Vabadus ja vastutus
Ilmselt pole mõnusamat tundest olla täiesti vaba – mitte kellestki sõltuda, mitte kellelegi aru anda. On see aga üldse võimalik?
Sel nädalal teatas Tõnu Õnnepalu, et loobub talle määratud kirjanikupalgast, põhjendades oma otsust nii: „Kirjutamise juures peab säilima vähemalt usk, et selles, mis ütled, on midagi uut. [—] Eks ma ole oma aja, s.t nõukogude aja laps ja ehk ületähtsustan…
Sel nädalal teatas Tõnu Õnnepalu, et loobub talle määratud kirjanikupalgast, põhjendades oma otsust nii: „Kirjutamise juures peab säilima vähemalt usk, et selles, mis ütled, on midagi uut. [—] Eks ma ole oma aja, s.t nõukogude aja laps ja ehk ületähtsustan…
1 minut
Kultuur 2020 – Maksud ja majad korda
Nii sotsiaalsete garantiide parandamine kui koolimajade ehitamine eeldab kultuuriministeeriumi koostööd teiste ministeeriumidega.
3 minutit
EMTA unistus.
EMTA
Kultuur 2020 – Inventuur
Inventuuriks võiks kolmapäevahommikust kokkusaamist muusika-ja teatriakadeemias nimetada küll, ehkki Eesti muusikanõukogu kutsus arutama muusikaelule ja -haridusele vajalike saalitüüpide, praeguse olukorra, võimalike uusehitiste ja ümberkorralduste ning pikema perspektiiviga investeeringute üle.
Muusikutele tundub…
Muusikutele tundub…
3 minutit
Reekviem eesti kirjandusloole
Trooja sõda on tagasi.
Ta pole kunagi ära olnudki.
Mats Traat, „Olemisõpetus“
Ilmselt ei olegi Trooja sõda kunagi ära olnud, aga Toomas Haug on kirjandusloolane, mitte sõjaõhutaja. Kuigi temalgi on oma TT alati kaasas ja käepärast, ei ole see Vene päritolu tulirelv. Tema TT koosneb A. H. Tammsaarest ning Friedebert Tuglasest, neist eestikeelse ja -meelse kirjanduse peamistest tunnetusvahenditest.…
Ta pole kunagi ära olnudki.
Mats Traat, „Olemisõpetus“
Ilmselt ei olegi Trooja sõda kunagi ära olnud, aga Toomas Haug on kirjandusloolane, mitte sõjaõhutaja. Kuigi temalgi on oma TT alati kaasas ja käepärast, ei ole see Vene päritolu tulirelv. Tema TT koosneb A. H. Tammsaarest ning Friedebert Tuglasest, neist eestikeelse ja -meelse kirjanduse peamistest tunnetusvahenditest.…
6 minutit
Festivalile tagasi mõeldes tuleb esmalt meelde klezmer-klarnetist Giora Feidman, kel 80 aastat turjal, kuid pillikõla pole tuhmunud ega mängulust vaibunud.
Peeter Langovits
Tallinn väärib missat, „Bütsantsi missat“
„MustonenFest“ 29. I – 6. II Tallinnas.
Aleksandr Raskatovi „Bütsantsi missa“ esiettekanne pidanuks olema İstanbulis, kuid tegelikult kõlas see tervikuna esmakordselt hoopis Tallinnas „MustonenFestil“. Selle kohta, miks…
Aleksandr Raskatovi „Bütsantsi missa“ esiettekanne pidanuks olema İstanbulis, kuid tegelikult kõlas see tervikuna esmakordselt hoopis Tallinnas „MustonenFestil“. Selle kohta, miks…
4 minutit
Õhtumaa alistumine ehk Veel üks valge mehe keskeakriis
Islamistlik pööre oleks paljudele valgetele heteroseksuaalsetele meestele teretulnud konservatiivne revolutsioon – tagasipöördumine vana hea korra juurde.
Aastake tagasi kurdeti Sirbis, et eesti film on sattunud intellektuaalsesse suluseisu, kuna ei osata enam rääkida muust peale valge keskealise heteroseksuaalse mehe keskeakriisi.* Ja alati olevat peaosas seesama arhetüüpne keskealine valge mees –…
5 minutit
Jüri Arrak. Poisid õunaga. Linoollõige, 1967.
Eesti Kunstimuuseum.
Seksuaalse emantsipatsiooni kuritöö ja karistus
Milan Kundera ja Michel Houellebecq näitavad feminismi ehk soolise emantsipatsiooni projekti finišit. Meeldiv see pilt ei ole.
11 minutit
Vaala võitlus elevandiga
Halva kirjanduse pärast inimene kohtu alla anda on liig, mis liig.
Kui vaal tungib kallale elevandile, siis kes võidab?*
Igaühe lõputu valikuvõimalus. Peen joon kunsti ja elu vahel. Täpsed definitsioonid. Sõnavabadus! Millal ja kus on seda üsna suhtelist asja üldse nähtud?
Tõepoolest, ma räägin siin Kaur Kenderi kurikuulsast „Untitled 12“ loost ning veelgi enam kirjanike ja kriitikute…
Igaühe lõputu valikuvõimalus. Peen joon kunsti ja elu vahel. Täpsed definitsioonid. Sõnavabadus! Millal ja kus on seda üsna suhtelist asja üldse nähtud?
Tõepoolest, ma räägin siin Kaur Kenderi kurikuulsast „Untitled 12“ loost ning veelgi enam kirjanike ja kriitikute…
4 minutit
Ideid, ideid ja veelkord ideid
„MustonenFesti“ ajal tähistas Eesti Kontsert (EK) oma 75. aastapäeva. Palusin sel puhul meie suurima kontserdiorganisatsiooni direktoril Jüri Leitenil pisut tulevikku vaadata.
Siinsamas kõrval kirjutab EK loomenõukogu esimees Toomas Velmet, et Eesti Kontsert oli, on ja jääb. Millel see optimism rajaneb?
Jüri Leiten: Veebruaris saab kaks aastat, kui meid juhib SA nõukogu. Olen ka varem öelnud, et…
Siinsamas kõrval kirjutab EK loomenõukogu esimees Toomas Velmet, et Eesti Kontsert oli, on ja jääb. Millel see optimism rajaneb?
Jüri Leiten: Veebruaris saab kaks aastat, kui meid juhib SA nõukogu. Olen ka varem öelnud, et…
8 minutit
Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade nominendid
Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali 2015. aasta aastaauhindade põhižürii koosseisus Carolina Pihelgas (esimees), Reet Auksmann, Jan Kaus, Kaupo Meiel ja Rein Veidemann valis aastaauhindadele kandideerima järgmised teosed.
PROOSA
Mart Kivastik, „Autoportree naise ja hobusega“
Armin Kõomägi, „Lui Vutoon“
Paavo Matsin, „Gogoli disko“
Rein Raud, „Täiusliku lause surm“
Kaur Riismaa, „Pimeda mehe aiad“ ja…
PROOSA
Mart Kivastik, „Autoportree naise ja hobusega“
Armin Kõomägi, „Lui Vutoon“
Paavo Matsin, „Gogoli disko“
Rein Raud, „Täiusliku lause surm“
Kaur Riismaa, „Pimeda mehe aiad“ ja…
3 minutit
Tšuvaani keele eripära
Rahvaste maailm on korraga lõbus ja julm. Selles maailmas jäävad kaotajaks need, kelle olemasolu on hämar ja piiripealne. Samal ajal on paljud sellised etnilised üksused oma ebaselges olekus jätkuvalt olemas. Osa…
4 minutit
Manfred Vainokivi vastandab „Punases varietees“ oskuslikult seisukohti ja inimesi Eesti kirevast, ent konnatiigilikust show-tantsuajaloost.
Kaader filmist
„Töövõimetute“ loojate eeskuju
Dokumentaalfilm „Punane varietee“ (Filmivabrik, Eesti 2016, 53 min), režissöör-stsenarist-operaator Manfred Vainokivi, produtsent Marju Lepp.
Kas tunnete mõnda loojat, kes rabeleb oma üllitise kallal aastaid, et sellest vormuks midagi ilusat,…
Kas tunnete mõnda loojat, kes rabeleb oma üllitise kallal aastaid, et sellest vormuks midagi ilusat,…
5 minutit
Kultuur 2020 – Üheksa ettepanekut paremaks ruumipoliitikaks
Ruumi planeerimine tähendab ühiskonna planeerimist. Vastuvõetud ruumipoliitilised otsused kujundavad käegakatsutavat elukeskkonda ja ühiskonda ehk teisisõnu Eestit. Elukeskkonna ja ruumipoliitika tähtsustamisega tuleb tegeleda kohe ja järjepidevalt. Ruum on ühiskonna liim.
1. Vaja on poliitilist kokkulepet.
Selleks et elukeskkond Eestis paraneks, on tarvis nüüdisajastatud ruumipoliitikat. See tähendab julgust jätta seljataha arusaam planeerimisest…
1. Vaja on poliitilist kokkulepet.
Selleks et elukeskkond Eestis paraneks, on tarvis nüüdisajastatud ruumipoliitikat. See tähendab julgust jätta seljataha arusaam planeerimisest…
5 minutit
Rektor Vares ja vares
ERKIs oli vabadus olla teistsugune, mõelda teistmoodi ja öelda välja oma arvamus.
Kui kunstiakadeemia hoovi legendaarset vana puumaja lammutama hakati, oli kõige suuremaks mureks vares, kes oli aastaid katuseräästa all elanud. Oli ikka lennanud ümmargusest klaasita aknast sisse ja mõne hetke pärast siuhti välja. Küllap oli ta juba päris vana, sest eakamad õppejõud mäletasid…
3 minutit
Kultuur 2020 – Kunstnikutasu on filosoofiline küsimus
Kunstiinstitutsioonide eelarve koostamist tuleks alustada kunstnikutasust, mitte jätta see kõige viimaseks, kui teised vajalikud augud on täidetud.
Kui näitlejale või orkestrandile ei tule pähe, et ta peaks oma tööd tasuta tegema, siis kunstniku puhul on näituse tegemine olnud kas tema eralõbu, millele ta pahatihti veel peale…
4 minutit
Tallinna Linnateatri Panso saalis avati eile kultuurilooline fotonäitus „Fotograaf Mati Unt“. Fotodel: Juhan Viiding, Kersti Kreismann, Marju Lauristin, Jaak Allik …
Teater kui hetkes elamise käsiraamat
50. tegevusaasta juubeli lävel seisvat Tallinna Linnateatrit iseloomustab mõtlemise nõtkus, harjumus leida tavatuid lahendusi, et teenida kunsti selles võluvalt kummalises majas, mis ei ole teatriks ehitatud.
8 minutit
Kultuur 2020 – Kultuuripärand kui ressurss
Iga töökoht pärandi valdkonnas aitab kaude kaasa uute töökohtade loomisele muudel tegevusaladel.
Dokumendis „Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020“ on kasutatud ohtrasti sõna „riik“: riik teeb, loob, peab, suunab, aitab, osaleb, tunnustab, kaitseb, edendab, väärtustab, võtab, soosib, toetab jne. Kultuuripärandi valdkonnas kehastab seda riiki paljude arvates muinsuskaitseamet (MKA) ja poliitikadokumendi eduaruanne…
3 minutit
Kultuur 2020 – Igasugune kunst ei sobi iga arhitektuuriga
Eesti küps ja mitmekesine nüüdiskunst ei jõua hulkadeni, ei ilmesta meie riiki.
Protsendiseadus, mis nõuab, et riigi vahenditega ehitatud hoonetesse paigutataks kunsti, kehtib juba mõnda aega ja näib, et kõik on justkui rahul, sest selle tegevuse ümber valitseb väljapeetud vaikus. Pean ettevõtmist, mille jõustumiseks isegi omal…
5 minutit
Kultuur 2020 – Ennetustöö tulekahju kustutamise asemel
Indrek Allmann: „Oma energia tuleks kulutada võimalikult hea kauge tuleviku nimel.“
Peagi väljakuulutatavast põhikoolivõrgu korrastamise programmist saavad kohalikud omavalitsused küsida kuni kaheksa miljonit eurot toetust oma haridusvõrgu nüüdisajastamiseks. Kool on kogukonna kese, selle läbimõtlematu planeerimine võib anda hoobi kogu asula arengule. Kuigi põhikoolivõrgustiku korrastamisega alles alustatakse, peaks hoiatava…
6 minutit
Ajalugu märgivad sündmused
Kindlasti sai sündmuseks „MustonenFesti“ 4. veebruari kontsert, kus kammerorkestrit Moskva Virtuoosid juhatas Andres Mustonen. Kava oli koostatud vastastikuse austusavaldusena: Tšaikovski ja Sumera. Alustati aga Georg Philipp Telemanniga ja lõpetati Luigi Boccheriniga. Ei lõpetatud, sest püsti tõusnud publik teenis ära ka lisa Piazzolla ja Schnittke loomingust. Moskva Virtuoosid on tõesti virtuoosid ja Mustonen püstitas kindlasti terve…
3 minutit
Kultuur 2020 – Jagatud paradiis
Karjuva rahapuuduse kõrval on väikeste erateatrite teine tõsine kitsaskoht esinemispaikade ja tehniliste vahendite nappus.
Ajakirja Teater. Muusika. Kino tänavuses avanumbris, kus pika traditsiooniga teatriankeedis on võetud kokku lõppenud teatriaasta, kirjutab teatriuurija ja -kriitik Madli Pesti: „Teatrimaastiku korraldusliku külje pealt mitte ainult ei torka silma, vaid lausa karjub kõva häälega üks teema –…
4 minutit
Lavastuses „2341 AD“ juhatatakse tavapärase saali sisenemise asemel tunnelisuhu.
Jana Solom
Post hominem
Lavastuses „2341 AD“ loodud ruum on paik, kust inimene on juba läinud.
4 minutit
Akadeemiline sullerlus kui akadeemilise vabaduse kuritarvitamine
Akadeemiline maailm on, nii nagu inimkehagi, mitte ainult võrdlemisi keerukas, vaid normaaltingimustes ka iseparanev kehand. Selline suhteliselt haruldane eneseregulatsiooni võime on enamasti omane…
8 minutit
Heaoluriigi tume külg
Ühiskonnainsenerluse tuhinad on saatnud rootslasi sajandeid riigi jõulisel toel.
Dokumentaalfilm „Rootsi armastuse mudel“ („The Swedish Theory of Love“, Rootsi 2015, 90 min), režissöör-stsenarist Erik Gandini. Linastus 28. I kinos Sõprus dokumentaalfilmide festivalil „DocPoint“.
Rootsis on valitsenud omapärane sotsialistlik monarhia. Võrdsuse ja õigluse ideaalid on Skandinaavias leegitsenud sajandeid. Juba keskajal olid talupojad Riigipäevas ja kuningaid valiti. XX sajandil…
Rootsis on valitsenud omapärane sotsialistlik monarhia. Võrdsuse ja õigluse ideaalid on Skandinaavias leegitsenud sajandeid. Juba keskajal olid talupojad Riigipäevas ja kuningaid valiti. XX sajandil…
7 minutit
Kultuur 2020 – Pontu seiklused Euroopas
Me peaksime veenduma selles, et räägime Eestis filmist endiselt kui kultuuriobjektist.
Värskes 2008. aasta panganduskriisi käsitlevas mängufilmis „Suur vale” („The Big Short“, Adam McKay, 2015) kõlab umbes selline sentiment: pangandusealane finantslingo ongi selleks välja mõeldud, et hoida laia massi eemal tõeliste otsuste tegemisest. Raske on talupojal kaasa rääkida, kui täit arusaamist teemast ei…
4 minutit
Kultuur 2020 – Music Estonia eesmärk on arendada muusikaettevõtlust
Eesti muusikas on palju, mille üle uhkust tunda ja mida maailmaga jagada. Meie kultuurile on toonud tuntust mitmed muusikud: kindlasti tulevad kõigepealt meelde Arvo Pärt, Veljo Tormis, Tõnu Kaljuste ja Järvide dirigendidünastia, kuid sellegipoolest on Eesti muusika rahvusvahelisel tasandil üsna tume maa. Olukorra muutmiseks asutati 2014.…
4 minutit
Inimesed ja küünlad
La Pocha Nostra performance’is oli tunda puu praksumise suhet ooperi, balleti, meetrilise luule, aja ja koha ühtsuse printsiibi ning katarsise kontseptsiooniga.
Tartu graafikafestival: „Kunstinäitus“ Tartu Kunstimajas, Eesti maaülikooli metsandusemajas ja galeriis Ferrodrumon 13. I – 7. II. Avamisel Tartu Kunstimajas 17. I astus üles rahvusvaheliselt tuntud performance’i-rühmitus La Pocha Nostra (Guillermo Gomez-Peña, Daniel B. Chávez,…
4 minutit
Kultuur 2020 – Regionaalsete investeeringutoetuste programmi mõju avalikule ruumile
Eesti regionaalne areng on vaieldamatult üks oluline riigi prioriteet, kuhu tuleb demograafia, iibe, majanduse ja strateegilise julgeoleku kõrval märkimisväärselt panustada. Küsimus on selles, kuidas panustada ning millist strateegiat kasutada. Kui räägime linnade, valdade ja külade planeerimisest ning nende ruumilisest kujundamisest, siis kas vaatleme…
3 minutit
Kaaperdatud lapsepõlv
Dokumentaalfilm „Wolfpack. Manhattani hundid“ („The Wolfpack“, USA 2015, 90 min), režissöör Crystal Mozelle.
Ühel päeval kohtas kunstitudeng Crystal Moselle New Yorgi tänaval kummalist inimkooslust: niueteni musta juuksepahmakaga kuuest noorukist koosnev jõuk kandis, ühesuguseid mantleid, musti lipse ja Ray Bani päikeseprille, mõjudes nagu indiaaniversioon Tarantino „Marukoertest“ („Reservoir Dogs“, Quentin Tarantino, 1992) . Chrystal sobitas tutvust ja sai teada,…
Ühel päeval kohtas kunstitudeng Crystal Moselle New Yorgi tänaval kummalist inimkooslust: niueteni musta juuksepahmakaga kuuest noorukist koosnev jõuk kandis, ühesuguseid mantleid, musti lipse ja Ray Bani päikeseprille, mõjudes nagu indiaaniversioon Tarantino „Marukoertest“ („Reservoir Dogs“, Quentin Tarantino, 1992) . Chrystal sobitas tutvust ja sai teada,…
4 minutit
Eesti Kirjanduse Teabekeskuse direktor Ilvi Liive.
Jüri J. Dubov
Kultuur 2020 – Väliskirjastajaid huvitab eesti ajalooline proosa
Eesti Kirjanduse Teabekeskuse peamine mure on ilukirjanduse tõlkijate vähesus või puudumine paljude keelte puhul.
3 minutit
Tundeline meestekas
Mõni tõsiesteet võib Lapini mälestusteraamatu puhul nina kirtsutada, kuna seal on liiga palju joomist ja hooramist, kuid see on ikkagi värske sõõm minevikulõhnalist õhku.
On ilmne triviaalsus alustada arvamusavaldust mälestusteraamatu kohta tõdemusest, et selle žanri alla mahtuvaid teoseid kohtab meie raamatuturul sama tihti nagu barette naispensionäride peas. Valik on tohutu.…
3 minutit
Herkki-Erich Merila ja Arbo Tammiksaar. Welcome to Estonia. Digitrükk, 2004. (Kunstnike loal.)
Meie aja massimeedium
Mida suurem on ühe meediumi mõju ühiskonnas, seda põhjalikumalt tuleb seda tundma õppida.
5 minutit
Vabaduse filosoof
Nikolai Berdjajevile ei ole tõde kunagi mingisugune seisukoht või õpetus, vaid otsing, kusjuures see käib nii teaduse kui ka religiooni kohta.
Suurima vene filosoofi Nikolai Berdjajevi (1874–1948) nimi ei ole eesti lugejale tundmatu. Enne 2015. aastat oli eestindatud tema raamat „Vene kommunismi lätted ja tähendus“ (tlk Jaan Isotamm), lühendatult „Vabaduse filosoofia“ (pealkirja all „Filosoofia ja…
9 minutit
