsest kultuurieksiilist välja
4 minutit
Tegelane Harri Puu (Rait Õunapuu) hääldab oma nime Haribo.
Gabriela Liivamägi
Era- ja repertuaariteatri rikastav sümbioos
Ugala lavastuses „Krimka!“ on esiplaanil see, mis annab kõik mahlad ja kordumatuse – näitlejate nüansirikas mäng.
4 minutit
Pealelend – Dmitri Harchenko, Tallinna Tantsuteatri loominguline juht
Tallinna Tantsuteatri ja Tallinna Filharmoonia koostöös on koreograaf-lavastaja Dmitri Harchenko toonud tantsu- ja muusikasarja „Ikoonid“ raames välja neli lavastust: 2014. aasta lõpus esietendus „Ikoonid. Elvis“, mullu aprillis „Ikoonid. Pärt“, tänavu jaanuaris „Ikoonid. Sinatra“ ja märtsis „Ikoonid. Bach“. Bachi orelimuusikale loodud tantsulavastust (tantsivad Anu Ruusmaa ja Endro…
2 minutit
Naised ei soovita enam
„Kirjandusministeeriumi“ naiste rubriik oli kummaliselt vormistatud, kuid selle kadumisest on ometi kahju.
Õiglaselt kommenteerida Eesti kirjandus- ja kultuurisaadete või koguni üheainsa saatesarja „soolist kliimat“ (kuidas on sugupooled esindatud nii tegijate kui ka materjali hulgas ning millises võtmes sooteemale lähenetakse) oleks suur töö ja nõuaks palju kuiva andmekogumist. Mõnikord pakuvad väikesed ilmekad rõhuasetused ennast aga lausa ise…
3 minutit
Viimastel kümnenditel on Kopli liinid olnud nii alternatiivset linnaruumi otsivate uitajate sihtpunkt, ümbruskonda hirmu all hoidnud hämarate tegude tagahoov, aga ka romantilise merevaatega elukoht.
Juhan Hint
Järjekordne algus Kopli liinidel
Kaua oodatud, aga ka kardetud eluheidikute nurgataguse muundumine ihaldusväärseks elukeskkonnaks on hakanud teoks saama.
4 minutit
Tiit Land: „Rektorina seisan selle eest, et ülikool kui tervik oleks atraktiivne ja arenev.“
Ave-Maria Mõistlik / Vikipeedia
Ülikooli arengu võti
Tallinna ülikooli arengu võti seisneb interdistsiplinaarsete uurimisülesannete lahendamises ja võimekuses neid kõrgel akadeemilisel tasemel menetleda.
7 minutit
Ülle Ulla 10. XI 1934 – 9. IV 2016
Meie seast on lahkunud Eesti lavade üks aristokraatlikumaid ja salapärasemaid daame. Baleriin, karaktertantsija, näitleja, tantsupedagoog, varieteelaulja ja kirjanik – pole vist muusat, kes ei oleks teda puudutanud. Kõike seda tegi Ülle Ulla võrdväärse andumuse ja pühendumusega.
Lõpetanud 1953. aastal Tallinna Koreograafiakooli esimese lennu, oli Ülle Ulla kakskümmend aastat Estonia balletisolist (1953–1966 ja 1970–1973). Vahepealsetel aastatel esines…
Lõpetanud 1953. aastal Tallinna Koreograafiakooli esimese lennu, oli Ülle Ulla kakskümmend aastat Estonia balletisolist (1953–1966 ja 1970–1973). Vahepealsetel aastatel esines…
1 minut
Mati Unti jäljendades on Ivar Põllu enda teha võtnud mitte ainult muusikalise kujunduse, vaid ka kunstnikutöö.
Gabriela Liivamägi
Ikkagi peamiselt doktorantidele
Ivar Põllu on leidnud tekstile, mis veerandsaja aasta eest meie kirjanduskriitikud nõutuks ehmatas, meelipaeluva lavavormi.
6 minutit
Nádasi tihnik
Péter Nádas (1942) on kirjanik, kelle esitamist Nobeli kirjandusauhinnale ungarlased nüüd juba mitu aastat südamest on oodanud. Nádas debüteeris 1960. aastate lõpus ja tuli kirjandusse koos selle hilismodernistliku kirjanikepõlvkonnaga, kes paistis loobuvat ungari proosa nii rahvuslik-realistlikust kui ka läänelikust traditsioonist. Nádasi hilisemate teoste valguses tunduvad tema algusaegade proosatekstid pigem katsetuste ja otsingutena. 1977. aastal ilmus tema debüütromaan „Ühe…
5 minutit
Iga vägeva naise selja taga on veel üks naine
Teleseriaalid kujundavad järjest enam võrdõiguslikkuse kultuuri ja arusaama poliitikast.
Televisioon on olnud peavoolu sünonüüm ligi 50 aastat. Internetikanalite ja -tootjate tulekuga seoses tarbitakse televisiooni veel intensiivsemalt ja kultuuriliselt on see määravam kui varem. Seriaale saab järjest enam osta otse tootjatelt hooaja kaupa, et need ühe hooga järjest ära…
3 minutit
Euroopas ei ole paremäärmuslus enam luuserite ideoloogia
Andrea Pető kommenteerib Ungari liikumist suletuse poole Euroopa poliitilises kontekstis.
Märtsikuu alguses viibis Tallinnas Friedrich Eberti fondi kutsel Budapesti Kesk-Euroopa ülikooli (CEU) professor Andrea Pető, et kaasautorina tähistada raamatu „Gender as Symbolic Glue. The Position and Role of Conservative and Far Right Parties In the Anti-Gender Mobilizations In Europe“*…
6 minutit
Mingi tunnetuslik värk
Sten-Johan Lill: „Film on võtte ajal tehtud otsuste kogum.“
Veidi pärast 1990ndaid käsitleva tragikomöödia „Päevad, mis ajasid segadusse“ (Triin Ruumet, 2016) esilinastust küsitles kaasstsenarist Greta Varts filmi operaatorit Sten-Johan Lille. Juttu tuli Lille filmimuljetest, tema täispika debüütfilmi kogemusest, koostööst režissöör Triin Ruumeti ja teiste meeskonnaliikmetega ning loomulikult ka Lille sisulisest ja loomingulisest lähenemisest filmioperaatorina.
Kuidas esilinastusejärgne tunne on?
Sten-Johan Lill:…
Kuidas esilinastusejärgne tunne on?
Sten-Johan Lill:…
5 minutit
Viljandi Vibes annab Eesti muusikutele hoogu
Digiajastu. Üleilmastumine. Indie pop, indie house, indie folk, indie(ana Jones “– tänapäevases muusikamaailmas märksõnu jätkub. Eesti muusikatööstuse jõulises arengureas särab erksa tähena ka muusikavideote produktsioon, selle muusikaline ühtlustumine ja ühtaegu ka mitmekesistumine. Leidmaks peatamatule lokomotiivile uut jõudu, on Viljandi Vibes (VV) ellu viimas Eesti mõistes revolutsiooni, mis on mujal vilja kandnud –…
3 minutit
Allar (Hendrik Toompere jr) ei oska Mariaga (Klaudia Tiitsmaa) rääkida muust kui peopanemisest. Sisemist muutust Allaris filmi jooksul ei toimu. Või pärast kirgastavat lõpplahendust siiski?
Kaader filmist
Sümbolistlik-nostalgiline kurbmäng
Mängufilm „Päevad, mis ajasid segadusse“ (Kinosaurus Film, Eesti, 2016, 86 min), režissöör Triin Ruumet, stsenaristid Triin Ruumet ja Greta Varts, operaator Sten-Johan Lill, heliloojad Hendrik Kaljujärv ja Karl Saks. Osades Hendrik…
5 minutit
